1-17-5748/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5748 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Mikhail Filippovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mikhail Filippovi (ik 39005280309) kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Viira ja Partnerid Advokaadibüroole vandeadvokaat Margus Viira poolt Mikhail Filippovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 118,80 eurot (sh käibemaks 19,80 eurot).
8. Mõista Mikhail Filippovilt menetluskuluna välja 118,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Mikhail Filippovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. augusti
12. a otsusega tunnistati Mikhail Filippov süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati nelja kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti üksikkaristustest kergem kaetuks Harju Maakohtu
13. augusti
14. a otsuse alusel mõistetud karistusega ja M. Filippovile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Samuti tunnistati M. Filippov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti M. Filippovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja M. Filippovile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. M. Filippovi karistusaeg algas
15. augustil 2017 ja lõppeb
16. veebruaril
18. Viru Vangla esitas
19. detsembril 2022 Viru Maakohtule taotluse M. Filippovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
20. Viru Maakohtu
21. detsembri
22. a määrusega jäeti M. Filippov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. On positiivne, et M. Filippov on kinnipidamiskohas tööga hõivatud, omandanud eriala, õppinud riigikeelt ja läbinud sotsiaalprogrammi. Vabanemise korral on tal olemas elukoht ja toetavad lähedased. Samas asuks ta elama ühiselamusse, kus teda ümbritseksid kriminaalse taustaga inimesed. Oluline on seegi, et M. Filippovit on kahel korral karistatud selle eest, et valmistas enda elukohas amfetamiini. Tal on olemas teadmised ja oskused valmistada kodustes tingimustes narkootikume, mistõttu ei ole varasemast erinevasse linna elama asumine selline asjaolu, mis vaieldamatult tagaks tema seaduskuulekuse.
24. Harju Maakohtu
25. augusti
26. a otsusega mõisteti M. Filippovile koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes septembris
27. M. Filippov jõudis kriminaalhooldusel viibida ligemale viis kuud, rikkudes registreerimiskohustust ja kohustust elada kindlaks määratud elukohas. Tema karistus jäeti täitmisele pööramata otstarbekuse tõttu, sest M. Filippov viibis teises kriminaalasjas alates veebruarist 2017 vahi all. Seega M. Filippovi varasem karistus talle mõju ei avaldanud, sest ta ei olnud võimeline katseaega edukalt läbima ja pani toime uue kuriteo.
28. M. Filippovil on diagnoositud narkosõltuvus. Ta alustas tarvitamist 18-aastaselt ja viimati tarvitas enne käesolevat vangistust. Ainult vangistuses viibimine on tema kainust taganud. Tema tarvitamisharjumus on pikaajaline ning vabaduses ta oma probleemiga ei tegelenud. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas ta narkootikume meeleolu parandamiseks. Seetõttu eksisteerib märkimisväärne oht tagasilanguseks, kui M. Filippovil peaksid tekkima vabaduses raskused. Talle määrati varasema kohtuotsusega narkootikumide tarvitamise keeld, kuid sellele vaatamata tarvitas M. Filippov kriminaalhooldusel viibides narkootikume. Samuti, M. Filippov mitte üksnes ei tarvitanud katseajal narkootikume, vaid pani toime ka uue narkokuriteo, mis seisnes selles, et ta valmistas suures koguses amfetamiini, mida hoidis kuni kinnipidamiseni oma elukohas. Kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt ei ole M. Filippovil konkreetset ja läbimõeldud plaani, kuidas vabaduses oma sõltuvusprobleemiga tegeleda. M. Filippovi puhul on seega uute narkokuritegude toime panemise risk keskmisest kõrgem.
29. Lisaks on M. Filippovi puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks varalise kasu saamine. Iseloomustuse kohaselt omab M. Filippov märkimisväärses ulatuses võlgnevusi ning vabaduses puudus tal huvi nende tasumiseks. M. Filippov ei ole üldjuhul töötanud ametlikult ja enne karistuse kandmisele asumist oli töötu. Seega on alust arvata, et ta on kuritegusid toime pannud enda materiaalse olukorra parandamiseks ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Muuhulgas karistati teda praeguse otsuse aluseks kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmises 2 ja turustamises. Vabaduses tal töökohta ei ole, mistõttu on majandusliku kasu eesmärgil toime pandavate kuritegude oht suur. Määruskaebus
30. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Filippovi kaitsja vandeadvokaat M. Viira, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
31. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud M. Filippovit positiivselt iseloomustavaid andmeid nagu õppimine, sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine ja vabaduses elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. M. Filippov on vangistuses töötanud erinevatel töökohtadel, mis on motiveerinud teda muutusteks. M. Filippov on omandanud eesti keele tasemel B1 ja õpingud tasemel A1 katkesid temast sõltumatutel põhjustel. Kohtuistungil suhtles M. Filippov eesti keeles. Ta on motiveeritud vabanema narkosõltuvusest ja on nõus vajadusel läbima sõltuvusravi. Vabaduses on M. Filippov võimeline töötama. Ta on vangistuses töötanud erinevatel ametikohtadel ja omandanud kutsehariduse abikoka erialal. Võimalikud uute kuritegude toime panemisega seotud riskid on seotud M. Filippovi varasema elukäiguga ja ei arvesta temas karistuse kandmise ajal toimunud muutuseid. Prokuratuur ei ole oma seisukohta vahetult põhjendanud, vaid lihtsalt nõustunud vangla arvamusega. Ei ole õige anda M. Filippovile hinnanguid tema aastate taguse käitumise põhjal, vaid hinnata tuleks tema käitumist karistuse kandmise ajal. M. Filippov ei oma Venemaaga mingisuguseid sidemeid ja on otsuse enda väljasaatmise kohta vaidlustanud. Seega, kuigi on tuvastatud hulgaliselt positiivseid asjaolusid, ei ole maakohus põhjendanud, miks on jätkuvalt suurem kaal M. Filippovi varasemal elukäigul. M. Filippov tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes allutamisega käitumiskontrollile, ja keelates tal narkootikume tarvitada, vabastada. See aitaks tal ühiskonda sulanduda. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et M. Filippov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus erinevalt määruskaebuses märgitust M. Filippovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
34. M. Filippovi puhul on tõepoolest positiivne, et ta on vanglas tööga pidevalt hõivatud olnud, on läbinud sotsiaalprogrammi, on motiveeritud riigikeelt õppima ja tal on vabanemise korral kindel elukoht koos toetavate lähedastega. Siiski ei ole need positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad võrreldes teda iseloomustavate negatiivsete andmetega. Nimelt on M. Filippovi isikust ja tema varasemast elukäigust lähtuv retsidiivsusrisk tema ennetähtaegseks vabastamiseks jätkuvalt liiga suur.
35. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude 3 toimepanemise tõenäosus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olema (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
36. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47).
37. M. Filippovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Seega vangistus spetsiifilise karistusliigina talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei ole avaldanud. Praegust vangistust kannab M. Filippov suures koguses narkootikumide käitlemise ja süüteoga saadud vara omandamise eest. M. Filippov pani kuritegusid toime etteplaneeritult, majandusliku kasu saamiseks.
38. Enne vangistust ta ei töötanud ja olemasolevatel andmetel teenis tulu peamiselt kuritegelikul teel. Arvestades, et ta on muuhulgas süüdi tunnistatud narkootikumide valmistamise eest, oli sellest saadav tulu tõenäoliselt tema peamiseks sissetulekuallikaks. Samuti on teda ka varasemalt karistatud narkootikumide käitlemise eest. Seega puudub M. Filippovil oskus tulla majanduslikult toime ilma kuritegusid toime panemata. Suure tõenäosusega ei ole tal ka töökogemust- ja harjumust. Ta võib küll vanglas olla eeskujulikult tööga hõivatud, kuid ei saa sugugi kindel olla, et ta esiteks oleks vabaduses suuteline endale töökoha leidma ja teiseks seda hoidma või olema rahul sellest saadava töötasuga. Teenis ta ju varasemalt ilmselt arvestatavas ulatuses kriminaalset tulu ja seda võrdlemisi lihtsalt. Teenitud tulu kulutas ta vabaduses aga narkootikumidele, selle asemel et tasuda endal lasuvaid võlgnevusi. See kõik suurendab võimalust, et M. Filippov hakkab vabaduses taaskord seaduslike sissetulekute asemel tulu teenima kuritegelikul teel.
39. M. Filippovi varasem elukäik näitab, et tema puhul on kuriteoriski suurendavaks asjaoluks ka narkootikumide tarvitamine. Ta on suurema osa oma täiskasvanueast olnud narkootikumide tarvitaja. Viimati tarvitas enne vangistust. Peamiselt tarvitas amfetamiini ja fentanüüli ning seda veenisiseselt. Ehk tema sõltuvust rahuldasid üksnes n-ö väga kanged sünteetilised narkootikumid. Ja nagu öeldud, tarvitamise põhjuseks oli meeleolu parandamine. Ehk olukordades, kus tema igapäevaelus tekivad konfliktid ja pinged, mida vabaduses kuidagi vältida võimalik ei ole, on tõenäoline, et M. Filippov pöördub taaskord narkootikumide poole. Tema vajadus narkootikumide järele läks lausa nii kaugele, et ta hakkas iseseisvalt kodustes tingimustes amfetamiini valmistama, mis oli tema sõnul odavam. Kuna tema sõltuvus on võrdlemisi pikaajaline, võib sellest vabanemine olla pikemaajalisem protsess, kui M. Filippov ise arvab. Kuigi vangistuses ta ei ole narkootikume tarvitanud, ei tähenda, et ta oleks seeläbi automaatselt sõltuvusest vabanenud. Ka ei taga seda kõigest ühe sõltuvusteemalise programmi läbimine. Vabaduses on narkootikumid igal ajal võrdlemisi kättesaadavad. Seda enam, et M. Filippov valmistas neid lausa ise. Varasemalt ta ei üritanudki vabaduses narkootikumidest loobuda, mistõttu ei ole kriminaalkolleegium sugugi kindel, et see tal seegi kord õnnestuks. Seega, ei ole välistatud, et olukorras, kus M. Filippov asub taaskord narkootikume tarvitama, võib see igal juhul temast lähtuvat kuritegude toimepanemise riski suurendada. Kokkupuuted narkootikumidega viivad igal juhul kokkupuudeteni kuritegelikult käituvate isikutega ja kuna M. Filippov kannab karistust narkootikumide valmistamise eest, on see tema puhul igal juhul ohumärgiks, s.o tal võib taaskord tekkida kiusatus hakata narkootikumide käitlemise läbi tulu teenima.
40. Kriminaalkolleegium leiab, et kuigi M. Filippovi suhtumine ja põhimõtted oleksid justkui vangistuses muutunud, näitab tema varasem elukäik, et ta on alati pärast vangistusest vabanemist jätkanud kuritegude toime panemist. Seetõttu ei saa tema võrdlemisi eeskujulikule käitumisele vangistuses omistada liiga suurt tähtsust. Seda enam, et ta ei suutnud isegi nõuetekohaselt kriminaalhooldustingimusi täita ja pani katseajal toime uue kuriteo. Vabaduses otsis ta kiireid lahendusi, eirates pikemaajalisi probleeme nagu suured võlad ja narkosõltuvus, ja asus nendega tegelemise asemel hoopis kiiret tulu teenima kuritegude toimepanemise läbi. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib M. Filippovilt ka tulevikus karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema 4 ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see M. Filippovi puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
41. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
42. detsembri
43. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
44. M. Filippovi kaitsja advokaat M. Viira taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 118,80 eurot (sealhulgas käibemaks 19,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 118,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Filippovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5