Obsah (11)

§ 403§ 392§ 230§ 329§ 351§ 435§ 438§ 658§ 173§ 177§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number 2

) § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja jätnud vaidlust lahendades eelmenetluses välja selgitamata vaidlusalused asjaolud ning jätnud need vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest pooltega arutamata. Vastuhagis esitatud nõuded on maakohus jätnud üldse tähelepanuta ja sisuliselt lahendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebused rahuldatakse. 36. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses. Samas ei nähtu asja materjalidest, millal ja mis alusel otsustas maakohus asja menetleda kirjalikult. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et kohus oleks määranud arutada asja kirjalikus menetluses.

§ 403

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sama paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt aga määrab kohus sel juhul võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Sellist määrust asjas tehtud ei ole. Olukorras, kus maakohtu viimasest menetlustoimingust enne otsuse tegemist oli möödunud rohkem kui kaks aastat ja maakohus ei määranud tähtaega, mille jooksul oleks olnud võimalik esitada avaldusi ja tõendeid, on maakohus rikkunud oluliselt menetlusosaliste õigust olla kohtu poolt enne otsuse tegemist ära kuulatud. Õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud eeldab, et iga menetlusosalist teavitataks õigel ajal kõigest, mis menetlust võib mõjutada (vt V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018, § 656 komm 3.3.1). Ka kirjalikus menetluses peab kohus järgima

§ 392

lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline ise pole osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. 37. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et maakohus ei ole selgitamiskohustust täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 392

lg 1 p-de 1-4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 329

lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.

§ 351

lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka 8 2-18-9266 õiguslikust küljest.

§ 351

lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda teinud. Seega ei ole asjas eelmenetlust sisuliselt toimunud, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud, millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada täiendavaid tõendeid. 38. Otsuse saab kohus teha

§ 435

lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha.

1. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas ühisvara jagamise tehinguga kahjustasid kostjad hageja kui sissenõudja huve, kas hagejal on seetõttu õigus nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras ning kas ühisvara jagamise nõuet lahendades tuleb jagada ühisvara tervikuna, arvestades ka ühisvaral lasuvate kohustustega ja kostja II poolt lahusvara arvel tehtud kulutustega.
2. Hageja esitas maakohtule hagi kostjate ühisvarasse abieluvaralepinguga jagatud korteriomandi tagasivõitmiseks ja selle korteriomandi kui ühisvara jagamise nõude. Kostja II on esitanud tingimusliku vastuhagi hageja ja kostja I vastu, mida palus läbi vaadata vaid juhul, kui kohus rahuldab hageja hagi. Vastuhagis palus kostja II jagada kogu abieluvaralepinguga jagatud vara: korteriomand, laenukohustus ja C OÜ 2500 euro nimiväärtusega osa. Samuti palus kostja II ühisvara jagamisel arvesse võtta kostja II poolt peale abieluvaralepingu sõlmimist tehtud laenu tagasimakseid ja kulutusi seoses korteriomandiga, mida kostja II tegi oma lahusvara arvelt.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud vaidlust lahendades põhjendamatult tähelepanuta kostja II vastuhagiavalduses esitatud nõuded ja jätnud jagamata vastuhagiavalduses nimetatud muu vara peale korteriomandi. Maakohus ei ole arvestanud kostjate vastuväidetega, et korteriomandi jagamisel tuleb jagada või täita ka ühisvaral lasuvad kohustused ja hüvitada kostja II lahusvara arvelt ühisvara huvides tehtud kulutused ning arvestada korteriomandil lasuvate hüpoteekidega.
4. Olukorras, kus on esitatud hagis ja vastuhagis nõuded, pidi maakohus

§ 392

lg 1 pde 1 ja 3 järgi eelmenetluses esmalt selgitama välja kõik esitatud nõuded ja iga nõude aluseks olevad asjaolud ning

§ 392

lg 1 p 4¹ järgi igale nõudele kohalduva õiguse, sh nõuded kvalifitseerima ja selgitama pooltele, millest sõltub nõude rahuldamine. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks seda teinud.

1. Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus ühisvara tagasivõitmiseks ning ka asjakohane käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, tuleb selle üheks õiguslikuks tagajärjeks mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning TMS § 195 lg 1 alusel lugeda ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade ühisvara hulgas (vt Riigikohtu
2. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 18). 9 2-18-9266
3. Kohtupraktikas on leitud, et sissenõudjal on õigus esitada selline ühisvara jagamise hagi, milles nõutakse vaid ühe ühisvarasse kuuluva eseme, nt korteriomandi jagamist, kuid sissenõudja peab arvestama, et ühisvara jagamisel võib kõne alla tulla ka ühisvaral lasuvate kohustuste jagamine ja kogu ühisvara jagamine kostjate vastuhagi alusel (vt Riigikohtu
4. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 21).
5. PKS § 38 esimese lause kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. PKS § 38 on kohaldatav ka sellisel juhul, kui ühisvara jagamise hagi on esitanud sissenõudja. Lisaks kohustustele on võimalik ka sissenõudja hagi alusel arvestada PKS § 34 lg 2 järgi abikaasa lahusvara kasutamise väärtuse hüvitamine, kui lahusvara kasutati ühisvara huvides (vt Riigikohtu
6. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p-d 21–22.1). Käesoleval juhul on kostja II esitanud ka vastuhagi kohustuste jagamiseks koos muu varaga ning palunud hüvitada talle lahusvara arvelt ühisvara huvides tehtud kulutused. Mõlemad kostjad on vastuses hagile palunud arvestada ühisvara jagamisel ühisvaral lasuvate kohustustega. Maakohus peab asja uuel läbi vaatamisel arvestama ühisvara jagamise nõuete lahendamisel ühisvaral lasuvate kohustustega ja lahusvara kasutamise hüvitamisega ühisvara arvel.
7. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Eelkõige peab maakohus arvestades sissenõudja õigustatud huve asja uuel läbivaatamisel pooltega arutama, kas kostjate ühisvara jagamisel hageja taotletud viisil, kus arvesse võttes ka ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist ja kõigi hüpoteegipidajate võimalike nõuete rahuldamist, jääb raha sissenõudja nõude rahuldamiseks.
8. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbi vaatamiseks menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kostja II apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (

§ 658lg 2).

Menetluskulude jaotus 48. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. 49. Kuna ringkonnkohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

1. Ringkonnakohtu
2. märtsi 2022 määrusega anti kostjale II menetlusabi ja võimaldati tasuda riigilõiv summas 910 eurot seitsme kuu jooksul 130 euro suuruste osamaksetena. Otsuse tegemise ajaks on kohtute infosüsteemi andmetel kostja II tasunud kuus osamakset kokku summas 780 eurot (
3. mail,
4. juunil,
5. juulil,
6. augustil,
7. septembril ja
8. oktoobril 2022). Seega on tasumata veel 130 eurot (910 – 780).

§ 179

lg 1 alusel 10 2-18-9266 mõistab ringkonnakohus selle summa kostjalt II riigi kasuks välja.

§ 179

lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib otsuse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kostja II jätab oma rahalise kohustuse täitmata enam kui 15 päeva jooksul (

§ 179lg 6).

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal II tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) 11