Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5955 (20284000104) Kohtulahend Tartu Maakohtu 22.01.2021 otsus Mari-Liis Ju

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust, ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 23 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Avalduse ese Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Mari-Liis Jurgantšina (isikukood: 47912316011; elukoht: xxxxx xxx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada

§ 74

lg 4 alusel Mari-Liis Jurgantšinale määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. märts
3. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
4. Mari-Liis Jurgantšina on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-5955 Tartu Maakohtu 22.01.2021 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 23 päeva jäeti tingimisi kohaldamata. MariLiis Jurgantšinale määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud 23 päeva ei pöörata täitmisele, kui Mari-Liis Jurgantšina ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Mari-Liis Jurgantšinale katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Mari-Liis Jurgantšinale katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Mari-Liis Jurgantšinalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Tartu Maakohtu 28.07.2022 määrusega on Mari-Liis Jurgantšinale katseajaks määratud täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi.

1. Kriminaalhooldaja on 18.01.2023 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Mari-Liis Jurgantšina kohta. Ettekandest nähtuvalt on Mari-Liis Jurgantšina CDT näit võrreldes kordusprooviga tõusnud ning referentsväärtusest kõrgem. Esmakohtumine M-L. Jurgantšinaga toimus 18.02.2021, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 18 registreerimist. 6 korral on registreerimisaega muudetud isiku väidetavate haigestumiste tõttu. Hooldusalune on e-postiga saatnud väljavõtteid digiloost, millest nähtub, et toimunud on telefonikonsultatsioonid perearstiga päevadel, kui isik oleks pidanud tulema registreerimisele. 29.04.2021 kinnitati hooldusaluse juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Isik planeeriti sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärk on tuua muutus õigusrikkuja sõltuvust tekitavate ainete tarbimisse. Eluviisitreeningu rühmatunnid algasid 04.01.2022, isik puudus haiguse tõttu esimestest tundidest ning ta arvati grupist välja. Mari-Liis Jurgantšina osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ajavahemikul 04.08.2022-22.09.
2. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 4 korral, millest 1 korral tuvastas patrullpolitseinik väljakutse käigus isikul alkoholijoobe 1,03 mg/l väljahingatavas õhus. 21.11.2022 põhjendas isik kirjalikus seletuses alkoholi tarvitamist elukaaslase survega. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Esimese laboratoorse vereanalüüsi CDT määramiseks tegi isik 04.06.2021, milles CDT oli 19,1%. Ametnik andis isikule eelnevalt korduvalt tähtaegu vereanalüüsi tulemuste esitamiseks, kuid isik väitis, et rahapuudusel ta seda teha ei saa. Kokku on hooldusalune esitanud 8 vereanalüüsi tulemust, valdavalt on tulemused olnud referentsväärtusest kõrgemad. Kuna M-L. Jurgantšinal on diagnoositud psühhiaatrilisi seisundeid ning talle on väljastatud erinevaid ravimeid, põhjendas isik kõrget CDT näitu ravimite kõrvalmõjuga. 30.12.2021 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 5,2%, ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, sest kuue kuu möödumisel esmase analüüsi tegemisest ei olnud CDT näit normi piires ehk väiksem 1,3%. 27.01.2022 põhjendas hooldusalune CDT tõusu lahja alkoholi tarbimisega. 11.02.2022 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,5% ning 06.09.2022 oli CDT näit 0,9%. 12.01.2023 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,7%, mis on referentsväärtusest kõrgem. M-L. Jurgantšina tunnistas, et väga hea sõbra surm mõjus talle emotsionaalselt nii raskelt, et ta tarbis matustel ja ka peale matust alkoholi. 06.09.2022 tehtud vereanalüüsi CDT tulemus 0,9% viitab, et isik on suuteline alkoholi tarvitamisest loobuma. M-L. Jurgantšina on lõpetanud kooselu alkoholi kuritarvitanud elukaaslasega, ta on leidnud võimetekohase töö ning on töötamise registris registreeritud alates 02.09.2022 xx xxxxxxxxx xxxxxxxx lepingulise töötajana. Isiku sõnul käib ta regulaarselt 2 Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuses vastuvõttudel ning ta on võtnud eesmärgiks alkoholi tarvitamine uuesti kontrolli alla saada. Kuigi alkoholi kuritarvitamisele viitav CDT näit on valdavalt olnud referentsväärtusest kõrgem on see olnud langustrendis. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Mari-Liis Jurgantšinale määratud katseaega 2 kuu võrra. 2 kuud on piisavalt pikk aeg, et isik saaks korrigeerida enda alkoholitarbimise harjumusi. SYNLAB labori andmetel normaliseerub CDT alkoholi liigtarvitamise lõpetamisel 2–4 nädala jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED
3. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 22.01.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5955 on Mari-Liis Jurgantšina süüdi tunnistatud

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 23 päeva jäeti tingimisi kohaldamata. Mari-Liis Jurgantšinale määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud 23 päeva ei pöörata täitmisele, kui Mari-Liis Jurgantšina ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Mari-Liis Jurgantšinale katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku 3 poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Mari-Liis Jurgantšinale katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Mari-Liis Jurgantšinalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Tartu Maakohtu 28.07.2022 määrusega on Mari-Liis Jurgantšinale katseajaks määratud täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse Mari-Liis Jurgantšinale ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu 04.06.2021 CDT = 19,1 % (dtl 69), 16.07.2021 CDT = 8,0 % (dtl 70), 30.09.2021 CDT = 5,6 % (dtl 71), 24.11.2021 CDT = 3,0 % (dtl 72), 30.12.2021 CDT = 5,2 % (dtl 73), 11.02.2022 CDT = 1,5 % (dtl 75), 06.09.2022 CDT = 0,9 % (dtl 74), 12.01.2023 CDT 1,7 % (dtl 76). Kuna Mari-Liis Jurgantšina oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult

§ 75lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%.

Eelnimetatud rikkumiste kohta on Mari-Liis Jurgantšina 27.01.2023 antud kirjalikus seletuses põhjendanud 30.12.2021 vereanalüüsis CDT tõusu sellega, et ta on tarbinud aegajalt lahjat alkoholi (dtl 78). Nimetatud rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega (dtl 82). Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 4 korral, millest 1 korral tuvastas patrullpolitseinik väljakutse käigus isikul alkoholijoobe 1,03 mg/l väljahingatavas õhus (dtl 7980). Oma 21.11.2022 antud kirjalikus seletuses põhjendas isik alkoholi tarvitamist elukaaslase survega (dtl 77). Nimetatud rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega (dtl 81). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik Mari-Liis Jurgantšinat kirjalikult hoiatanud kõrgenenud CDT näidu eest ja kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise eest. Eelmärgitud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, tõendatud on Mari-Liis Jurgantšina poolt katseaja vältel alkoholi liigtarvitamine. Süüdimõistetut Mari-Liis Jurgantšinat iseloomustab positiivselt, et katseajal on ta perioodil 04.08.2022-22.09.2022 osalenud sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Mari-Liis Jurgantšinal on olemas töökoht ja isiku sõnul käib ta regulaarselt Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuses vastuvõttudel. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada Mari-Liis Jurgantšinale määratud katseaega. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja eduka kulgemise peamiseks takistuseks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu on katseaja pikendamine asjakohane ja põhjendatud. Kohus leiab, et võttes arvesse süüdimõistetu poolt katseajal toime pandud rikkumisi ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb Mari-Liis Jurgantšina katseaega pikendada. 5. Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna Mari-Liis Jurgantšina on rikkunud katseajal määratud lisakohustust, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega on põhjendatud 4 pikendada

§ 74

lg 4 alusel Mari-Liis Jurgantšinale määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. märts
3. Määruse edastamine ja edasikaebe kord. Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
4. peatüki §-des 383 –
5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5