1-19-4629/182

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-4629 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Sergei Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Sergei Pragi (ik 38706102233) ja tema kaitsja jurist Silvi Erro, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Sergei Pragi süüdi KarS § 25 lg 2 - § 113 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati S. Pragi süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S. Pragile 7 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
11. novembri 2019 otsus osaliselt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja S. Pragi mõisteti õigeks. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. S. Pragi karistusaeg algas
12. veebruaril 2019 ja lõppeb
13. septembril
15. Viru Vangla esitas
16. novembril 2022 Viru Maakohtule materjalid S. Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
17. Viru Maakohtu
18. detsembri
19. a määrusega jäeti S. Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
20. On positiivne, et vangistuses on S. Pragi läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Temaga on läbi viidud riskipõhiseid vestluseid psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga. Lisaks jätkab S. Pragi hariduse omandamist. Samuti osaleb S. Pragi majandustöödel. Kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et S. Pragil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust (kaks neist kustusid
21. novembril 2022). Kolmel korral on teda kartserisse paigutatud, kusjuures kahel korral pöörati karistus täitmisele katseaja mitte läbimise tõttu. Kolmel korral karistati teda noomitusega vangla vara lõhkumise eest (tekitas uputuse, lõi jalaga trellust ja lõhkus lauatelefoni). Viimased kaks karistust määrati ebaviisaka käitumise ja saatmise ajal kaaskinnipeetavaga suhtlemise eest. Kahel korral on tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid, ühel korral neist seetõttu, et seadis oma käitumisega ohtu vanglaametnikud ja vangla üldise julgeoleku. Ilmselgelt ei suuda S. Pragi vangistuses kehtivale korrale alluda ja ilmselgelt ei suudaks seda ka vabaduses. Oluline on seegi, et S. Pragi ei soovi oma tegude eest vastutust võtta ja leiab, et talle on liiga tehtud. Muu hulgas eitab ta siiani tapmiskatse toimepanemist.
22. Vabanemise korral on S. Pragil olemas kindel elukoht. Samas ei ole tal vabaduses töökohta ja võlgnevusi on 10 063,13 euro ulatuses, mis kindlasti raskendab tema majanduslikku toimetulekut ja õiguskuulekat käitumist. Ta on varasemalt olnud Töötukassas arvel, kuid taoline riigipoolne garantii tema seaduskuulekust ei taganud. Oluline on seegi, et S. Pragi asuks vabanemise korral koos oma abikaasa ja alaealise lapsega elama ühiselamusse. Seal viibib ka isikuid, kellel on teadupärast raskuseid elukoha leidmisega ja kes võivad kuritarvitada alkoholi ning narkootikume. Seejuures kannab S. Pragi praegust karistust vägivalla kasutamise eest oma abikaasa suhtes. Kuna S. Pragil on siiani enesekontrolliga probleeme, on S. Pragi suundumine elukohta, kus elab tema abikaasa, riskantne. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
23. S. Pragil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kuritegude toime panemist soodustas alkoholi kuritarvitamine ja puudulik oskus probleeme lahendada. Ei ole välistatud, et vabaduses lahendab S. Pragi jätkuvalt oma probleeme kuritegelikult. Kehtivad distsiplinaarkaristused näitavad, et vangistus ei ole S. Pragile veel soovitud mõju avaldanud. S. Pragil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitanuna muutub ta impulsiivseks ja vägivaldseks. S. Pragi enda sõnul oli ta kõikide kuritegude toime panemise ajal alkoholijoobes. Vangla hinnangul on S. Pragi puhul alkoholiga seotud tagasilangus tõenäoline. Eriti olukorras, kus ta asub elama ühiselamusse, kus nagu öeldud, võib olla palju alkoholi kuritarvitajaid. Maakohtu hinnangul ei ole S. Pragist lähtuv kuritegude oht veel piisavalt maandatud. Määruskaebused
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Pragi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaebuses märgitud seisukohad järgmised.
25. Ta ei ole teistele ohtlik ja kahetseb väga toime pandut. Ta sai vangistuses aru perekonna olulisusest. Tema naine on lapseootel ja ta soovib oma perele toeks olla. Tal on skisofreenia, aga ta ei saa vangistuses vastavat ravi. Leiti, et teda tuleks hospidaliseerida, aga vangla ei olnud sellega nõus. Samuti tühistas vangla perearst talle psühhiaatri poolt määratud ravimid. Ta kahetseb toime pandud tegusid. Tal on hetkel kohtus pooleli võlgadest vabastamise menetlus. 2 Ta ei ole nõus maakohtuga, kes väitis, et tal ei ole töökohta. Ta on osaliselt töövõimetu ja saab sellekohast toetust. Vabaduses läheks ta ravile. Ta ei hakkaks ühiselamust uusi kriminaalse taustaga tuttavaid otsima. Ühtlasi ei saa S. Pragi aru, kuidas sai ennetähtaegse vabastamise üle otsustada kohtunik, kes tegi tema suhtes süüdimõistva otsuse.
26. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu S. Pragi kaitsja jurist S. Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
27. Maakohus leidis, tuginedes S. Pragi kehtivatele distsiplinaarkaristustele ja kohaldatud julgeolekuabinõudele, et kui viimasel on raskusi rangelt kontrollitud keskkonnas kehtestatud korrale allumisega, on keeruline uskuda, et ta seda vabaduseski suudaks. See seisukoht on ekslik. Maakohus ei võtnud arvesse tema psüühilist seisundit, mistõttu on S. Pragil keeruline oma käitumist kontrollida. Perearst keeldus talle väljastamast psühhiaatri poolt määratud ravimeid, sest need on tema hinnangul sõltuvust tekitavad. Perearsti poolt määratud ravimid teda aga ei aidanud. Seetõttu haigushood tihenesid. S. Pragil ei ole võimalik vangistuses vastavat ravi saada. Maakohus ei võtnud arvesse, et S. Pragi pöördub vabanemise korral psühhiaatri poole ja läbib vajadusel statsionaarse ravikuuri. Kuigi tal ei ole vabanemise korral töökohta, on ta töövõimetu ja saab selle eest toetust.
28. S. Pragi selgitas, et käitus kinnipidamiskohas agressiivselt teiste kaaskinnipeetavate ja vanglatöötajate tõttu, kes teda provotseerisid. Seetõttu karistati teda korduvalt distsiplinaarkorras. Ta on kõik distsiplinaarkaristused vaidlustanud. Distsiplinaarkaristused ei ole kuriteod ega väärteod ja need ei anna tunnistust kinnipeetava kuritegelikust käitumisest. Vangla ega prokuratuur ei toetanud S. Pragi ennetähtaegset vabastamist, sest temast lähtuv kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Tegemist ei ole aga tõsikindla teadmisega.
29. Maakohus ei ole hinnanud, kas S. Pragi puhul oleks uute kuritegude toimepanemise risk maandatav käitumiskontrolli ja selle raames määratavate kohustustega, s.o elektroonilise järelevalve ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamise keeluga. Samuti saaks teda kohustada läbima sotsiaalprogrammi, mis aidaks tagada tema resotsialiseerumist ja edasist õiguskuulekust. Karistusega kaasnevate eesmärkide saavutamiseks ei ole ilmtingimata vaja karistust lõpuni kanda, vaid seda on võimalik saavutada ka kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kui ta vabaneks karistuse kandmiselt tähtaegselt, ei oleks tema üle kontrolli võimalik teostada. Tema ennetähtaegne vabastamine oleks seaduskuulekuse saavutamiseks tulemuslikum, kui karistuse kandmine kinnipidamiskohas. Ringkonnakohtu järeldused
30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Pragi ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Pragi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on S. Pragi iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud. 3
32. Esmalt räägivad S. Pragi ennetähtaegse vabastamise vastu tema isikuga seotud asjaolud. Nimelt on S. Pragiga vangistuses palju probleeme olnud. Ta soovib, et teda koheldaks teistmoodi, sest tal on psüühilisi probleeme ja ta õigustab seeläbi enda probleemset käitumist. See ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga õige. Kui isik teadvustab enda haigust, suudab ta tegelikkuses enda käitumist analüüsida. Seda on kinnitanud ka mitmed sotsiaalprogrammide läbiviijad, s.o S. Pragi on suuteline tegelikkuses vajadusel enda käitumist analüüsima küll. Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Pragi enda hinnangul reageerib ta esmalt erinevatele sündmustele ebastabiilselt ja verbaalselt agressiivselt, s.o sotsiaalselt ebaadekvaatselt. See tuleneb ringkonnakohtu arvates sellest, et S. Pragi ei soovi siiani võtta vastutust oma tegude eest ja leiab, et hoopis talle tehakse liiga ning et teatud olukordi oleks saanud ära hoida, kuid teised inimesed oleksid oma käitumist muutnud. Teisisõnu ei pea S. Pragi enda hoiakute ja põhimõtete muutmist, mis on tegelikkuses tema poolt toime pandud kuritegude ajendiks, vajalikuks. S. Pragi on äärmiselt impulsiivne, reageerib olukordadele, mis tema jaoks sobivad ei ole, ärritudes ning võib muutuda ka agressiivseks ja manipuleerivaks (nt on vanglavara lõhkunud, on võimeline ametnike lööma ja esinenud on ka enesevigastamist). Hiljem selgitab, et tal oli „haigushoog“. Ka ei talu S. Pragi kriitikat ja ei pööra enda käitumisele suurt tähelepanu, mis ei võimalda tal tegelikkuses enda varasematest vigadest õppida. Kõik seda arvesse võttes ei ole kriminaalkolleegium vähimalgi juhul veendunud, et S. Pragi suudaks vabaduses sotsiaalsetes olukordades, kus tal võivad tekkida teistega konfliktid, rahumeelseks jääda. Seda kinnitab otseselt seegi, et S. Pragil on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, suurem osa neist määratud allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest.
33. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, mis tuleneb otseselt tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudest ja tema isikuga seotud asjaoludest, on piisavalt maandatud. Nimelt kannab S. Pragi karistust selle eest, et lõi konflikti käigus korduvalt kannatanule noaga erinevatesse kehapiirkondadesse. Kohtuotsusest tulenevalt selleks mingisugust suurt põhjust ei olnud ja tegu ei olnud ette planeeritud. Seega mõjutas S. Pragit kuriteole tarbitud alkohol ja tema enese hetke emotsiooni pinnalt vallandunud impulsiivne käitumine. Kusjuures S. Pragi siiani kaudselt eitab tegu, leides, et teised andis teda süüstavaid ütluseid, mis näitab ilmekalt, et ta ei soovigi võtta vähimatki vastutust oma tegude eest.
34. S. Pragi küll saab aru, et alkoholist tuleks hoiduda, sest tema puhul võib see viia kuritegeliku käitumiseni, kuid ringkonnakohus ei ole veendunud, et ta selleks ka tegelikkuses suuteline on. Talle võidakse küll määrata alkoholikeeld, kuid see ei garanteeri täie kindlusega tema kainust. Nimelt tarvitas ta vabaduses alkoholi alati, kui raha oli, ja tihtipeale jõi viis päeva järjest. Joobes olles muutus aga agressiivseks ja kõik tema kuriteod on toime pandud joobes olekus. Vabaduses aga S. Pragi ei üritanudki alkoholist hoiduda. See kõik kogumis ei tekita kriminaalkolleegiumis vähimatki veendumust, et S. Pragi ka tegelikkuses teadvustab enda jaoks alkoholiga seotud riske, saab aru, mis võib juhtuda, kui ta alkoholi tarvitab ja ka tegelikkuses suudaks vabaduses sellest hoiduda. Sellekohane võimalike kuritegude toime panemiseni viiv risk ei ole seega vangistuses viibitud ajaga veel piisavalt maandatud.
35. Ka S. Pragi vabanemisjärgsed elutingimused ei soosi tema ennetähtaegset vabastamist. Ta asuks elama ühiselamutüüpi majja, kus viibib palju sarnase taustaga isikuid, kellega ühine alkoholitarvitamine on vägagi reaalne. Ka varasemaltki kuulus S. Pragi suhtlusringkonda palju asotsiaalse taustaga alkoholi tarvitavaid isikuid. Ühtlasi asuks ta koos elama oma elukaaslasega, kelle suhtes on toime pannud vägivallakuriteo. Arvestades S. Pragi impulsiivset ja agressiivset loomust, on igal juhul olemas risk, et omavaheliste tekkivate tülide pinnalt võib S. Pragi taas oma elukaaslase suhtes vägivaldne olla. Vabanemise korral puudub S. Pragil töökoht. Samas on tal märkimisväärses ulatuses võlgnevusi. See kõik võib tekitada pingeid, mida S. Pragi aga tegelikkuses ei talu. 4
36. Kõik see kogumis näitab, et S. Pragist lähtuvad kuriteoriskid ei ole veel piisavalt maandatud ja tema hoiakud on veel selgelt kuritegelikud. Tema ennetähtaegne vabastamine on seega välistatud.
37. Viimaks, ekslik on väide, et S. Pragile ei osutata vangistuses vastavat ravi. VangS § 49 lg 1 järgi on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (VangS § 52 lg 1 esimene lause). Arst on VangS § 52 lg 2 järgi kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kinnipeetavale tagatakse VangS § 53 lg 1 järgi ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse VangS § 53 lg 2 esimese lause järgi arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (vt RKÜKm nr 3-21-30, p 19).
38. Vastuseks S. Pragi määruskaebuses märgitule, et tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustas kohtunik, kes tegi tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, siis see ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Asjad jagatakse kohtunike vahel juhuslikkuse põhimõttest lähtuvalt, millest tulenevalt ka S. Pragi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamine vastava kohtuniku menetlusse jagati (KS § 37 lg 2 p 2).
39. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
40. detsembri
41. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5