4-22-3614 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetle

§ 236lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022 otsusega nr 2302,22,012547 karistati Dmitri Proskurinit LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses ning LS § 236 lg 2 alusel võeti temalt mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.
2. Dmitri Proskurin esitas kaitsja vahendusel mainitud otsuse peale kaebuse. Ta selgitas, et osutab autojuhiteenused B O OÜ-le. Rohkem sissetulekuid tal ei ole. Kui ta jääb ilma juhtimisõigusest, siis ei saa ta enam sel töökohal töötada ja rahalise karistuse tasumine on raske. Lisaks on kaebajal isa xxx hooldekodus, ta külastab isa igal nädalal, sõidutab teda tihti Tallinna haiglasse ja tasub isa eest hooldekodu arveid. Selleks on aga vaja rahalisi vahendeid ja juhiloa olemasolu. Seepärast palub kaebaja jätta lisakaristus kohaldamata või alternatiivselt vähendada mõistetud lisakaristust. Samuti palub ta ajatada rahatrahvi tasumine kuuele kuule. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde, täpsustades, et palub rahatrahvi tasumise ajatada ühele aastale. Ta selgitas, et kahetseb väga juhtunut. Kaebaja rõhutas, et tal on 2 4-22-3614 juhiluba väga vaja, sest tal on kaks last, keda viib kooli ja trenni ning ta on isa ainus sugulane.
3. Kohtuvälise menetleja arvates on Dmitri Proskurin toime pannud mõlemad talle süüks pandud rikkumised. Karistuse mõistmisel on arvestatud, et kaebajat on varem liiklusalaste rikkumiste eest kriminaal- ja väärteokorras karistatud ning uus karistus peab olema varasemast karmim. Määratud rahatrahvid on proportsionaalsed, lisakaristuse kohaldamine keskmises määras põhjendatud. Kokkuvõttes võib kohtuvälise menetleja arvates Dmitri Proskurinil võimaldada määratud rahatrahv tasuda ositi, kuid muus osas tuleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
4. Poolte vahel ei ole vaidlust väärtegude toimepanemise asjaolude osas. Toimunud avarii kohta annab üksikasjalikku infot sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja lisatud fotod. Nimetatud tõenditest nähtuvalt on 28.08.2022 kell 12.13 vaadeldud liiklusõnnetuse sündmuskohta Tallinnas Pikaliiva ja Tuudi ristmikul. Sõidutee on korras, püsikattega ja kuiv. Õnnetuses on osalenud sõiduauto VW T-Roc registrimärgiga xxx (omanik: M E AS) ning kahjustatud liiklusmärk 221 „anna teed“ (omanik: AS S). Liiklusmärgi post on kõver ja märk ise maas. Sealsamas maas on ka auto numbrimärk. Auto kahjustustest on 29.08.2022 Møller Auto Tallinn OÜ koostanud arve, kalkulatsiooni ja fotod, millest nähtuvalt on autol mitmeid kahjustusi rehvil, esitiival, kaitseraual, radiaatoril, samuti puudub üks numbrimärk. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi juhtis sõiduautot Dmitri Proskurin. Toodut tõendab veel M E AS teade autoabi juhtumist sõidukiga VW T-Roc numbrimärgiga xxx, kus sõiduki juhiks ja õnnetusest teatajaks märgitud kaebaja ning selgituseks, et ta sõitis vastu posti ja kahjustada sai sõiduki esiosa. Dmitri Proskurin ei eita oma süüd toimepandus. Ta selgitas kohtus, et sõitis tol päeval vastu posti seepärast, et vaatas telefonist, kes talle helistas. Siis läks koju ja mõtles, et informeerib juhtunust hiljem.
5. Liiklusseaduse § 16 lg 1 kohaselt peab juht oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada teiste vara. Samuti on juhil LS § 33 lg 11 p 1 järgi keelatud juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis segavad juhtimist, sealhulgas kasutada sõiduki liikumise ajal telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Liiklusõnnetus on LS § 2 p-st 32 tulenevalt mh juhtum, kus sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Sama seaduse § 169 lg 4 lubab küll teatud juhtumitel liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta, kuid selleks peab olema täidetud rida tingimusi, sh peab olema nimetatud varalise kahju eest vastutav isik ning juht ja varalise kahju saajad peavad asjaolud olema kirjalikult vormistanud. Kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, peab LS § 169 lg 5 järgi liiklusõnnetuses osalenud juht teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. Punktis 4 toodud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et Dmitri Proskurin ei hoidunud juhtimise ajal kõrvalisest tegevusest, kasutas sõidu ajal telefoni ja põhjustas liiklusõnnetuse. Varalise kahju tekitas kaebaja M E AS-le ja AS-le S. Kaebaja teadis, et kasutab võõrast sõidukit ja pidi aru saama, et sõitis liiklusmärgi katki. Ühtki kahju kannatanud isikut õnnetuse juures ei olnud. Varalise kahju eest vastutav isik oli kirjalikult nimetamata. Sellegipoolest jättis Dmitri Proskurin liiklusõnnetusest politseile teada andmata ja lahkus 3 4-22-3614 sündmuskohalt. Seega on kaebaja rikkunud LS § 16 lg 1, § 33 lg 11 p 1 ja § 169 lg 4 p-des 4, 5 ja lg-s 5 sätestatut ning täitis oma tegevusega LS §

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

1. LS § 223 lg-s 1 (mootorsõiduki juhi poolt varalise kahju tekitamine) sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Dmitri Proskurin selgitas kohtus, et ta ei rääkinud sel hetkel telefoniga, vaid vaatas, kes talle helistas ning seal oli järsk pööre ning sõitis vastu posti. Kohtu arvates on selline väide ennastõigustav. Juht peab järgima liiklusseadust ning see kohustab juhti hoiduma kõrvalisest tegevusest. Arutatavas olukorras pidanuks juht enne järsku pööret jälgima teed, mitte aga vaatama telefoni. On ilmne, et kaebaja ei soovinud liiklusõnnetust põhjustada, kuid ta oleks hoolika ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Seega on Dmitri Proskurin talle etteheidetava väärteoteo toime pannud ettevaatamatusest. Ka LS § 236 lg-s 1 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) kirjeldatud süütegu on võimalik toime panna tahtlikult või ettevaatamatult. Dmitri Proskurin selgitas kohtus, et ta oli šokis, läks koju ja mõtles, et informeerib juhtunust hiljem. Kaebaja on omandanud juhtimisõiguse, st ta on läbinud juhiloa saamiseks vajaliku teooriakoolituse ja talle pidi olema teada, et säärases olukorras tuleb sündmuskohal viibides võtta ühendust politseiga ning tegutseda vastavalt politsei suunistele. Kaebaja toodud nõudeid ei täitnud. Ta ei teavitanud politseid ka pärast lahkumist ning politsei sai liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukist teada seetõttu, et sündmuskohale oli jäänud auto numbrimärk. Seega on see tegu toime pandud tahtlikult.
2. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS §

§ 236lg 1 koosseisule.

Isiku süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 8. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel arvestab kohus Riigikohtu praktikaga, milles on korduvalt rõhutanud (viimati RKKKo 1-18-2232/179 p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS §

§ 236

lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Lisakaristusena võib sõiduki juhtimise LS § 223 lg 2 alusel ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni ja § 236 lg 2 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud LS § 223 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, LS § 236 lg 1 järgi rahatrahvi 125 trahviühikut ning ja LS § 236 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks ning. Seega on kohtuväline menetleja määranud mõlema teo eest kergemaliigilise karistuse ning seda alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti on kohaldanud liiklusõnnetusest teatamata jätmise eest lisakaristust sanktsiooni keskmise lähedases määras. 4 4-22-3614

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvide suurusega. Kaebaja süü on keskmine. Arvestada tuleb, et ehkki autole tekitatud kahju olid ulatuslik, oli tegemist üksnes varakahjuga. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna seda, et isik tunnistab oma süüd. Seega piisab põhikaristusena rahatrahvist alla sanktsiooni keskmisest määra, et suunata kaebajat edaspidi olema liikluses vaoshoitum ning vastutustundlikum.
2. Kaebaja palub kohut talle määratud lisakaristus tühistada, sest tal on kaks last, kelle eest ta peab hoolitsema ning ta isa on Ida-Virumaa hooldekodus. Kohus märgib, et alaealised lapsed ja hoolitsust vajav vanem olid kaebajal olemas ka enne juhtunut. Ometi ei takistanud nimetatud abivajavate lähedaste olemasolu teda uusi rikkumisi toime panemast. Kaebajal on karistusregistri andmete järgi kaks kehtivat kriminaal- ja üks väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, sh on temalt võetud ka lühikeseks ajaks juhtimisõigus. See ei ole aga seni mõjutanud teda liiklusreegleid jälgima. Hoolimatu suhtumine liiklusnõuete ja teiste isikute vara suhtes väärib lisakaristusena juhtimisõiguse lühiajalist äravõtmist. Toodud asjaolusid arvestades tuleb Dmitri Proskurinilt LS § 236 lg 2 järgi ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Kohtupraktika järgi ei ole juhtimisõiguse äravõtmine erandlik. Seda meedet ei kohaldada üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-617, p 17). Kohtul ei ole andmeid, et Dmitri Proskurinil oleks liikumispuue ning juhtimisõiguse äravõtmine võiks takistada teda ühiskonnaelus osalemisel. Küll aga aitab määratud karistus tunnetada, et juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ning kui ta soovib edaspidigi juhina liikluses osaleda, siis tuleb tal oma käitumist muuta.
3. Kohus arvestab Dmitri Proskurini materiaalset olukorda ‒ juhtimisõiguse kaotamise tõttu on tal lühikest aega raskendatud töö tegemine Boltile, samas peab ta toetama oma alaealisi lapsi ja abi vajavat vanemat. Seega annab kohus KarS § 66 lg 2 alusel kaebajale võimaluse tasuda mõistetud rahatrahvid kokku 900 eurot osade kaupa, s.o ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus vähemalt 75 eurot. Rahatrahvi tasumine ositi on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Kuivõrd väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest, on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Dmitri Proskurinile LS § 236 lg 2 alusel määratud lisakaristust on võimalik vähendada ja võtta kaebajalt mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Samuti tuleb talle võimaldada rahatrahvid tasuda ositi ühe aasta jooksul. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5