Obsah (5)

§ 424§ 68§ 65§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-2900 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Ku

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. juuli 2022 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Viktor Nagradovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav Viktor Nagradov, isikukood: 36703072268, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Kaido Kooga Kaitsja RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
2. juuli 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
3. Viktor Nagradovit süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja keda on varem selle eest kohtulikult karistatud Viru Maakohtu 28.01.2019 kohtuotsusega, uuesti, s.o korduvalt: - 11.04.2021 kella 13.22 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tn 40 juures mootorsõidukit Toyota Proace registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumber ARAF-0006 alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta väljahingatavas õhus; - 19.06.2021 kell 00.57 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi-Ereda tee 4. kilomeetril mootorsõidukit Toyota Proace registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARDF-0054 alkoholisisaldus 1,19 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohtu 19.07.2022 otsusega karistati V. Nagradovit

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2021, s.o üks päev, ja alates 11.04.2021 kuni 12.04.2021, s.o 2 päeva, ning mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.01.2019 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud vangistuse võrra ning mõisteti V. Nagradovile liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti V.

Nagradovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10-kuuks ning lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Maakohtu seisukoht 19.06.2021 episoodi osas. 3.1. Lisaks süüdistatava ülestunnistusele kinnitavad V. Nagradovi poolt selle kuriteo toimepanemist alljärgnevad tõendid. 19.06.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamine, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki Toyota Proace reg nr XXX teisaldamisakt. 3.2. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et 19.06.2021 kella 00.57 paiku juhtis süüdistatav V. Nagradov Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi-Ereda tee 4. kilomeetril mootorsõidukit Toyota Proace registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARDF-0054 alkoholisisaldus 1,19 mg/l kohta väljahingatavas õhus. 4. Vaidlus antud asjas taandus sellele, kas süüdistatav on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ka enne seda, nimelt 11.04.2021. 4.1. Sel kuupäeval, kella 13.22 ajal sõitis V. Nagradov tema kasutuses oleva sõidukiga Toyota Proace reg mk XXX Cirkle K tanklasse aadressil Rakvere 40, Jõhvi. Parkides sõiduki tanklas väljus süüdistatav sõidukist juhi kohalt ja läks tankla poodi sisse, kus kell 13.24 tellis teenindajalt tunnistajalt D.T. lt hot-dog’i ning pärast seda läks tagasi, istus uuesti oma sõidukisse juhikohale ja ei väljunud sellest kuni kell 13.32 politseipatrulli saabumiseni. Sel ajavahemikul pole sõiduk oma kohalt liikunud. Neid asjaolusid on näha ka tankla turvakaamera salvestiselt ning 12.04.2021 tõendi vaatluse protokollist. Eeltoodud asjaolude suhtes ei olnud poolte vahel vaidlust. Küsimus selles juhtumis taandus sellele, kas tanklasse sisse sõites oli süüdistatav juba alkoholijoobes (süüdistuse versioon) või hakkas ta alkoholi tarvitama alles tanklas (kaitseversioon). 4.2. Süüdistatav ei eitanud, et kell 13.41 kohapeal tema suhtes kasutatud indikaatorvahend näitas alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus 0,91 mg/l. Samas protokollis süüdistatava joobeseisundile viitavate muude tunnuste all on märgitud: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired, alkoholilõhn suust. Edasi toimetati V. Nagradov tõendusliku alkomeetriga kontrollimisele ning kell 14.07 tehtud mõõtmine näitas alkoholi sisaldust süüdistatava väljahingatavas õhus 0,78 mg/l. V. Nagradov kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Sõiduk teisaldati hoiukohta. Ehk siis kella 14.07 seisuga alkoholijoobes olekut süüdistatav tunnistab, aga väidab et see oli välja kujunenud pärast kella 13.22 tanklasse saabumist ja tanklas olles pole sõiduk liikunud ehk ta pole sõidukit juhtinud. Kell 13.22 tanklasse sisse sõites aga oli süüdistatav tema sõnul kaine. 4.3. Prokurör sellise väitega ei nõustunud, leides, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi juba enne seda ning tanklasse tulles oli ta juba alkoholijoobes ehk on juhtinud sõidukit alkoholijoobe seisundis. 2 Muuhulgas tugines prokurör ekspertiisiaktile nr 21E-LÕX0109. Kaitsja vaidles eksperdiarvamusele vastu, leides, et see ei ole usaldusväärne tõend, sest ekspert on lähtunud ebaõigetest andmetest. Nii ei olnud tuvastatud V. Nagradovi tegelik kehakaal – kaalumist teostati koos riietega ja jalanõudega. Kohtus rääkis V. Nagradov, et kaalub 65 kg. Ekspert on aga lähtunud politseis tehtud mõõtmise tulemusest (74,2

1. kg)ja on vähendanud kaalu vaid 1 kg võrra, kuigi kui suur oli tegelikult riiete kaal ja V. Nagradovi täpne kehakaal ei ole teada. Samuti, kaitsja arvates, ei saa olla kindel politseis tehtud mõõtmisel kasutatud kaalude täpsuses. Tegu ei ole taadeldud, vaid harilike kaaludega, mille puhul on võimalik eksimus. Teine ekslik lähtealus seisnes kaitsja arvates selles, et ei olnud tuvastatud, palju V. Nagradov on jõudnud alkoholi ära tarvitada – eeluurimisel rääkis alguses, et jõi ära ühe purgi, siis et kaks ja veel natuke kolmandast, kohtus aga selgus, et peaaegu kolm pinti õlut. Ekspert on lähtunud väiksemast alkoholi kogusest (kaks pinti), kui V. Nagradov on tegelikult ära tarvitanud, mistõttu ka selle tõttu eksperdi järeldus pidi olema teistsugune. Samuti ekspert on arvestanud indikaatorvahendi näitu, aga tegelikult pidi olema kaks mõõtmist tõendusliku alkomeetriga. Kaitsja esitab ka sellise küsimuse, et isegi kui tanklasse tulles oli süüdistatav alkoholijoobes, kuidas saab tuvastada, et joove tase on ületanud piirmäära, mis moodustab kuriteokoosseisu tunnuseid. 4.4. Maakohus osaliselt nõustus kaitsja etteheidetega, kuid leiab, et hinnatuna kogumis muude tõenditega ei ole alust kahelda eksperdiarvamuse usaldusväärsuses ja eksperdi järelduste õigsuses. Ekspert on lähtunud isiku läbivaatuse protokollis fikseeritud kehakaalust ning samast protokollist ja sellele lisatud fototabelitest nähtuvalt teostati kaalumist elektrooniliste põrandakaaludega „Exacta“ (foto nr 1). Fotol nr 2 on näha kaalude omaduste tehniline kirjeldus: kaalude tüüp, art nr, maksimaalne lubatud kaal (180
2. kg)jne. Ei ole näha, et nimetatud kaalud oleksid taadeldud vms. Kaalumise tulemus (74,2
3. kg)on lähedane süüdistatava enda nimetatud kehakaalule (65 kg), millele lisandub veel riiete ja jalanõude kaal. Vahe moodustab ca 9,2 kg, mis võibki olla riiete ja jalanõude kaal. Seetõttu, lõppkokkuvõttes ei teki alust kahelda mõõtmise tulemuse õigsuses. Ei ole usutav, et tööriided ja jalanõud kaaluksid kokku rohkem kui 9,2 kg. Isegi juhul, kui need kaalusid vähem ei saanud need olla kergemad, kui ca 5 kg. Tööriided peavad tagama ka kaitset ja kaitseelemendid/materjalid peavad lisama riietele/jalanõudele kaalu juurde ehk siin erinevus mõõdetud tööriiete/jalanõude kaalu (9,2
4. kg)ja nende faktilise kaalu vahel olla maksimaalselt ca 4,2 kg, mis moodustab süüdistatava kaalust koos tööriietega ja jalanõudega maksimaalselt 5,66…% ehk ei saa oluliselt mõjutada eksperdi järeldust. 4.5. Puutuvalt ära tarvitatud õlu kogusesse märkis maakohus, et selline ütluste ebajärjepidevus seab kahtluse alla süüdistatava ütluste usaldusväärsuse ning sel alusel ei saa olla kindel, kas ta on kohtus rääkinud tõtt. Kohtus ei osanud süüdistatav selgitada, millest on tingitud selline erinevus tema ütlustes. Eksperdi jaoks aga omas see asjaolu tähtsust niivõrd kuivõrd võimaldas kontrollida süüdistatava versiooni võimalikkust ning eksperdi vastus oli selles osas eitav, st süüdistatava kirjeldatud viisil ei saanud tal selleks ajaks (tõendusliku alkomeetriga mõõtmise ajaks) sellises määras (0,78 mg/
5. l)joovet tekkida. Isegi kui lähtuda süüdistatava kohtus antud ütlustest, jääksid eksperdi kasutatud numbrid samasugusesse suurusjärku ehk ka siis jääks eksperdiarvamus samaks. Nii, kui oletada, et süüdistatav on ära tarvitanud mitte 1,136 liitrit õlut (millest on lähtunud ekspert), vaid 1,514 liitrit (0,568*2=1,136 /kaks purki/ + 0,568*2/3=0,378 /kaks kolmandikku kolmandast purgist/ ehk kokku 1,136+0,378=1,514 liitrit), siis see pidi sisaldama ca 63 g puhast etanooli 3 (1514*0,053*0,789=63,31), mis on mõnevõrra suurem, kui 48 g puhast etanooli, millest on lähtunud ekspert. Kui asetada saadud etanooli kogus eksperdi kasutatud valemisse, siis muutub eeldatav alkoholi kontsentratsioon süüdistatava veres mõnevõrra kõrgemaks: mitte 0,41-0,50 mg/l, vaid 63*100 / 0,66*7300 = 0,130% ning 63*100 / 0,80*73000 = 0,10% ehk tulemuseks on mitte ca 0,82-1,00 mg/g, vaid ca 1,00 kuni 1,30 mg/g etanooli kontsentratsioon veres ehk ca 0,50 kuni 0,65 mg/l väljahingatavas õhus. See aga ei mõjutaks eksperdi järeldust, sest ka siis oleks tekkinud negatiivne vahe tõendusliku alkomeetriga mõõdetud alkoholi kontsentratsiooni (0,78 mg/
6. l)ja 2+2/3 pindi manustamisel tekkiva alkoholi kontsentratsiooni vahel, olgu see eksperdi kasutatud näit - (0,41-0,50 mg/
7. l)või ülaltoodud arvutuste ja suurema alkoholi koguse alusel arvutatud kogus (0,50-0,65 mg/l). Ehk ka kaitseversiooni tingimustel, kui lähtuda süüdistatava väiksemast kehamassist ja suuremast ära tarvitatud alkoholi kogusest, jääb tõendusliku alkomeetri, nagu ka indikaatorvahendi näit kõrgemaks, kui vastavast alkoholi kogusest tekkida võinud alkoholi kontsentratsioon. Sisult tähendab see seda, et süüdistatava kirjeldatud viisil ei saanud tal sellist joovet tekkida ning vastavad indikaatorvahendi ja alkomeetri näidud pidid olema tunduvalt väiksemad, st pidid igal juhul jääma alla 0,65 mg/l väljahingatavas õhus, mis on maksimaalne võimalik näit. Arvestades, et tarbimisest möödus vaid mõnikümmend minutit, siis alkohol ei pruukinud veel täielikult imenduda seedetrakti ehk alkoholi sisalduse määr pidi tegelikult olema veelgi väiksem kui 0,65 mg/l. 4.6. Kui lähtuda süüdistatava ütlustest, siis alkoholi kontsentratsioon tema väljahingatavas õhus pidi tõusma, sest alkohol imendub seedetrakti 30-60 minuti jooksul, tanklasse saabumisest (kell 13.22) kuni tõendusliku alkomeetri kasutamiseni (kell 14.07) oli aga möödunud 45 minutit ehk isegi kui 2 ja 2/3 õllepurgis sisalduv alkohol oleks selleks ajaks (kella 14.07-
8. ks)täielikult imbunud süüdistatava seedetrakti, siis ei saanud see olla üle 0,65 mg/l, mõõdetud aga oli 0,78 mg/l. Süüdistatava ütluste järgi enne tanklasse saabumist ei tarvitanud ta alkoholi, seetõttu (kui lähtuda kaitseversioonist) on välistatud võimalus, et tanklasse saabudes sisaldus tema organismis mingi kogus alkoholi, millele lisandus veel tanklas tarvitatud alkohol, sest ainult sellega saaks selgitada 0,65 mg/l näidust kõrgema alkoholi kontsentratsiooni süüdistatava väljahingatavas õhus. Süüdistatav ise eitab seda. Muud võimalust selleks aga ei saanud reaalselt olla. Järelikult selline alkoholi kontsentratsioon süüdistatava väljahingatavas õhus võis tekkida ainult siis, kui süüdistatav oleks tarvitanud alkoholi juba enne tanklasse jõudmist. Seega kaitseversioon ja süüdistatava ütlused on ümber lükatud ekspertiisi tulemustega ning süüdistatava kirjeldatud viisil (pärast kella 13.24 tarvitatud 2 + 2/3 pindi 5,3% õlu manustamist) ei saanud tal mõõdetud alkoholijoovet tekkida. Järelikult pidi see tekkima muul viisil, kui süüdistatav on kirjeldanud, st ta pidi hakkama alkoholi manustama veel enne tanklasse jõudmist, sest siis jäi rohkem aega alkoholi seedetrakti imbumiseks ja tal võiski tekkida selline alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus, nagu see oli mõõdetud alguses indikaatorvahendiga ja siis tõendusliku alkomeetriga. 4.7. Maakohus leidis, et eluliselt usutav ja tõenditega – eksperdiarvamusega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega on leidnud kinnitust prokuröri versiooniga püstitatud hüpotees, et juba tanklasse tulles oli V. Nagradov alkoholijoobes ning pärast tanklasse saabumist oli alkoholisisalduse määr ja kontsentratsioon tema organismis juba langenud, mitte tõusnud. Selline kohtu arvamus arvestab nii tõendusliku alkomeetri, kui indikaatorvahendi näitu ning kohus ei nõustu siinkohal kaitsja arvamusega, et antud juhul ei tohi tugineda indikaatorvahendiga mõõtmise tulemusele. Tõsi küll, vastavalt kehtivale kohtupraktikale indikaatorvahendi näidu alusel ei saa tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul (vt 4 RKKKo 3-1-1-36-10 ja varasemad). Samas alkoholi sisalduse määra kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamisel tugineb kohus mitte indikaatorvahendi näidule (mis oli 0,91 mg/l), vaid tõendusliku alkomeetriga mõõtmise tulemusele (0,78 mg/l). Indikaatorvahendi näitu kasutab kohus vaid selleks, et tuvastada alkoholi kontsentratsiooni muutmise dünaamikat ehk kas aja möödudes alkoholi sisaldus süüdistatava väljahingatavas õhus vähenes või suurenes, mitte aga alkoholisisalduse määra kui sellise tuvastamiseks. Selle abil on tuvastatav, et kui süüdistatav oleks lõpetanud alkoholi tarvitamise vahetult enne politseipatrulli tanklasse saabumist ja kell 13.41 indikaatorvahendi kasutamist, siis alkoholi kontsentratsioon V. Nagradovi veres pidi sellest ajast arvates ja kuni kell 14.07 tõendusliku alkomeetriga mõõtmiseni tõusma. Süüdistatava puhul on aga näha vastupidine trend, et alkoholisisalduse määr tema väljahingatavas õhus hoopis langeb, millest järeldub, et alkohol oli süüdistatava verre imendunud juba tunduvalt enne seda (s.t. enne indikaatorvahendi kasutamist ja tanklasse jõudmist), st ka alkoholi pidi ta manustama tunduvalt enne seda ning tanklasse jõudes oli alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus juba jõudnud maksimumini ja pärast seda oli ainult langenud. Seetõttu ei tekkigi kohtul kahtlust eksperdi järelduste õiguses. Seega maakohus arvestas kirjeldatud kohtupraktikat ega tugine indikaatorvahendi kasutamise tulemusena tuvastatud näidule kui sellisele, vaid tõendusliku alkomeetriga mõõtmise tulemusele, mille alusel tuvastati V. Nagradovi väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse määr 0,78 mg/l, mis moodustab kuriteo koosseisu. Alkoholi kontsentratsiooni muutmise dünaamika hindamiseks aga võib, kohtu arvates, kasutada ka indikaatorvahendiga mõõtmise tulemust. Tegemist on ühe seaduslikuga alkoholijoobe kontrollimise meetodiga, mida näeb ette korrakaitseseaduse § 38 lg 1. Siseministri 30.05.2014 määrusega nr 19 vastu võetud vastav kord näeb ette, et indikaatorvahend peab olema regulaarselt kontrollitud (§ 1 lg 2), nii et tegemist ei ole suvalise teadmata päritoluga seadmega, vaid seadusliku mõõtevahendiga, mis ei ole küll piisav alkoholi kontsentratsiooni lõplikuks tuvastamiseks, kuid on lubatav alkoholijoobe kui sellise, nagu ka alkoholi sisalduse muutmise dünaamika tuvastamiseks. Maakohtu arvates selline lähenemine ja alkoholijoobe kui sellise tuvastamiseks indikaatorvahendi kasutamine on tavaline praktika ja antud juhul ei toimunud midagi erilist sõiduki juhi joobeseisundi kontrollimise osas. Nii tavaliselt kasutataksegi sõiduki juhi suhtes esmalt indikaatorvahendit ja alles selle positiivse näidu korral viiakse isik tõendusliku alkomeetriga kontrollimisele. See on ka mõistlik, sest iga politseiauto tõendusliku alkomeetriga varustamine on ilmselgelt liiga kulukas ja on ebaotstarbekas, mistõttu reeglina ei olegi politseipatrulli kasutuses tõenduslikku alkomeetrit, vaid on ainult indikaatorvahend. Seetõttu esmast kontrolli teostataksegi reeglina indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendi seisukorda pidevalt kontrollitakse ning ka antud juhul nähtub protokollist, et järgmine kontroll pidi toimuma ca kahe kuu pärast – 07.06.2021. See kinnitab, et tegemist on usaldusväärse seadmega ning kui selle suhtes ei oleks piisavalt usaldust, siis selle kasutamine ei olekski politseitöö praktikas lubatud. Ometi aga kasutatakse igapäevaselt, sh on olemas siseministri määrusega kehtestatud eraldi kord – „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“, mille § 1 lg 1 näeb otsesõnu ette, et „ Indikaatorvahendit ja tõenduslikku alkomeetrit kasutatakse alkoholijoobe kontrollimiseks ja tuvastamiseks“. S.t need mõlemad vahendid on kasutatavad, mitte ainult tõenduslik alkomeeter. Samuti korrakaitseseaduse § 38 lg 1 näeb ette, et kohapeal kontrollitakse alkoholijoovet indikaatorvahendiga. Seetõttu ei näe kohus seaduslikku alust, miks indikaatorvahendi abil saadud mõõtmise tulemust peaks tõendina kõrvale jätma ja selles osas ei nõustu kohus kaitsja arvamusega. 4.8. Seda, et tanklasse tulles oli süüdistatav juba alkoholijoobes tõendab maakohtu arvates ka rida kaudseid asjaolusid. Tunnistaja D.T. (tankla teenindaja) sõnul süüdistatav juba nii tanklasse tulles ja kell 13.24 tellimust esitades tundus talle ebakainena. 28.05.2021 tõendi 5 vaatlusprotokollist nähtuvalt pärast V. Nagradovi sõidukisse naasmist helistas tunnistaja häirekeskusele ja teatas, et tanklas on kahtlane klient, kes on kas alkoholijoobes või on jääknähtudega. Ühe tunnusena viitas tunnistaja oma kohtus antud ütlustes, et süüdistatav tuikus kõndides. Kuigi tuikumine on tõesti iseloomulik mitte ainult joobes olevatele inimestele, vaid ka nt mõnda spetsiifilist haigust põdevatele inimestele (ning antud juhul viitaski süüdistatav, et põeb artroosi) ei tuginenud tunnistaja ainult sellele tunnusele, vaid viitas ka, et otsustas nii kogu süüdistatava välimuse alusel: „(tema) näoilme oli selline, et arvas, et ta on joobes…näopunetus … oli puhkepäev, tuigerdas… on isiklik kogemus selles mõttes kuidas näeb välja joobes inimene, sest tema (s.t tunnistaja) endine elukaaslane on kuritarvitanud alkoholi“. Selge see, et ainult teise inimese välimuse, kõnnaku või näo punetuse alusel ei saa tuvastada, et ta oleks alkoholijoobes. Samas kogumis varem tuvastatud asjaoludega, sh et ca 15 min hiljem näitas sama isiku suhtes kasutatud indikaatorvahend, et isik on alkoholijoobes, kinnitab see tunnistaja arvamust, et juba tellimust tehes mõni minut enne seda tanklasse jõudnud süüdistatav juba oli alkoholijoobes. Maakohtu arvates tunnistajale ei saa ette heita, et peale näo punetuse ja tuikumise ei suutnud ta üksikasjalikult kirjeldada konkreetseid tunnuseid, mis viitasid isiku joobes olekule (lisaks tuigerdamisele). Tegemist on tavainimesega, kes ei ole välja õpetatud selliseks spetsiifiliseks tegevuseks, nagu inimese välimuse tunnuste ära tundmine, fikseerimine ja kirjeldamine. Tavainimese puhul on aga loomulik, et vastavate tunnuste tajumine toimub automaatselt ja inimese tahtest sõltumata ning selline hinnang kujuneb inimese kui terviku suhtes. Ehk siis tankla poodi astuva kliendi puhul saabki teenindaja anda sellist üldist hinnangut, nagu „see on ärimees“ või „see on kohvi järele tulnud noor naine“ või „see on välismaalt tulnud turist“ jne. Ei ole usutav, et teenindaja hakkab hindama seejuures üksikuid omadusi, seda enam fikseerida need enda jaoks. Selliste hinnangute andmine käib automaatselt ehk nö alateadlikult, fikseerimata sellele oma tähelepanu. Seetõttu asjaolu, et tunnistaja ei suutnud konkretiseerida tunnused (mille järgi tundis ta ära, et süüdistatav on alkoholijoobes) ei tekita iseenesest kahtlust tema usaldusväärsuses või objektiivsuses. See tõend on kasutatav mitte eraldivõetuna, vaid koostoimes muude tõenditega. 4.9. Oluline on ka tunnistaja D.T. viide, et esimese asjana küsis süüdistatav temalt džinni ehk alkohoolset jooki. Seda tankla ei müünud, siis küsis ta suppi, kuna seda ka ei olnud ostis hotdog’i. Sellega seoses osutas kaitsja vastuolule tunnistaja varasemate ütlustega, sest politseis rääkis tunnistaja, et „ei ole kindel, aga vist küsis…“, kohtus aga ütles, et on kindel (et küsis džinni). Tunnistaja selgitas seda nii, et ütluste andmisel politseis võis olla ebakorrektne tõlge. Maakohus ei nõustunud kaitsja etteheitega, et ei ole võimalik, kui tunnistaja mäletab kohtus asjaolusid paremini, kui ta mäletas seda varem ülekuulamisel politseis. Ühelt poolt, tõesti ei saa välistada, et tõlge ei olnud päris korrektne. Teisalt võib vastuolu olla selgitatav ka nii, et tunnistaja ei olnud kindel, kas süüdistatav küsis enne alkoholi ja siis suppi või vastupidi ehk millises järjestuses ta on seda küsinud, mitte selles, kas on üldse küsinud alkoholi. See asjaolu, et süüdistatav on küsinud tunnistajalt alkoholi, jällegi kaudselt kinnitab prokuröri versiooni, et alkoholi oli süüdistatav manustanud juba enne tanklasse tulekut (ja rohkem tal alkoholi sõidukis kaasas ei olnud, mistõttu ta ei saanudki alkoholi tanklas olles tarvitada), sest kui tal oleks õlu kaasas (nagu süüdistatav on seda väitnud oma ütlustes), siis tal ei oleks vajadust hakata seda ostma tanklast. 4.10. Kaudselt osutab süüdistatava joobes olekule (juba tanklasse tulles) ka asjaolu, et ta ei viitsinud parkida autot eraldi parkimiskohale (tunnistaja D.T. kinnitas, et sellised eraldi kohad on tankla territooriumil olemas), vaid jättis auto tankimispüstiku juurde, mis ilmselt pidi segama teisi tankla külastajaid seda tankimispüstikut kasutada. Kuigi ka tunnistaja D.T. on viidanud, et see on tavaline praktika, peab arvestama, et süüdistatava ütluste järgi kavatses ta jääda tanklasse ootama tuttavat ning arvestuslikult võis see võtta vähemalt 40 minutit aega. Kui 56 10-ks minutiks auto tankimispüstiku juurde jätmine ei pruugi tankla teisi kasutajaid segada, siis nii pika aja jooksul oli küll mõistlik eeldada, et sõiduk pargitakse eraldi ootealale, kus saab ka rahulikult puhata teisi segamata. Ometi ei kasutanud süüdistatav seda võimalust. Kainena oleks süüdistatav pidanud sellest aru saama ning tema selline ükskõikne suhtumine tankla teiste kasutajate suhtes üldise hooletuse tunnusena on jällegi iseloomulik joobes olevale inimesele. Eraldivõetuna ei suuda ka see asjaolu tõendada süüdistatava joobes olekut sõidukiga tanklasse tulekul, kuid hinnatuna muude tõenditega jällegi mingil määral kinnitab süüdistuse versiooni. 4.11. Tuleb märkida veel, et V. Nagradovi välised joobeseisundile viitavad tunnused, mis fikseeriti 11.04.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokollis, praktiliselt langevad kokku tunnustega, mis on fikseeritud hilisemalt toimunud teises kuriteoepisoodis koostatud 19.06.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokollis ning viimase kui tõendiallika usaldusväärsust pole süüdistatav ega tema kaitsja kahtluse alla seadnud. Nii, viidatakse mõlemas protokollis, et süüdistataval esineb silmade punetus, reaktsioonikiirus on häiritud, kõne on aeglane, koordinatsioonis on kerged häired (tuigerdav) ning V. Nagradov keeldus nii 11.04 kui 19.06.2021 protokolli allkirjastamast. Kuigi ei saa välistada, et V. Nagradov tuigerdab nii kainena, kui joobes olles, siis ülejäänud tunnused pigem kinnitavad süüdistuse versiooni, et nii nagu hiljem 19.06.2021 olid ka 11.04.2021 V. Nagradovil juba välja kujunenud samasugused joobetunnused, mis ei oleks võimalik, kui ta hakkaks alkoholi tarvitama alles pärast tanklasse jõudmist kell 13.22. Tunnistaja D.T. on need juba tajunud kell 13.24 tellimust vastu võttes ja kell 13.41 (s.o 19 minutit pärast tanklasse jõudmist) olid need juba selgelt eristatavad nii indikaatorvahendit kasutades kui väliste tunnuste alusel. 4.12. Süüdistatava ütlused ja kaitseversioon ei ole eluliselt usutavad. Iseenesest on võimalik, et inimene suudab ära juua ligi kolm pinti õlut vähem kui kümne minutiga, kuid see on ebaloogiline, kui V. Nagradov oli, tema sõnul, väsinud ja tahtis, väidetavat tuttavat oodates, ennast välja puhata. Lisaks tuleb arvestada, et sama aja sees pidi ta jõudma ära süüa tanklast ostetud hot-dog’i, mis pidi võtma veel vähemalt mõned minutid aega. Selline meeletu söömise/joomise tempo on igati ebaloogiline, sest süüdistatava ütlustest lähtuvalt ei olnud temal kuhugi kiiret ja ta soovis hoopis puhata, mitte juua ennast kiires korras täis. Teekond Jõhvist Kohtla-Järveni (umbes 12
9. km)võtab aega vähemalt 30 minutit (vähemalt 15 minutit ühes suunas), siis veel mingi aeg pidi kuluma vajaliku inimese üles leidmiseks, temaga läbi rääkimiseks. Kõikide arvestuste järgi pidi Nagradov ootama oma juhututtavat tanklas vähemalt ca 40 minutit. Jääb arusaamatuks, kuidas süüdistatav lootis jätkata tegelemist rehvide otsinguga, kui juba esimese 10 minutiga jõudis ta ära juua ligi kolm pinti õlut. Lihtsalt oodates oleks mõistlik eeldada, et ta hakkab õlut jooma rahulikus tempos ning ligi kolm pinti õlut 10 minutiga ei saa küll nimetada rahulikuks aja veetmiseks. Kui selline tempo oligi normaalne V. Nagradovi jaoks, siis 40 minuti möödudes pidi ta jõudma manustada ligi 15 pinti õlut, mis juba käib üle inimvõimete piiri ja selleks ajaks pidi V. Nagradov olema nii raskes alkoholijoobes, et igasugune sihipärane tegevus, rääkimata rehvide otsingutest vms, oleks talle juba kättesaamatu. Seega nõustus maakohus eksperdi järeldusega, et kell 13.24 V. Nagradovil olid märgatavad joobe tunnused, mida märkas tunnistaja D.T. , mis kinnitus kell 14.41 indikaatorvahendiga ja kell 14.07 tõendusliku alkomeetriga mõõtmise tulemusena, mistõttu sel ajavahemikul (kell 13.24 kuni 14.07) võis alkoholi kontsentratsioon süüdistatava väljahingatavas õhus olla suurem alkomeetriga mõõdetud tulemusest (0,91 mg/l), st ei olnud sellest väiksem ning juba enne kella 13.22 oli V. Nagradov alkoholijoobes kontsentratsiooniga vähemalt 0,78 mg/l väljahingatavas õhus. Maakohus tuvastas, et 11.04.2021 kella 13.22 paiku juhtis süüdistatav tema kasutuses olnud mootorsõidukit Toyota Proace registreerimismärgiga XXX , millega ta sõitis sisse Ida7 Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tn 40 asuvasse Cirkle K tanklasse, olles alkoholijoobes ning alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas vähemalt 0,78 mg/l kohta. 5. Süüdistatav pani mõlemad kuriteod (11.04. ja 19.06.2021 episoodid) toime kaudse tahtlusega ehk pidas võimalikuks kuriteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (sõiduki alkoholijoobes juhtimist) ja möönis seda. Olles eelnevalt tarvitanud alkoholi pidi ta aru saama, et alkohol ei pruugi veel tema organismist lahkuda ning ta ei teinud midagi selleks, et veenduda, et alkohol on tema organismist lahkunud ja ta ise on kainenenud. Sellises seisundis sõiduki rooli istudes pidi ta möönma, et alkohol veel sisaldub tema veres ja väljahingatavas õhus, ta ise on alkoholijoobes ja ta ei tohi sellises seisundis sõidukit juhtida. Ometi tegi ta seda, kuid oli kinni peetud politsei poolt. 6. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 7. Karistus. Maakohtu arvates on süüdistatava süü raskus üle keskmise. Ta on kahel korral juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobeseisundis ning kui esimene kord (11.04.2021) oli tema joobeaste miinimummäära lähedane (0,78 mg/l), siis teine kord (19.06.2021) oli ta juba tunduvalt raskemas joobes (1,19 mg/l). Esimesel korral liikus ta päevaajal (kella 13.22 ajal) Jõhvi linna piires, kujutades endast ohtu nii endale kui teistele liiklejatele. Teisel korral peeti ta kinni Jõhvi-Ereda tee 4. km-l, kus liiklustihedus on linnaga võrreldes madalam ning tegu leidis aset ööajal (kl 00.57 ajal), mil liiklus on päevaajaga võrreldes hõredam, kuid ka siis võis ta ohustada teisi liiklejaid.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistatakse kuni 4-aastase vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on seega 2 aastat vangistust. Süüdistatav tunnistas oma süüd 19.06 episoodis ja avaldas kahetsust, mida tuleb võtta arvesse karistust kergendava asjaoluna. Samas esimeses episoodis ta oma süüd ei tunnistanud ei kohtueelses menetluses ega kohtus. Varem oli ta juba karistatud samalaadsete kuritegude eest Viru Maakohtu 28.01.2019 otsusega

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millest pöörati täitmisele üks kuu ja 1 aasta 5 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 3 kuud, katseaja lõpp 27.04.2021. Üks kuu vangistust on tema poolt ära kantud, mis nähtub ka kinnipeetavate isikute registrist. Seega, 11.04.2021 episoodi pani ta toime olles katseajal samalaadse kuriteo toimepanemise eest. See näitab, et varem mõistetud tingimuslik karistus ei andnud soovitud tulemust ning süüdistatav taas pani toime uue kuriteo. Veel ühe kuriteoepisoodi pani ta toime juba pärast katseaja lõppemist. Maakohus nõustus prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas, kuid kohus ei tuvastanud alust karistuse määra kohaldamiseks alla sanktsiooni keskmist määra. Ühes episoodis tunnistab V. Nagradov küll oma süüd ja kahetseb tehtut, kuid teises eitab süüd. Seetõttu kohtu arvates tuleb lähtuda just sanktsiooni keskmisest määrast ning mõista karistuseks kaks aastat vangistust. Kuna esimeses episoodis pani süüdistatav uue kuriteo toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, st katseajal, siis

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.01.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

1. Maakohtu arvates puudus alus vangistuse asendamiseks üldkasuliku töödega, sest süüdistatav ise on avaldanud kriminaalhooldusametnikule kohtueelse ettekande koostamisel, et tema terviseseisund ei võimalda tal ÜKT sooritamist. Samuti ei vastaks vangistuse asendamine karistuse eesmärkidele (on varem juba karistatud sama eest, kuid jätkas kuritegude toimepanemist), süüdistatava süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Tegemist on ohtlikke liiklusalaste kuritegudega, mida süüdistatav jätkuvalt paneb toime ning puudub alus arvata, et vangistuse asendamine oleks efektiivsem kui karistuse täitmisele 8 pööramine, seda enam, et süüdistatav ise ei soovi vangistuse asendamist üldkasuliku töödega. Ühtlasi ei nõustu kohus nn „šokivangistuse“ kohaldamisega, sest varasema kohtuotsusega oli ka see meede Nagradovi puhul ära proovitud (üks kuu vangistust on ta ära kandnud reaalselt vanglas), kuid ka see ei andnud tulemust, sest ta jätkas kuritegude toimepanemist. Seetõttu kogu karistus tuleb tal ära kanda reaalselt ning olenevalt täitmiskava täitmise tulemustest ja vangistuses käitumisest jääb tal võimalus taotleda kohtult tingimisi ennetähtaega vabastamist. Apellatsioon ja eelmenetlus ringkonnakohtus
2. Viru Maakohtu 19.07.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Nagradovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja mõista V. Nagradov õigeks 11.04.2021 kuriteoepisoodis ja kergendada talle mõistetud karistust. Lisada kriminaalasja materjalidele V. Nagradovi 2 epikriisi ning kuulata üle tunnistajatena V.M. ja S.D. . 9.
3. Maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks on kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ning süüdimõistetu isikule. 9.
4. 11.04.2021 episoodi osas käis vaidlus selle üle, kas V. Nagradov oli joobes tanklasse saabudes või tarvitas ta alkoholi seal ja maakohus on lugenud peamiseks tõendiks ekspertiisiakti nr 21E-LÕX
5. Kaitsja vaidles eksperdiarvamusele vastu, leides, et see ei ole usaldusväärne tõend, sest ekspert on lähtunud ebaõigetest andmetest. 9.
6. Esimene vastuväide puudutas V. Nagradovi kaalu, ekspert oli lähtunud kaalust 73 kg, Nagradovi ütluste kohaselt oli tema kaal 65 kg. Maakohus on lähtunud eeldusest, et kaal võiski olla 65 kg, kuid see ei saanud oluliselt mõjutada eksperdi järeldust. Tegelikult on algandmetes 8,2 kg suurune vahe ja see mõjutab eksperdi arvamust oluliselt. 9.
7. Teine vastuväide puudutas joodud õlle kogust ja seda vastuväidet on maakohus arvestanud ja teinud uued arvutused lähtudes V. Nagradovi ütlustest, kuid arvestades mõlemaid lähteandmete muutusi, muutub arvutuste tulemus oluliselt ja on sisuliselt võrdne tõendusliku alkomeetri näidule. 9.
8. Kolmas vastuväide puudutas seda, et ekspert on arvestanud ekspertiisi tegemisel ka indikaatorvahendi näitu. Maakohus on pikalt lahanud indikaatorvahendi kasutamist tõendamisel ja leiab, et indikaatorvahend on lubatav alkoholi sisalduse muutmise dünaamika tuvastamiseks. See seisukoht on vale. Kaitsja on arvamusel, et ekspertarvamuse andmisel, kas alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus tõusis või langes, saaks lähtuda ainult kahest tõendusliku alkomeetri näidust. Nii ekspert kui ka kohus on lähtunud sellest, et kuna indikaatorvahendi näit oli 0,91 mg/l ja alkomeetri näit 0,78 mg/l, siis alkoholi kontsentratsioon vähenes. Kuid tegemist ei ole võrreldavate mõõtevahenditega ja indikaatorvahendi näitu ei saa selliste järelduste tegemiseks kasutada. 9.
9. Küsitav on eksperdi lähtumine tunnistaja puhtalt subjektiivsest hinnangust, et meesterahvas tundus talle purjus, kuna ta kõndides tuikus. Maakohus möönis, et V. Nagradovi kõnnak on ebakindel seoses tema tervisliku seisundiga, ta põeb artriiti, kuid kaitsja soovib ringkonnakohtule esitada täiendavaid tõendeid süüdistatava tervisliku seisundi kohta, ta on pöördunud perearsti poole seoses nimmevaludega. 9.
10. Maakohus leidis, et kaudselt tõendavad süüdistatava joovet tanklasse tulles tunnistaja D.T. ütlused. Ka seda tõendit on kohus hinnanud väga erapoolikult. Tunnistaja väitis kohtus kindlalt, et süüdistatav küsis esimese asjana temalt džinni. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks 9 avaldas kaitsja ühe lause tunnistaja kohtueelse menetluse käigus antud ütlustest : „Ma ei ole kindel, aga ta vist küsis, kas meil siidrit on müüa“. Kaitsja jaoks oli vastuolu sõnas „vist“, prokuröri jaoks „džinn-siider“ ja viimast vastuolu püüdiski tunnistaja selgitada ebaõnnestunud tõlkega. Muud selgitust, kuidas ta üle aasta hiljem mäletab kohtus sündmusi täpsemalt, tunnistajal ei olnud. 9.
11. Kuna kohus seadis kahtluse alla süüdistatava ütlused, et tal oli üldse autos alkoholi, siis taotles kaitsja tunnistaja V.M. i ülekuulamist. See isik käis koos süüdistatavaga parklast ära toomas süüdistatava autot pärast 11.04.2021 juhtumit ja nägi õllepurke autos. Selle tunnistaja ülekuulamist taotles kaitsja kohtueelses menetluses 26.04.2021, kuid uurija ei pidanud seda vajalikuks.
12. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2022 määrusega jäeti rahuldamata taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ja määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ning anti menetlusosalistele aega esitada seisukohti apellatsiooni kohta, sh muid taandusi ja taotlusi, kuni 02.09.
14. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, kohtuistungite protokolle, maakohtu otsust ja kaitsja apellatsiooni, leiab, et esitatud apellatsioon jääb juhinduvalt KrMS § 337 lg 1 p-st 1 rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
16. Kolleegium ei nõustu apellatsiooni üldsõnalise väitega, et maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Seda põhjusel, et maakohus on samm-sammult läbi käinud ja analüüsinud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Sellekohane tõendite analüüs ja järeldusteni jõudmine on kohtukolleegiumile jälgitav.
17. Kaitsja ei vaidlusta Viru Maakohtu 19.07.2022 tervikotsust täielikult, vaid osaliselt, s.o 11.04.2021 episoodi osas. Seega taotletakse V. Nagradovi 11.04.2021 kuriteoepisoodis õigeksmõistmist või talle mõistetud karistuse kergendamist. Süüdistatavale süüks arvatud 19.06.2021 episoodis ta tunnistas süüd ja selles osas süüküsimust ei vaidlustata.
18. Asja materjalidest ja apellatsioonist on tegelikult väljaloetav, et korduvalt sõidukit joobeseisundis juhtinud isikuna ei soovi süüdistatav V. Nagradov minna reaalset vangistust kandma.
19. Apellatsioonis on jätkuvalt tõstatatud küsimus, kas 11.04.2021 kella 13.22 paiku IdaVirumaal Jõhvi linnas Rakvere tn 40 Circle K tankla juurde sõites oli V. Nagradov eelnevalt tarvitanud juba alkoholi või tegi seda peale sõiduki peatumist alles tanklas (nagu väidetakse jätkuvalt kaitsversioonina).
20. Süüdistatav väidab ise, et kell 13.22 tanklasse sõites oli ta kaine. Kui tal hiljem kell 13.41 ja kell 14.07 alkoholi tarvitamise tunnused ja joobeseisund tuvastatakse, siis see on tema arvates kujunenud pärast kella 13.22 kui ta sõidukiga tanklasse sõitis ja seisma jäi ning asus õlut jooma. Kolleegium märgib koheselt, et ei pea taolist kaitseversiooni tõepäraseks ja seda ei pidanud tõendid uurides usutavaks ka maakohus. Nn roolijoodikute kriminaalasjades kinnitab kohtupraktika pidevalt olukordi, kus ühe põhilise kaitseversioonina väidetakse, et väga lühikese ajavahemiku jooksul oli isikul ootamatult vajadus juua ära suurem kogus kanget või lahjemat alkoholi.
21. Nii ka käesolevas asjas. Põhjendatult on maakohus tuginenud muuhulgas ekspertiisiaktile nr 21E-LÕX
22. Selles leidis ekspert, et vastavalt kohtueelsel menetlusel kogutud andmetele ei ole võimalik, et 11.04.2021 V. Nagradov tarbis tema ütlustes fikseeritud kaks 1-pindise mahuga purgitäit õlut vahetult pärast tanklast ostude tegemist ja enne politseipatrulli kohale 10 saabumist ajavahemikus kell 13.22 kuni 13.32 ning tõendusliku alkomeetriga alkoholi kontsentratsiooni mõõtmist väljahingatavast õhust kell 14.07, vaid ta oli alkoholijoobes enne kella 13.22 alkoholi kontsentratsiooniga vähemalt 0,78 mg/l väljahingatavas õhus.
23. Maakohtu poolt uuritud tõendite ja ekspertiisakti ning arvamuse analüüs ja vastavate seoste välja toomine on sedavõrd põhjalik, et kohtukolleegiumil sellele midagi lisada pole (Ko To tl 43-45). Kolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud kahtlused ekspertiisiaktis kasutatud ebaõigest andmest pole asjakohased. Kohus on lähtuvalt istungil uuritud tõenditest korrigeerinud joobe tuvastamiseks vajalikke arvutusi ja ikkagi tuvastanud, et tanklasse jõudes juhtis süüdistatav sõidukit joobeseisundis. Maakohus on tõendeid hinnanud nende kogumis ja jõudnud järeldusele, et pole alust kahelda eksperdi järelduste õigsuses. Selle tulemusena on kohus tuvastanud, et juba tanklasse sõites oli süüdistatav alkoholijoobes. Kaitsja poolt on ületähtsustatud süüdistatava kehakaalu ja eksperdi poolt lähtutud kehakaalu väikest erinevust. See asjaolu ei lammuta kuidagi tõendite kogumit, millest lõpptulemina on järeldatud V. Nagradovi süü sõidki joobeseisundis juhtimises.
24. V. Nagradovi ütluste ning tema pakutud kaitseversiooniga ei sobitu ka järgmine asjaolu. Süüdistatav esitles ennast maakohtus puruhaige inimesena, kellel on artroos, maohaavad ja kaksteistsõrmik haavand ning alkoholi tarvitamine vastunäidustatud, kuid ometigi otsustab ta enda ütluste kohaselt tanklas kiirendatud tempos loetud minutite jooksul juua mitu purki õlut, kuna „olin väga väsinud.“ (Ko To tl 31)
25. Kolleegiumil pole nagu maakohtulgi mingi alust kahelda tanklatöötaja D.T. ütluste usaldusväärsuses ja tema tajumisvõimes. Põhjalikult arutlev on maakohtu hinnang tunnistaja ütlustele. Istungiprotokolli kohaselt on tunnistajat põhjalikult küsitletud ja ta on jäänud endale lõpuni kindlaks, et tanklasse sisenenud süüdistatav tuikus silmnähtavalt. Tal oli temaga lühikene vestlus, kus ta ka isiku näoilme punetuse järgi järeldas, et isik oli purjus. Tunnistaja on nimelt elus varasemalt kokku puutunud alkoholi liigtarvitajatega. Esmalt küsis süüdistatav džinni kui alkoholi, see oli tunnistajal kindlasti meeles. Pärast tanklast väljumist helistas tunnistaja koheselt häirekeskusesse.(Ko To tl 29)
26. Seega jääb süüdistatava V. Nagradovi osas maakohtu otsusega kuriteoepisoodis 11.04.2021 tehtud süüdimõistev otsus muutmata.
27. Alternatiivselt taotleb kaitsja V. Nagradovile mõistetud karistuse kergendamist. Kolleegium kontrollis maakohtu poolt mõistetud karistuse asjaolusid ning vigu ei leidnud.
28. Kaitsja apellatsioonis esitatud karistuse kergendamise taotlust seega edu ei saada. Maakohus on õieti tuvastanud, et süüdistatava süü on üle keskmise. V. Nagradovile süüks arvatud 11.04.2021 kuriteo pani ta toime katseajal. Ilmselgelt polnud varem mõistetud tingimuslik karistus süüdistatavale vajalikku eripreventiivset toimet avaldanud. Seega oli süüdistatavale antud juba võimalus teha oma kuritegelikust käitumisest järeldused ja asuda seaduskuulekale teele. Süüdistatav seda võimalust eiras ja teise kuriteoepisoodi joobeseisundis sõidukit juhtides pani ta toime pärast katseaja lõppemist.
29. Kolleegium ei tuvastanud samuti nagu maakohuski alust, mis annaks võimaluse kohaldada süüdistatavale vangistust alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus esitas sisukohased põhjendused ka selles osas, miks ei ole süüdistatava puhul võimalik kohaldada ÜKT-d. Nimelt on süüdistatav avaldanud, et üldkasuliku töö tegemist ei võimalda tema tervislik seisnud.
30. Ringkonnakohus võttis kirjalikus menetluses asja materjalide juurde kaitsja poolt esitatud epikriisi, millest nähtub, et süüdistatav on pöördunud tervishoiuasutusse OÜ Peremed 30.11.2020 nimmevalu diagnoosiga. Kolleegium ei näe nimetatud ligi kahe aasta tagusest pöördumisest meditsiiniasutusse küll mingit tõsiseltvõetavat asjaolu või motiivi, miks peaks 11 süüdistatavale mõistetud karistust kergendama või vangistust hoopis mitte kohaldama. Nimelt kaasneb nimmevalu tihtipeale vanusega ja selle esinemine ei tähenda, et isik pole võimeline igapäevaelus toime tulema.
31. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendusega, et šokivangistus ei tule käesolevas asjas V. Nagrodovi isiku puhul enam kaalumisele olukorras, kus eelmises kriminaalasjas mõistetud 1-kuune šokivangistus oli süüdistatava poolt küll kantud, kuid see ikkagi isikule vajalikku kasvatuslikku toimet ei avaldanud. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Leebemad karistusmäärad pole isiku käitumisele seni mõju avaldanud, õigusrikkumised ja lugupidamatu suhtumine õiguskorda on jätkunud ning nendele on vaja reageerida rangemalt. Nimelt on tegemist olukorraga, kus samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kaasliiklejate elu ja tervis on ka lõpuks midagi väärt. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk 12 Aarne Sarjas