1-19-7495/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-19-7495 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Denis Semenovi (isikukood 38912222254) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Denis Semenov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru pooled abiprokurör Sofja Hristoforova Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Denis Semenovi määruskaebus Viru Maakohtu
3. novembri 2022 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2022 määrusega jäeti Denis Semenov tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. D. Semenov kannab alates
6. juunist 2019 temale Viru Maakohtu
7. oktoobri 2019 otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud 6 aasta 8 kuu ja 29 päeva pikkust liitvangistust. Vangistust kannab ta korduvate, sh katseajal toime pandud narkokuritegude, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Tegemist on D. Semenovi teise vangistusega. Varem on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning praeguses vangistuses korduvalt ka vanglareegleid. Tema kuritegelikku käitumist soodustab varalise kasu saamise soov, grupi mõju, puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete (eelkõige narkootikumide) tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on D. Semenov narkootikumide kuritarvitaja, enne vangistust tarvitas ta narkootikume igapäevaselt. Kuigi vangistuse ajal on D. Semenov läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi ja selle jätkutegevused, enda arvates tal enam narkootikumidega probleeme ei ole, kuna ta on oma elukorralduse läbi mõelnud ning suudab „ei“ öelda, ei pruugi tal pikaaegse uimastitarvitajana vabaduses narkootikumidest hoidumine siiski õnnestuda. Seda enam, et vangla hinnangul on D. Semenovi motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest loobumiseks vähene ning sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on saadud teadmiste ja oskuste rakendamine D. Semenovi jaoks raske. D. Semenovil on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav ema, kuid varem ei ole need asjaolud hoidnud ära tema kuritegelikku käitumist. Uusi kuritegusid ei ole võimalik ära hoida ka elektroonilise valvega, sest varem pani D. Semenov kuritegusid toime kodus elektroonilisi vahendeid kasutades ja võib seda teha nüüdki. Uusi kuritegusid võib soodustada ka suurtest võlgadest tingitud majanduslik surutis ning kriminaalse taustaga tutvusringkond. Kuigi on positiivne, et ametnikega suheldes on D. Semenov viisakas ja koostöövalmis, vanglas on ta töötanud, õpib eesti keelt ning omandab eriala, on tema uue kuriteo risk ennetähtaegseks vabastamiseks siiski liialt suur.
8. Maakohtu määruse peale esitas D. Semenov määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Ta on vangistuses oma elu ümber mõtestanud ja soovib jätkata seaduskuulekalt. Varasemas vangistuses ta keeldus töötamast, kuid nüüd on ta töötanud. Samuti on ta läbinud vanglas pakutud programmid ja õpib eesti keelt. Tema rikkumised vanglas ei ole seotud agressiivse käitumisega. Ta täidab ametnike korraldusi ja suhtleb nendega viisakalt. Tema kuriteod tingis narkootikumide tarvitamine, kuid enam ta neid tarvitada ei kavatse. Tähtsust ei oma see, et ta asub elama kohta, kus sooritas varem kuriteod: kuritegude sooritamine ei sõltu elukohast, vaid inimesest. Ta ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega. Tal on neiu, kellega ta soovib pere luua ja ametlikust töökohast saadava tasuga saab ta pere ka ülal pidada. Alusetu on kahtlus, et ta ei saa oma eesmärkide täitmisega hakkama. Ta palub võimalust ennetähtaegselt vabaneda.
9. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige D. Semenovi korduvad kuriteod, varasema vangistuse ebatõhusus, väga suured probleemid narkootikumidega ja vanglas aset leidnud paljud distsipliinirikkumised annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et D. Semenovist tuleneb suur uute kuritegude oht. Seetõttu leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja D. Semenovi määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kaebus kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2