KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2222 Tsiviilasi Lumin

§ 113lg 1 teise lause kohaselt alates 23.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

1. 21.02.2022 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2222 kohaldatud hagi tagamine jätta tagama kohtuotsuse täitmist (TsMS § 442 lg 5).
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
3. Poolte menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.12.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED 1) Harju Maakohtu menetluses on Luminor Liising ASi hagi kostja I EstIt OÜ ja kostja II T J vastu võla 24 573,01 euro nõudes (tl 1-7, 159-165, 191-193). 2) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja EstIt OÜ 19.01.2017 liisingulepingu nr xxx, mille alusel omandas hageja kostja I poolt määratud müüjalt sõiduki Xxx Xxx (sõiduk) ning andis selle kostja kasutusse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja T J 19.01.2017 käenduslepingu nr xxx, mille p 1 järgi vastutab kostja II liisinguandja ees kõigi kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr xxx. Kuna kostja I ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, edastas hageja 27.08.2020 kostjatele teate liisingulepingu ülesütlemise kohta. Hageja nõuab liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste summas 21 075,88 euro hüvitamist. Hageja pole kostjale liisingulepingu esemeks olnud sõidukit tagastanud. Seega võlgneb kostja hagejale liisingulepingu ülesütlemisel 27.08.2020 sissenõutavaks muutunud lepingulise jääkmaksumuse

§ 367lg 1 alusel.

3) Hageja nõuab ka liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamist. Hageja on sõlminud kindlustusvõtjana liisinguesemele järgmised kindlustused:  liikluskindlustuse xxx perioodi 14.02.2020 – 13.02.2021 kohta, poliis nr xxx (tl 19);  liikluskindlustuse xxx 14.02.2021 – 13.02.2022 kohta, poliis nr xxx (tl 20);  kaskokindlustuse xxx perioodi 14.02.2020 kuni 13.02.2021 kohta, poliis nr xxx (tl 21);  kaskokindlustuse xxx perioodi 14.02.2021 kuni 13.02.2022 kohta, poliis nr xxx (tl 22). 4) Arvestades, et kostja I ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust 1 tulenevaid makseid, edastas hageja 27.08.2020 kostjale 1 ja kostjale 2 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta (tl 23), milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 27.08.2020 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 3302,67 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme 1 hageja esindajale tagastamist. Kostja poolt tasutud summa 1030,00 eurot on hageja tasaarveldanud osaliselt peale ülesütlemist tekkinud lisakulude nõuet. 5) Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 21 075,88 eurot (käibemaksuga). 6) Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hagejal on tulnud pärast ülesütlemist perioodi 13.09.2020 – 13.02.2022 eest tasuda liikluskindlustuse kulu summas 251,06 eurot ning sama perioodi eest kaskokindlustuse kulu summas 1726,07 eurot. Hageja on lugenud kindlustuskulu osaliselt, so 1030,00 euro ulatuses tasutuks. Seega kokku on hagejale hüvitamata kindlustusele tehtud kulutused summas 1977,13 – 1030,00 = 947,13 eurot. Lisaks selgitab hageja, et hageja on sõlminud kindlustuse poliisid ühe aasta pikkuse perioodi kohta. Kuivõrd on ilmselge, et enne 13.02.2022 ei ole kostjad nõus 2 liisingueset hageja valdusesse andma siis ei ole võimalik hagejal enne liiklus- ja kaskokindlustuse poliiside lõppu kindlustusi lõpetada ning on põhjendatud nõuda hageja poolt kogu eelnimetatud perioodi eest tasutud kulude hüvitamist. 7) Lisaks nõuab hageja kostjatel välja mõista perioodil 2020. aasta september kuni 2021. aasta detsember tekkinud kulud seoses sõiduki asukoha väljaselgitamisega. Selleks kasutas hageja Xxx OÜ tagastusteenust, mille eest tasus 2550 eurot. Kulutused tuleb kostjalt välja mõista

§ 367lg 4 ja liisingulepingu üldtingimuste p 4.6 alusel.

8) Kostja II vastutus põhineb käenduslepingu p-l 1. Kuna kostja I jättis liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata, on hagejal tekkinud liisingulepingust tulenev nõue summas 24 573,01 eurot. Hageja nõuded kostja I vastu on käenduslepingu p 2 järgi kostja II käendusega tagatud kuni 41 850 euro ulatuses. 9) Hageja taotleb kostjatelt välja mõista viivis 24 573,01 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10) Hagejale ei ole liisingueset tagastatud. Olukorras, kus liisinguvõtja tasub hagejale käesolevas hagis märgitud nõuded läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale. See tähendab, et hageja võõrandab ostu-müügi lepinguga liisingueseme liisinguvõtjale. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 alusel on käibemaksuobjektiks mh käive, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 4 lg 1 p 1 sätestab, et käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Luminor Liising AS on käibemaksukohuslane ning liisingueseme võõrandamisel tuleb hagejal lisada sõiduki jääkväärtusele käibemaks (tl 1-7, 159-165, 191-193). KOSTJA VASTUS 11) Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 147-150, 183-185, 196-199). Liisingumaksetega viivituse

1. aasta kevadel põhjustas COVID-pandeemiast tingitud vääramatu jõud. Kuigi kostja I soovis pangalt maksepuhkust, ei nõustunud pank sellega. Seega oli kostja I teavitanud hagejat võimalikust makseraskusest seoses pandeemiaolukorraga. Kostja I suutis võla likvideerida juba 01.09.
2. 12) Hageja ei saatnud kostjale I ülesütlemisavaldust e-kirjaga, nagu nende suhtluses tavapärane oli. Kostja sai ülesütlemisest teada alles
3. aasta septembris. 13) Sügisest 2020 kuni kevadeni 2021 pidas kostja I hagejaga kirjavahetust ja läbirääkimisi liisingulepingu jätkamise või uue lepingu sõlmimise üle. 11.05.2021 arutas kostja I koos hageja esindaja T P tekkinud olukorda ning pooled jõudsid kokkuleppele jätkata liisingut ja teha makseid vastavalt hageja poolt ettevalmistatud võla tasumise kokkuleppele. Kostjad allkirjastasid hageja pakutud kokkuleppe 27.07.
4. Kostjatele pole teada, miks jättis hageja kokkuleppele alla kirjutamata. Hoolimata sellest tuleb lugeda leping sõlmituks

§ 16lg 1, § 17 lg 1 ja § 20 lg 1 järgi, sest pakkumus aktsepteeriti.

Kostja I tasus hagejale ka graafiku järgi esimese makse summas 1000 eurot. 14) Ekslik on hageja väide, et liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus 21 075,88 eurot ehk et summale 17 563,23 eurot on lisatud käibemaks. Maksegraafikus toodud summa 17 563,23 eurot juba sisaldab käibemaksu. Ka eelmises punktis nimetatud kokkuleppe kohaselt on summa käibemaksuvaba. Sellest summast on kostja I juba tasunud 1000 eurot, mistõttu ei saa kostja I maksukohustus olla suurem kui 16 563,23 eurot. 15) Pooled pole lepingu muudatuses kokku leppinud kulutuste kandmises. Ka liisingulepingu p 4.6 kirjeldab üksnes liisinguandja hinnakirjas sätestatud tasusid ja kulusid. Asjas pole esitatud ühtegi liisinguandja hinnakirja, milles sisalduksid kulud hagi Xxx OÜ inkassoteenused ja õigusabiteenused. Lisaks pole inkassoteenuse arvetest võimalik tuvastada, mida täpselt tehti 2300 euro eest vara asukoha tuvastamiseks xxx, mistõttu pole 3 võimalik kontrollida nõude põhjendatust. Õigusabiteenustest „kuriteoteate koostamisel“ pole samuti võimalik kontrollida, kui mahukas oli koostatud dokument ja millise tunnitasuga seda tehti. Hagile lisatud 21.09.2021 nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt sõiduki jääkmaksumuse hüvitamist rahas, mitte sõiduki tagastamist, mistõttu on tagastamisega seotud kulud ennatlikud ja ebavajalikud. 16) Ka liiklus- ja kaskokindlustuse kulud perioodi 13.09.2020 kuni 13.02.2022 eest on põhjendamatud ja ebavajalikud. Põhjendatud võiks olla nõue vaid kuni ülesütlemise päevani 27.08.

1. Hageja pole tõendanud väidet, et tal polnud võimalik kindlustuslepinguid lõpetada, sest lepingud olid sõlmitud aastase kehtivusega. Liisingulepingu p 5.4 alusel kohustus liisinguvõtja tagama vara vabatahtliku kindlustuslepingu ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu täitmise tähtpäeva saabumiseni. Vastavalt liisingulepingu p-le 5.8 oli liisinguandjal õigus leping lõpetada alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast. Hageja on kulud tekitanud hea usu põhimõtte vastase käitumisega. 17) Arusaamatu on hageja väide, et kindlustusleping oli sõlmitud perioodil 14.01.2021 kuni 13.02.
2. Samas on hageja esitanud Xxx OÜ 22.11.2021 kirja, milles R K teavitab kostjaid ja kinnitab, et sõiduki tehniline pass on kehtetuks tunnistatud ja sõiduk on autoregistrist kustutatud ning kindlustus ei ole kehtiv. Ka transpordiameti e-teeninduse andmetel on hageja 19.11.2021 sõiduki registrist kustutanud. Seega ei saa neid kulusid kostjatelt välja nõuda. On ebaselge, mis kuupäeva makse on 1030 eurot, mille hageja on kindlustuskuludest maha arvanud. Kui see on võla tasumise kokkuleppe alusel makstud summa, tuleb see maha arvestada liisingueseme jääkväärtusest (tl 147-150, 183-185, 196199). HAGI TAGAMINE 18) Hageja esitas 10.02.2022 koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse (1-7). 19) 21.02.2022 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi tagamise taotluse ning seadis kohtuliku hüpoteegi summas 30 356,47 eurot T Jle kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number xxx kantud kinnisasjale, asukohaga xxx, esimesele vabale järjekohale hageja Luminor Liising AS (registrikood 10237140) kasuks (tl 60-61). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 20) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 21) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  hageja (liisinguandja) ja kostja II EstIt OÜ (liisinguvõtja) sõlmisid 19.01.2017 liisingulepingu nr xxx, mille alusel omandas hageja kostja I poolt määratud müüjalt sõiduki Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx (edaspidi sõiduk või liisinguese) ning andis selle 15.02.2017 kostja kasutusse (tl 8-15).  Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja (liisinguandja) ja kostja II T J (käendaja) 19.01.2017 käenduslepingu nr xxx, mille p 1 järgi vastutab kostja II liisinguandja ees kõigi kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr xxx. Käendaja vastutuse maksimumsumma oli lepingu p 2 kohaselt 41 850 eurot (tl 16-18).  Liisingulepingu esemeks olevat sõidukit pole kostjad hagejale tagastanud.  Hageja koostas 27.08.2020 liisingulepingu ülesütlemise teate (tl 23). 4 22) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas liisinguleping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 27.08.2020 ning kas hageja nõuded – liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõue, kindlustusmaksete hüvitamise nõue ja tagastusteenuse hüvitamise nõue - on põhjendatud. 23) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt
3. 06.2011 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt 16.05.2011 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-11, p 10). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Kohtu kvalifikatsioon hageja nõudele ei tohi tulla pooltele üllatusena, mistõttu peab kohus asja menetledes juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve, mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nende õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ega kitsenda hagi eset (vt Riigikohtu 08.12.2021 lahend nr 2-18-4181). 24) Olukorras, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu erakorraliselt üles, võivad liisinguandjal liisinguvõtja vastu olla järgmise nõuded: 1) enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete (sh intressi) tasumise nõue

§ 108

lg 1 alusel; 2) lepingu ülesütlemisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue (

§ 367

lg-d 1-3); 3) lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu hüvitamise nõue (

§ 367lg 4) (vt Riigikohtu 17.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12).

Krediidikulude hüvitamise nõue ja lisakulude hüvitamise nõue on liisinguvõtja kohustuse rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded (vt Riigikohtu 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 26). 25) Hageja on esitanud hagis kostjate vastu solidaarselt liisingulepingu ja käenduslepingu alusel järgmised nõuded:  liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude

§ 367

lg 1 kuni 3 alusel ning liisingulepingute üldtingimuste p 4.6 alusel summas 21 075,88 eurot;  kindlustusmaksete hüvitamise nõude

§ 108

lg 1,

§ 367

lg 4 ja

§ 115

lg 1 alusel summas 947,13 eurot (peale kostja poolt tasutud maksete mahaarvamist, so 1977,13 eurot – 1030 eurot = 947,13 eurot);  tagastusteenuse hüvitamise nõude

§ 367

lg 4 ja

§ 115

lg 1 alusel summas 2550 eurot (käibemaksuta);  viivisenõude tasumata võlgnevustelt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel. 26) Esmalt hindab kohus hageja (liisinguandja) liisingulepingu ülesütlemise kehtivust ning hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõuet summas 21 075,88 eurot (I). Seejärel analüüsib kohus hageja kindlustusmaksete hüvitamise nõuet summas 947,13 eurot (II); tagastusteenuse hüvitamise nõuet summas 2550 eurot (käibemaksuta) (III); kostja II vastutust käenduslepingu alusel (IV). Peale seda käsitleb kohus kokkuvõtlikult, millises ulatuses kuuluvad hageja nõuded rahuldamisele ning viivise nõudeid (V) ning lõpetuseks menetluskuludega seonduvat (VI). 5 I 27) Alljärgnevalt tuvastab kohus, kas hagejapoolne liisingulepingu ülesütlemine 27.08.2020 on kehtiv. 28) Hageja ütles kostjaga I 19.01.2017 sõlmitud liisingulepingu üles 27.08.2020 teatega alates 27.08.2020 (tl 23). Nimetatud teade edastati kostja I seaduslikule esindajale ja kostjale II e-posti teel (tl 171-172). 27.08.2020 liisingulepingu ülesütlemise teates märkis hageja, et loeb liisingulepingu seisuga 27.08.2020 üles öelduks, nõudes kostjalt I lepingumaksete võlgnevuse tasumist koos lisandunud viivistega summas 3302,67 eurot 5 päeva jooksul arvates teate saamisest (tl 23). 29) Kostja I seaduslik esindaja T J sai 27.08.2020 ülesütlemise teate kätte hiljemalt 01.09.2020, mil ta edastas hagejale e-kirja teel võlgnevuse tasumist kinnitavad maksekorraldused (tl 171-172, 96-98, 112, 167). 30)

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles.

§ 196

lg 1 alusel võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Liisingulepingu üldtingimuste punkt 6.4 (k) sätestab, et liisinguandjal on õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtja jätab kahekümne

§ 103

lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu esinemisel ei vastuta võlgnik oma rikkumise eest, kuid vääramatu jõud ei ole lepingu lõpetamise aluseks. Seejuures vääramatu jõud ei ole üldiselt kõigile kehtiv olukord, vaid selle esinemist tuleb iga lepingulise suhte korral eraldi tuvastada. Kohus 6 leiab, et kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust ehk vääramatu jõu esinemist käesolevas menetluses. 34) Vaidlustamata asjaoludel kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus 12.03.2020 Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. 17.05.2020 lõpetas Vabariigi Valitsus Eestis kehtestatud eriolukorra, kuid teatud piirangud jäid kehtima. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi COVID-19 viiruse levikut ei saa pidada selliseks vääramatuks jõuks, millest saaks järeldada, et liisinguvõtjaks (kostja I) olev äriühing muutuks maksevõimetuks või selle majandustegevus muutuks automaatselt olematuks. Olenevalt äriühingu tegevusvaldkonnast ja ärimudelist võisid osade äriühingute majandusnäitajad ja kasum COVID-19 viiruse leviku tõttu hoopis suureneda. Kostjad ei ole käesolevas menetluses esitanud ühtegi sellist tõendit, millest saaks tuletada

§ 103lg 2 sätestatud vääramatu jõu olemasolu.

Antud juhul ei saa kostja I tugineda liisingumaksete võlgnevuse tekkimisel rikkumise vabandatavusele. Kohus on pooltele TsMS § 230 lg 1 aluseid ja tõendamiskoormist selgitanud 26.09.2022 kohtumääruses (tl 188-190).Kuna käesolevas asjas esinevad nii liisingulepingu ülesütlemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused, siis on 27.08.2020 hagejapoolne liisingulepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude õiguslik alus on

§ 367

lõige 1 kuni 3 ning liisingulepingu üldtingimiste p 6.4 (tl 9).

§ 367

lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõike 2 alusel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.

§ 367

lg 3 alusel kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.Hageja on esitanud liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude summas 21 075,88 eurot (tl 1-7, 194-195). Pooled ei vaidle liisingu jääkmaksumuse kogusumma üle, kuid kostjad on vastu vaielnud hageja õigusele nõuda neilt sõiduki jääkväärtust koos käibemaksuga 3512,63 eurot (17 563,25 eurot + käibemaks 3512,63 eurot = 21 075,88 eurot) (tl 72-77, 147-150). Puudub vaidlus selles, et kostja I ei ole hagejale liisingueset (sõidukit) tagastanud. Kui kohus peaks vastava hageja nõude rahuldama, siis läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 alusel on käibemaksuobjektiks mh käive, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 4 lg 1 p 1 sätestab, et käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna hageja Luminor Liising AS on käibemaksukohuslane, siis tuleb hagejal lisada sõiduki jääkväärtusele käibemaks ning hagejal on põhjendatud nõuda kostjatelt välja liisingu jääkmaksumuse hüvitis koos käibemaksuga ehk summas 21 075,88 eurot.

§ 367

lg 1 kuni 3 alusel ning liisingulepingu üldtingimuste p 6.4 alusel on hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõue summas 21 075,88 eurot (so koos käibemaksuga) põhjendatud. II 40) Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarselt kindlustusmaksete hüvitamise nõude summas 947,13 eurot (peale kostja poolt tasutud maksete mahaarvamis ehk summast 7 1977,13 eurot on maha arvestatud kostja I poolt tasutud 1030 eurot) (tl 1-7, 159-165, 191193). 41) Vastava nõude õiguslik alus on

§ 108

lg 1,

§ 367

lg 4,

§ 115lg 1 ja liisingulepingu üldtingimuste p 6.4 (tl 9-10).

42) Hageja nõuab kostjatelt kindlustusmaksete hüvitamist järgmiste perioodide eest (tl 1-7, 159-165, 191-193):     liikluskindlustust xxx perioodi 14.02.2020 – 13.02.2021 eest, poliis nr xxx, aastamaksega 205,12 eurot (tl 19); liikluskindlustust xxx perioodi 14.02.2021 – 13.02.2022 eest, poliis nr xxx, aastamaksega 146,98 eurot (tl 20); kaskokindlustust xxx perioodi 14.02.2020 kuni 13.02.2021 eest, poliis nr xxx, kindlustusmaksega 184,27 eurot kuus (tl 21); kaskokindlustust xxx perioodi 14.02.2021 kuni 13.02.2022 eest, poliis nr xxx, kindlustusmakse 67,06 eurot kuus (tl 22). 43) Kindlustusmaksete hüvitamise nõue on kujunenud järgmiselt. Peale liisingulepingu ülesütlemist nõudis hageja kostjalt I lepingumaksete võlgnevust koos viivistega kokku summas 3302,67 eurot (tl 23). Liisingulepingu ülesütlemise seisuga 27.08.2020 olid täielikult tasumata arved nr 15652281, 15689032, 15724108, 15758882 (tl 24-25). Peale liisingulepingu ülesütlemist tasus kostja I hagejale kokku 4332,67 eurot ( 01.09.2020 2398.85 eurot, 01.09.2020 – 633,82 eurot, 02.09.2020 – 300 eurot, 11.06.2020 - 1000 eurot, tl 96-98, 112, 167). Hagi esitamise seisuga on kostja I tasunud kõik eelpool nimetatud neli arvet ning lisaks on jäänud kostja I tasutud summast üle veel 1030 eurot. Selle summaga tasaarveldas hageja osaliselt peale liisingulepingu ülesütlemist tekkinud lisakulude nõude. Hagi kohaselt on hageja pärast liisingulepingu ülesütlemist perioodi 13.09.2020 kuni 13.02.2022 eest tasunud liikluskindlustuse kulu summas 251,06 eurot ning sama perioodi eest kaskokindlustuse kulu summas 1726,07 eurot, so kokku 1977,13 eurot (tl 19-22). Hageja on lugenud kindlustuskulu osaliselt, so 1030 euro ulatuses tasutuks. Seega kokku on hagejale hüvitamata kindlustusele tehtud kulutused summas 1977,13 – 1030 = 947,13 eurot (tl 1-7, 159-165). 44) Hageja nõuab kostjatelt kindlustusmaksete hüvitamist kogusummas 1977,13 eurot perioodi 14.02.2020 kuni 13.02.2022 eest. Kohus on käeolevas otsuse tuvastanud, et hagejapoolne 27.08.2020 liisingulepingu ülesütlemine on kehtiv. Seega lõppes liisinguleping liisinguandja (hageja) kehtiva ülesütlemisega 27.08.

1. Pooled on liisingulepingus kokku leppinud, et vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu (nn kaskolepingu) ja ka kohustusliku liikluskindlustuse lepingu kindlustusseltsiga sõlmib liisinguandja ehk hageja (tl 8). Liisinguvõtjal (kostjal I) on kohustus hüvitada liisinguandja poolt kindlustusseltsile tasutud kindlustusmaksed kuumaksetena (tl 8). Liisingulepingu üldtingimuste p 5.4 kohaselt kohustub liisinguvõtja tagama vara vabatahtliku kindlustuslepingu ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu täitmise lepingu tähtpäeva saabumiseni. Kui liisinguandja on kindlustuslepingute kindlustusvõtja, on liisinguvõtja kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arvete alusel (tl 9). Kohus leiab, et peale liisingulepingu lõppemist (27.08.2020) ei ole hageja kindlustusmaksete hüvitamise nõue kostjate vastu põhjendatud liisingulepingu ning liisingulepingu üldtingimuste p 5.4 kohaselt. Pole mõeldav, et 1,5 aastat peale liisingulepingu ülesütlemist (lõppemis) on liisinguvõtjal endiselt kohustus tasuda liisinguandjale liisingulepingu kohaselt kindlustusmakseid. Hageja vastav nõue oleks põhjendatud kuni liisingulepingu ülesütlemiseni 27.08.
2. Samas kohtu hinnangul ei ole hageja enda vastavat nõuet kuni 27.08.2020 seisuga tõendanud. Liisingulepingu üldtingimuste p 5.4 kohaselt tuli hagejal esitada vastavad arved kostjale I (tl 9-10), kuid selliseid igakuiseid arveid kohtule tõendina 8 esitatud ei ole, mistõttu kohtul ei olegi võimalik aru saada, kui suur saaks olla hageja kindlustusmaksete hüvitamise nõue kuni 27.08.2020 kuupäevani. Nõude suurus ei nähtu ka kindlustuspoliisidest, kus on välja toodud aastamaksed (tl 19-22). Hageja pole tõendanud, kui suured on olnud kahe erineva kindlustuse igakuised kindlustusmaksed. Lisaks nähtub transpordiameti väljavõttest, et sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud kuni 25.05.2022; sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus ei ole vajalik ning näiteks 19.11.2021 on teostatud sõiduki ajutine registrist kustutamine (tl 153-154). Kohtule jääb arusaamatuks, miks on hageja teostanud kindlustusmakseid sõiduki eest, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja mille kohta on registris märge, et liikluskindlustus ei ole vajalik. 45) Seega on hageja kindlustusmaksete hüvitamise nõue kuni liisingulepingu ülesütlemiseni 27.08.2020 tõendamata ning peale liisingulepingu ülesütlemist on nimetatud nõue alusetu, mistõttu tuleb kindlustusmaksete hüvitamise nõue kogusummas 1977,13 eurot jätta täielikult rahuldamata. 46) Kohus jätab rahuldamata hageja kindlustusmaksete hüvitamise nõude kogusummas 1977,13 eurot. III 47) Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista perioodil
3. aasta septembrist kuni
4. aasta detsembrini tekkinud kulud seoses liisinguesemeks oleva sõiduki asukoha väljaselgitamisega summas 2550 eurot (ilma käibemaksuta), nn tagastusteenuse hüvitamise nõue (tl 1-7, 159-165). 48) Tagastusteenuse hüvitamise nõude õiguslik alus on

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 ja liisingulepingu üldtingimuste p 4.6 (tl 9-10).

49)

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kuna

§ 367

lg 4 järgi saab liisinguandja nõuda liisinguvõtjalt liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamist, tuleb liisinguandjal TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, millised lisakulud tal liisingulepingu ülesütlemise tõttu tekkisid. Olukorras, kus liisinguvõtja vaidleb liisinguandja lisakulude nõudele vastu, leides, et need ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb kohtul lisakulude hüvitamise nõude rahuldamiseks kontrollida, kas iga lisakulu, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkis liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Seejuures on Riigikohus leidnud, et liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud

§ 367lg 4 mõttes (Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 16).

Tagastuskulud peavad siiski olema mõistlikult põhjendatud ja hageja esiletoodud asjaolude ja tõendite alusel kohtu poolt hinnatavad. Eeltoodut on kohus pooltele selgitanud määrusega (tl 188-190). 50)

§ 115

lg sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 367

lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 51) Hageja on hagis märkinud, et esitas tagastusteenuse nõude kostjate vastu, kuna kostja I ei tagastanud peale liisingulepingu ülesütlemist liisingueset õigeaegselt, mistõttu tuli hagejal kasutada koostööpartneri Xxx OÜ tagastusteenust, mille eest on hageja pidanud tasuma lisakulusid kokku summas 2550 eurot (käibemaksuta, tl 1-7). 9 52) Kohus on tuvastanud, et hageja ütles kostjaga I sõlmitud liisingulepingu üles 27.08.2020. Ülesütlemise teates on hageja kohustanud kostjat I tagastama vara hagejale (tl 23). 21.09.2021 on hageja esitanud kostjatele nõudekirja, milles on märgitud, et kuivõrd hagejale ei ole liisinguesemeks olevat vara (sõidukit) tagastatud, siis kuulub kostjate poolt hagejale tasumisele muu hulgas liisingu jääkmaksumus 21 075,88 eurot (tl 35-36). Hageja koostööpartner Xxx OÜ on teostanud liisingueseme otsinguid ehk tagastusteenust 2021 detsembris (tl 26-34, 54-59). xxx OÜ esindajad on olnud e-kirjavahetuses kostjate esindajaga ning käinud sõidukit 2021 detsembris otsimas Itaalias (tl 26-32). R OÜ on 10.12.2021 ja 26.01.2022 esitanud hagejale arved tagastusteenuse osutamise eest kogusummas 2550 eurot (ilma käibemaksuta, tl 33-34). Seega on tõendatud, et R OÜ teostas tagastusteenust 2021 detsembris, mille kohta on esitatud vastavad arved. Ehk tagastusteenust on toestatud peale seda, kui hageja on 21.09.2021 esitanud kostjatele nõudekirja, mis sisaldas muu hulgas liisingueseme jääkmaksumuse väljanõudmist kostjatelt (tl 35-36). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud peale nimetatud kuupäeva teostatud tagastusteenuse nõuet kostjatelt välja nõuda. Hagejale sai hiljemalt 21.09.2021 selgeks, et kostjad vabatahtlikult liisingueset hagejale üle ei anna, mistõttu hageja otsustas nõuda kostjatelt 21.09.2021 nõudekirjaga muu hulgas välja sõiduki jääkmaksumus 21 075,88 eurot. Kohus leiab, et kostjad ei vastuta hageja koostööpartneri poolt 2021 detsembris teostatud tagastusteenusega seotud kulude eest, sest sellist tagastuskulu ei ole peale 21.09.2021 nõudekirja esitamist mõistlik ja põhjendatud kostjatelt välja mõista

§ 367

lg 4 kohaselt (vt ka Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 16). 53) Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja tagastusteenuse hüvitamise nõude summas 2550 eurot (käibemaksuta). IV 54) Hageja on esitanud nõuded solidaarselt kostjate I (liisinguvõtja) ja kostja II (käendaja) vastu. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja (liisinguandja) ja kostja II T J (käendaja) 19.01.2017 käenduslepingu nr xxx, mille p 1 järgi vastutab kostja II liisinguandja ees kõigi kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr xxx. Käendaja vastutuse maksimumsumma oli lepingu p 2 kohaselt 41 850 eurot (tl 16-18). 55) Käenduslepingu p 1 järgi vastutab liisinguandja ees kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr xxx (tl 16-18). Eelnimetatud kohustused hõlmavad liisingulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid liisinguvõtja poolt liisingulepingu alusel liisinguandjale tasumisele kuuluvaid makseid, samuti liisingulepingu lisadeks olevatest kindlustuslepingutest ja kütuse krediitkaardi lepingust tulenevaid liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvaid makseid ning liisinguandja poolt võla liisinguvõtjalt sissenõudmiseks tehtud kulutusi. Käendaja vastutab liisinguandja ees ka liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate liisinguandja kulutuste hüvitamise nõuete täitmise eest, samuti liisinguvõtja kohustuste eest, mis tulenevad liisingulepingu kehtetusest (sealhulgas kohustuste eest, mis tulenevad alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest või muudest õiguslikest alustest). Sarnaselt

§ 145

lg-ga 1 sätestab käenduslepingu p 6, et vastutab käendaja liisinguandja ees solidaarselt liisinguvõtjaga ja kõigi teiste käendajatega, kes tagavad liisinguandjale liisinguvõtja kohustuste täitmist. Käenduslepingu p 10 alusel vastutab käendaja kõigi liisinguandja poolt käesoleva lepingu täitmiseks (sealhulgas sissenõudmiseks) tehtud kulutuste, sealhulgas õigusabikulude ja kohtukulude eest (tl 16-18). 56)

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 108

lg 1 ja

§ 101

lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma 10 kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega vastutab kostja II kui käendaja solidaarselt kostjaga I võlausaldaja (hageja) ees kostja I (põhivõlgniku) liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. V 57) Kokkuvõtlikult on kohus käesolevas otsuses leidnud, et hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõue on põhjendatud, kuid kindlustusmaksete ja tagastusteenuse hüvitamise nõuded on põhjendamata. 58) Vaidlustamata asjaoludel on kostja I tasunud hagejale peale liisingulepingu ülesütlemist kokku 4332,67 eurot (01.09.2020 - 2398.85 eurot, 01.09.2020 – 633,82 eurot, 02.09.2020 – 300 eurot, 11.06.2020 - 1000 eurot, tl 96-98, 112, 167). Ehk peale liisingulepingu ülesütlemist tasus kostja I hagejale kõik neli tasumata arvet, kuid lisaks on jäänud üle kostja I poolt tasutud 1030 eurot (tl 24-25). Hageja on lugenud kindlustuskulu nimetatud 1030 euro ulatuses tasutuks. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et hageja kindlustusmakse hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Seega tuleb hageja põhinõudest 21 075,88 eurost, mille osas kohus hagi rahuldab, maha arvestada juba kohtueelselt kostja I poolt tasutud 1030 eurot (mille üle vaidlus puudub) ning kohus rahuldab hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude summas 20 045,88 eurot (21 075,88 – 1030). 59) Seega rahuldab kohus hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude summas 20 045,88 eurot ning jätab rahuldamata kindlustusmaksete hüvitamise nõude summas 1977,13 eurot ja tagastusteenuste hüvitamise nõude summas 2550 eurot (käibemaksuta). 60) Hageja palub kohtul mõista kostjatelt solidaarselt alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast (11.02.2022) kuni põhivõla tasumise nõude täitmiseni hageja kasuks välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjate poolt tasumata põhivõla summalt aastas (tl 1-7). 61)

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni kohustuste täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus on leidnud, et põhjendatud on hageja liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõue summas 20 045,88 eurot. Seega alates hagi esitamisele järgnevast päevast 11.02.2022 kuni otsuse tegemiseni 22.12.2022 on tasumisega viivitatud päevade arv 315, mille eest kuulub tasumisele viivis 1383,99 eurot. 62) Kohus mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja (22.12.2022 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise summas 1383,99 eurot ning samuti viivise põhivõlgnevuse (20 045,88 eurot) tasumata osalt seadusjärgses määras

§ 113lg 1 teise lause kohaselt alates 23.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

63) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. 11 64) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 26544,24 eurot. 65) TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Käesolevas tsiviilasjas 21.02.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist (tl 60-61). VI Menetluskulude jaotus 66) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 67) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 68) TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja selles osas on menetluskulude jaotuse aluseks TsMS § 163 lg 1. 69) Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 1470 eurot (tl 46, 143-146). Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et nende menetluskulude suuruseks on 1353 eurot (tl 196-199). Kuna pooled kannavad ise oma menetluskulud, siis jätab kohus poolte menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 12