← Eesti

1-21-2504/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-21-2504 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Mihhail Bilani (isikukood 38912313718) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. detsembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Mihhail Bilan Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Sofja Hristoforova Ringkonnaprokuratuuri Mihhail Bilani kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Mihhail Bilanile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks 156,84 eurot, sealhulgas käibemaks 26,14 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mihhail Bilanilt Eesti Vabariigi kasuks välja 156,84 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Harju Maakohtu
  8. aprilli 2021 otsusega tunnistati Mihhail Bilan süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust M. Bilanile Harju Maakohtu
  9. juuni 2019 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu
  10. veebruari 2021 määrusega täitmisele pööratud karistuse, s.o 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M. Bilani eelvangistus 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  11. veebruarist 2021 ning karistusaeg lõppeb
  12. juulil
  14. Viru Vangla esitas
  15. novembril 2022 Viru Maakohtule materjalid M. Bilani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  16. Viru Vangla ega prokuratuur M. Bilani vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  17. Viru Maakohus jättis
  18. detsembri 2022 määrusega M. Bilani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  19. Formaalsed eeldused M. Bilani vabastamiseks on täidetud.
  20. Positiivselt iseloomustab M. Bilani sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning programmi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ läbimine, samuti vaimse tervise seisundiga seonduvatel vestlustel osalemine, vanglas erinevate töökohustuste täitmine, abikoka eriala omandamine ja eesti keele õpe. Vabaduses on M. Bilanil olemas kindel elukoht ja toetav suhtlusringkond, suhtlus kriminaalse taustaga isikutega tal puudub ning ta soovib elada seaduskuulekalt. Need asjaolud annavad küll olulise panuse M. Bilani ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta ka M. Bilani varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi.
  21. M. Bilanil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust korduvate, sh lähedase isiku vastu toime pandud kehaliste väärkohtlemiste ning elukaaslase ähvardamise eest. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal, teades, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse tema varasem vangistus täitmisele. Vägivaldse käitumismustri kordumine ei toeta M. Bilani ennetähtaegset vabastamist.
  22. Peamine M. Bilani kuritegeliku käitumise põhjus on olnud tema alkoholi tarvitamine ja ka tulevikus on see suurim riskitegur sellise käitumise kordumiseks. Seda tunnistas M. Bilan kohtuistungil isegi. Samuti on riskifaktoriks narkosõltuvus. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Bilan impulsiivne ja vägivaldne, tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning ta ei näe mõtet oma käitumist teiste heaolu nimel piirata. Alkoholi tarbides ei kontrolli M. Bilan enda käitumist. Arvestades M. Bilani eelnevat harjumust alkoholi tarbida ja selle mõjul vägivallakuritegusid toime panna, on kohtul võimalik teda ennetähtaegselt vabastada vaid siis, kui saab olla veendunud, et vabaduses suudab ta alkoholi tarvitamisest hoiduda. Selline veendumus aga kohtul puudub. Eelkõige on see tingitud M. Bilani käitumisest enne vangistuse kandmisele asumist: senini on ta suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda vaid vangistuse kandmise ajal ning kuigi kohtuistungil väitis ta mõistmist oma probleemi algpõhjusest ja samuti on ta läbinud asjakohase sotsiaalprogrammi, ei saa kindel olla, et tekkinud muutused on püsivad.
  23. Kohtuistungil tõi M. Bilan välja, et nüüdseks on tal abikaasa ning muutub ka elukoht. Samas varem on M. Bilan pannud isikuvastaseid ründeid toime erinevate elukaaslaste suhtes ja seda ka kodustes tingimustes. Samuti ei ole tema tegudes kannatanud vaid elukaaslased, vaid ta on rünnanud avalikus ruumis ka juhuslikku isikut, kui suusõnaline konflikt eskaleerus füüsiliseks vägivallaks. Teisi isikuid ei ole ta rünnanud ka mitte üksnes Tallinnas, vaid lisaks Narvas ja 2

(5)reisibussis, mis liikus Narvast Tallinna. Seega ei ole vaid elukoha muutmine ja abielu selline argument, mis loob püsiva eelduse edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.
  1. Vanglas on M. Bilani karistatud distsiplinaarkorras. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et M. Bilani on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis ei näe kohus kaalukaid argumente, mis näitaks, et pärast karistuse kandmisele asumist ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemist oleks M. Bilani mõttemaailmas toimunud sellised muutused, mis tekitaks tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku usalduse. Kui inimene ei suuda järgida reegleid vangla range järelevalve tingimustes, on tõenäoline, et ta ei suuda seda teha ka vabaduses. See võib väljenduda nii õigusrikkumistes kui ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumises. Seda enam isiku puhul, kes on juba varasemalt vabaduses viibides kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Arvestades eeltoodut ja sotsiaalprogrammi läbiviija arvamust, et M. Bilan vajab muutuste elluviimisel tuge ja enesekindluse tõstmist, leiab kohus, et M. Bilani suhtes on kohane järk-järguline vabanemine karistuse kandmiselt: esmalt avavangla, kus M. Bilan saab näidata, et teda saab usaldada ja ta suudab järgida ettenähtud nõudeid. Seni ei ole vangla pidanud võimalikuks M. Bilani avavanglasse paigutada. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas M. Bilan määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Maakohtu määrus on vastuoluline, piisavalt põhjendamata ja kohtu mõttekäik on ebaselge. M. Bilani vabastamist toetavaid argumente on rohkem kui selle vastu rääkivaid argumente. M. Bilan ei kavatse korrata oma varasemaid vigu ja mõistab, milleni katseaja nõuete rikkumine viib. Ta tahab tõestada endale, lähedastele ja õiguskaitseorganitele, et karistus on talle mõju avaldanud ning nüüd on tal teised väärtused. Sellele viitab ka tema vangistusaegne käitumine. Kuigi kohus viitas distsiplinaarrikkumisele, siis selle rikkumisega ei tohiks arvestada, sest vastav karistus on kustunud ja pealegi oli rikkumine seotud M. Bilani terviseprobleemiga, mistõttu on sellele tuginemine ebaõiglane. Arusaamatult viitas kohus M. Bilani narkosõltuvusele: ta ei ole kunagi olnud narkosõltlane ega ravinud end selle vastu, samuti ei kavatse ta rikkuda enda tervist narkootikumide tarvitamisega. Alkoholi tarvitamise osas on ta teinud vajalikud järeldused, tema tung alkoholi järele on vangistuse ajal kadunud ja ta kavatseb alkoholist eemale hoida ka edaspidi. Kahe aasta jooksul saab sõltuvusest vabaneda küll. Ta on abielus ja see motiveerib teda mitte oma vigu kordama. Motivatsiooni muutumiseks näitab seegi, et ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Kui lähtuda kohtu eeldusest, et isik ei ole võimeline muutuma ning vanglas läbitud programmid ja töötamine ei aita seda saavutada, siis ei olegi ennetähtaegne vabastamine võimalik. Iseenesest võib nõustuda kohtu positsiooniga, et kasuks tuleks esialgu avavanglasse paigutamine, kuid avavanglat ei ole M. Bilanile keegi pakkunud. Kui ringkonnakohus keeldub M. Bilani vabastamast, siis palub ta teha vanglat kohustav määrus, et ta saadetaks avavanglasse. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M. Bilani vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa M. Bilani ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist. 3
(5)
  1. Iseenesest õige on määruskaebuse viide sellele, et M. Bilani distsiplinaarrikkumist ei saa enam arvestada: selle eest määratud karistus on praeguseks kustunud. Kuna maakohtu määruse tegemise ajaks see aga kustunud ei olnud, ei saa maakohtule distsiplinaarsüüteole viitamist ka ette heita. Ringkonnakohus selle distsipliinirikkumisega ei arvesta.
  2. Põhjendamatu on määruskaebuse etteheide, et maakohus viitas M. Bilani narkosõltuvusele alusetult. Kuigi M. Bilan eitab, et ta oleks olnud kunagi narkosõltlane, on narkosõltuvus tal vangla meditsiiniosakonna andmetel siiski diagnoositud ning ringkonnakohtul ei ole põhjust selles diagnoosis kahelda.
  3. M. Bilani peamiseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks on tema võimalik alkoholi tarvitamine. Määruskaebuses viitab M. Bilan sellele, et enam ta alkoholi tarvitama ei hakka. Ringkonnakohus jagab aga maakohtu kahtlust, kas vabaduses suudab M. Bilan tõesti jätkata karsket eluviisi. Nähtuvalt vangla iseloomustusest tarvitas M. Bilan enne vangistust alkoholi suisa igapäevaselt. Vangistuseski ei soovinud ta alguses alkoholiprobleemiga tegeleda (kõigepealt eitas probleemi ja siis katkestas asjakohase programmi), ent
  4. aastal M. Bilan siiski vangla pakutud alkoholi tarvitamise vastase sotsiaalprogrammi läbis. M. Bilani alkoholi tarvitamise probleemi tõsidust silmas pidades aga on võimalik, et vabadusse pääsedes satub M. Bilan jälle n-ö valele teele ja hakkab alkoholi pruukima – on ju alkohol vabaduses (erinevalt vanglast) laialdaselt kättesaadav. Ka ei saa eeldada, et abikaasa toetus, kriminaalhooldus ja võimalik elektroonilise valve kohaldamine hoiab M. Bilani karskel ning seaduskuulekal teel. Elektroonilise valvega ei saa takistada M. Bilani alkoholi tarvitamist: seda saab teha ka kodus. Kuna varem on M. Bilan sooritanud alkoholijoobes olles vägivallakuritegusid enda elukaaslaste suhtes, siis ei saa välistada, et alkoholi tarvitades võib ta kasutada vägivalda ka oma abikaasa suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oht, et M. Bilan võib panna vabaduses toime uue kuriteo ja kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ning kohustused, sealhulgas elektroonilisele valvele allumise kohustus ei maanda seda ohtu piisavalt.
  5. M. Bilan palub (alternatiivselt) ringkonnakohut kohustada vanglat saatma teda avavanglasse. Seda ei saa ringkonnakohus ennetähtaegse vabastamise menetluses teha. Kui vangla on teinud otsustuse jätta mõni kinnipeetav avavanglasse paigutamata, on kinnipeetaval võimalik vaidlustada seda otsustust haldusmenetluse raames.
  6. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. detsembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  8. M. Bilan märgib määruskaebuses, et see on koostatud tema palvel kaitsja osalusel Viru Vanglas. Maakohtu menetluses määrati M. Bilanile riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul kohtule ka elektroonselt taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt soovib kaitsja tasu kaitsealuse palvel temaga Viru Vanglas kohtumise, maakohtu määrusega tutvumise, maakohtu määruse tõlkimiseks taotluse koostamise ja e-toimiku kaudu esitamise, kaitsealusega vestluse ja tema määruskaebuse esitamise kavatsusega seonduvatele küsimustele vastamise, määruskaebuse koostamise, välja printimise ja kohtusse esitamise ning Narvast Viru Vanglasse sõitmise eest. Samuti soovib kaitsja Narvast Viru Vanglasse ja tagasi sõitmisega seonduvate kulude hüvitamist. Kokku soovib kaitsja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist summas 156,84 eurot, sealhulgas käibemaks 26,14 eurot.
  9. Eeltoodust võib järeldada, et kuigi määruskaebus esitati M. Bilani nimelt, kasutas ta seoses määruskaebemenetlusega ka temale riigi õigusabi korras määratud kaitsja abi. Seetõttu palub kaitsja sellega seonduva riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist. 4
(5)
  1. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustik, riigi õigusabi seadus ega selle § 21 lg 3 alusel
  2. juulil 2016 vastu võetud justiitsministri määrus nr 16 “Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi advokaaditasu kord) ei näe ette piirangut, mille kohaselt saaks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määrata tasu ja hüvitada kulud vaid juhul, kui kaitsja ise esitab määruskaebuse. Seega leiab ringkonnakohus, et menetluskuluks saab KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes lugeda ka sellist põhjendatud ja vajalikus ulatuses määratud kaitsja tasu ning kulu, mis ei seondu mitte kaitsja poolt kaebuse esitamisega, vaid süüdistatava enda kaebuse esitamisega ja selleks riigi õigusabi korras määratud kaitsja abi kasutamisega. Seda põhjusel, et lähtuvalt KrMS §-st 384 on määruskaebuse esitamise õigus kõigil kohtumenetluse pooltel ehk ennetähtaegse vabastamise menetluses lisaks süüdimõistetule ka kaitsjal. Kui süüdimõistetu esitab ise määruskaebuse, võib tal tekkida vajadus saada sellega seoses õigusteenust. Kui süüdimõistetule on määratud riigi õigusabi korras kaitsja ning ta selle kaitsja abi kasutab, on kaitsjal õigus saada selle eest tasu ja vajadusel kuluhüvitist. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei peaks sellist tasu ja kuluhüvitist lugema põhjendatud ning vajalikus ulatuses menetluskulu hulka. Sisuliselt ei ole ju vahet, kas määruskaebuse esitab süüdimõistetu ise vastavalt kaitsja juhistele või teeb seda kaitsja – mõlemal juhul on kaitsja osutanud õigusteenust ning sellega seoses on tal tekkinud õigus saada teenuse eest tasu ja vajadusel kuluhüvitist. Kui süüdimõistetule lisaks esitab sellisel juhul määruskaebuse ka kaitsja, tuleb vaid arvestada, kuivõrd on määruskaebuste koostamiseks kulunud õigusteenuse maht kattuv. Kattuvas osas ei saaks kaitsjale määrata tasu ja kuluhüvitist suuremas summas, kui oleks põhjendatud ühe määruskaebuse esitamise puhul ning seega ei saaks kattuva osaga seonduvat tasu ja kulusid lugeda ka menetluskulu hulka.
  3. Praegu on kohtule esitatud üks määruskaebus – M. Bilani oma. Seetõttu tuleb hinnata üksnes seda, kas määratud kaitsja toimingud M. Bilanile õigusteenuse osutamisel olid vajalikud ning kas nendega seoses küsitud tasu ja kulud on põhjendatud ning vastavuses advokaaditasu korras sätestatuga. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid M. Bilanile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning põhjendatud ja vastavuses advokaaditasu korras sätestatuga on ka nende eest küsitud tasu ja kuluhüvitis. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu ja kulud menetluskulu hulka. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt M. Bilanilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.