Obsah (11)

§187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-124715 Tsiviilasi OÜ Lukuabi h

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. OÜ Lukuabi (hageja) esitas 12.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sihtasutus Liikva Päikesekodu´lt (kostja, võlgnik) 1131,75 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 09.08.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 31.10.2022 hagiavalduse. Hagi kohaselt osutas hageja 05.06.2022.a. kostjale tema tellimuse alusel 18 luku vahetamisega ja remontimisega seotud teenust kokku summas 1125,00 eurot. Teenus võeti kostja poolt vastu tööde üleandmise aktiga nr 97863 ning tööde üleandmise akti alusel koostati arve nr 222033 97863, mille kostja on jätnud tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 156,73 eurot, millest põhivõlgnevus on 1125,00 eurot ja seisuga 31.10.2022.a. sissenõutavaks muutunud viivis 31,73 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis suurusega 0,02% päevas tasumisele kuuluvast põhinõudest alates 01.11.2022.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 20.11.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt sisuliselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 2 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja 15.11.2022. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 100 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1 238,86 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 100 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis, kokku 1 tund. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 100 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja hagiavalduse esitamisega seotud menetlustoimingud põhjendatud kokku mahus 1 tund. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulusid summas 100 eurot (käibemaksuta). 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4