Obsah (4)
§ 200§ 74§ 68§ 75Kriminaalasi nr 1-21-1916 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 09.01.2023) Kriminaalasja number 1-21-1916 Kohtunik Liivi
§ 200
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.
§ 74
ja 75 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele kui Fred Bekker ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
§ 74
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
§ 68
lg 1 alusel loeti karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg, s.o 05.10 - 07.10.2020 ja 25.05. 14.06.2021, s.o 24 päeva, karistusaja hulka.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustati teda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja
§ 75lg 2 p 8 alusel osalema 1
(4)sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Fred Bekkeri kriminaalhooldus algas 07.12.2021 ja peaks lõppema 14.03.
- 25.07.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule esimese erakorralise ettekande, tehes kohtule ettepaneku pikendada Fred Bekkeri katseaega kolme kuu võrra. Esitatud ettekande kohaselt oli hooldusalusel probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Nimetatud rikkumisi oli süüdimõistetul kaks. Samuti tuvastas politsei 27.03.2022 ja 28.03.2022 väliste tunnuste pinnalt Fred Bekkeril alkoholi tarvitamise, mida viimane ise ei tunnistanud. 17.08.2022 kohtumäärusega pikendas Tartu Maakohus Fred Bekkeri katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni 14.03.
- Teise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusametnik 15.12.2022, põhjusel, et Tartu politseijaoskonna ametnikud tuvastasid 18.11.2022 kell 20.15 Fred Bekkeril alkoholijoobe tunnused. Hooldusalune keeldus küll indikaatorvahendisse puhumast ja protokolli allkirjastamast, kuid politseiametnike hinnangul oli Fred Bekkeri juures tunda alkoholi lõhna ja näha ebakindlat kõnnakut. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kuigi Fred Bekkerile on antud võimalus enda käitumise muutmiseks, on ta jätkuvalt rikkunud talle määratud nõudeid ja kohustusi, millest tulenevalt tegi ametnik ettepaneku pöörata hooldusalusele mõistetud karistus täitmisele. Kohtuistungil 09.01.2023 avaldas Fred Bekker, et on teadlik erakorralise ettekande esitamise põhjusest, kuid tema sellega ei nõustu. Ettekande põhjal tarvitas süüdimõistetu alkoholi, mida viimane enda sõnul teinud ei ole. Fred Bekkeri sõnul oli tal sellel ajal antibiootikumide ravi, mistõttu ta ei saanud alkoholijoobes olla. Ta keeldus joobe kontrollimisest, kuna politsei suhtumine tundus talle üleolev ja ta ei mõista, kuidas sai alkoholi lõhn tema juures olla. Süüdimõistetu tunnistab, et ta on katseajal toime pannud kaks väärtegu, mis olid tingitud hooletusest. Registreerimiskohustust on ta üldjuhul korralikult täitnud ja püüdnud täita ka teisi kohustusi hoolikalt. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Kainem ja tervem Eesti, kus ta on kõik korrad kohal käinud. Fred Bekker on kriminaalhooldusametnikuga arutanud ka regulaarselt vereproovi tegemise näol veel täiendava lisakohustuse määramist, kuid hooldusaluse hinnangul on tema katseaeg veel väga pikk ja tal on juba mitmeid kohustusi. Lisaks on vereproovi andmine talle rahaline lisakohustus. Süüdimõistetu soovib jätkata kriminaalhooldusega ja raviga psühhiaatri juures. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa xxxxxxxxxxxxxxxx. Ametniku sõnul on hooldusalune pärast esimese erakorralise ettekande esitamist täitnud registreerimiskohustust korrektselt ja sotsiaalprogrammis osalemise kohta on tõendid esitatud. Registreerimas käies on ta olnud nõus joobe kontrollimisega, kuid paraku on ametnik saanud politseilt mitmeid teateid selle kohta, kuis süüdimõistetu on keeldunud puhumast. Ametniku sõnul tegi ta Fred Bekkerile ettepaneku verenäidu testi määramiseks, kuid sellega viimane nõus ei olnud. Seega jäi ametnik selle juurde, et Fred Bekkeri karistus tuleb täitmisele pöörata. Kaitsja hinnangul erakorraline ettekanne rahuldamisele ei kuulu. Fred Bekkeri puhul on näha soovi talle pandud nõudeid täita ja valdavalt on ta neid ka korrektselt täitnud. 18.11.2022 tegu, mida süüdimõistetule ette heidetake ei ole kaitsja hinnangul tõendatud. On olemas konkreetne kord, kus on kirjas, kuidas alkoholi kontrolli teostatakse, kuid seda ei ole eelnimetatud sündmuse puhul järgitud. Fred Bekkeril on veel piisavalt pikk katseaeg ja selle aja jooksul on tal võimalik näidata, et ta on suuteline kohustusi korrektselt täitma. Samuti oli kaitsja seisukohal, et arutletava rikkumise valguses ei saa kohaldada ka lisakohustust. 2
(4)KOHTU SEISUKOHT
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Fred Bekkeri kriminaalhooldus ei ole kulgenud probleemideta. Tegemist on teise erakorralise ettekandega. Kriminaalhoolduse jooksul on süüdimõistetul ette tulnud nii registreerimiskohustuse kui ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. Samas tuleb tõdeda, et positiivne on asjaolu, et pärast esimese erakorralise ettekande esitamist on hooldusalune registreerimiskohustust korrektselt täitnud ning on osalenud ka talle määratud sotsiaalprogrammis. Viimase erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli Fred Bekkerile määratud kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, rikkumine. Ettekande kohaselt tuvastasid politseiametnikud 18.11.2022 Jõgeva linnas visuaalse vaatluse käigus Fred Bekkeril alkoholijoobe tunnused, s.o alkoholi lõhn ja ebakindel kõnnak. Paludes süüdimõistetul alkomeetrisse puhuda, keeldus viimane sellest. Hooldusalune ise alkoholi tarvitamist ei tunnista. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine kontrollimine toimub KrHS § 261 sätestatud korras, lähtudes alkoholijoobe kontrollimisel ja tuvastamisel Korrakaitseseaduse §-des 38 - 41 sätestatust. KorS § 38 lg 1 kohaselt kontrollib politsei või mõni muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isik keeldub indikaatorvahendiga alkoholijoobe kontrollimisest, tuleb talle selgitada, et keeldumise korral tuvastatakse joove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga tulenevalt KorS §-st 38 lg-st 4. Kui isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, on korrakaitseorganil õigus toimetada isik tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks (KorS § 39 lg 2 p 1). Keeldudes vabatahtlikult vereproovi andmisest on korrakaitseorganil õigus kasutada isiku suhtes vahetut sundi (KoRS § 40 lg 2). Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ole politseiametnikud Fred Bekkeril alkoholijoovet tuvastades paraku ette nähtud korda järginud. Üksnes politseiametniku teave selle kohta, et kriminaalhooldusalusel on alkoholijoobele viitavad tunnused, ei ole piisav alkoholi tarvitamise keelu tuvastamiseks. Kriminaalhooldusseaduses sätestatu kohaselt on alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastamise minimaalseks eelduseks indikaatorvahendi kasutamine ja sellekohase protokolli täitmine. Antud sündmuse puhul aga indikaatorvahendisse Fred Bekker puhunud ei ole ja puudub ka alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll. Süüdimõistetu indikaatorvahendisse puhumisest keeldumise järel oleks politseiametnikel tulnud Fred Bekkerit teavitada, et keeldumise korral on neil õigus tema joovet kontrollida kohustuslikus korras kas tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga ning vajadusel on neil Korrakaitseseadusest tulenev õigus kasutad ka vahetut sundi. Fred Bekker tunnistas 09.01.2023 kohtuistungil, et 18.11.2022 leidis Jõgeva linnas aset sündmus, kus politseiametnikud pöördusid tema poole küsimusega, kas ta on alkoholi tarvitanud ja palusid tal indikaatorvahendisse puhuda. Süüdimõistetu keeldus puhumisest ja edasist tegevust politsei poolt Fred Bekkeri keeldumisele ei järgnenud. Kohus leiab, et ka üksnes indikaatorvahendisse puhumisest keeldumise pinnalt oleks meelevaldne järeldada, et Fred Bekker oli eelnimetatud kuupäeval alkoholi tarvitanud. 3
(4)Kohus on seisukohal, et kuna 18.11.2022 aset leidnud sündmuse käigus ei ole Fred Bekkeri joovet nõuetekohaselt mõõdetud, ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu sellel päeval tegelikult ka alkoholi tarvitanud oli. Kuna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on esitatud üksnes eelpool analüüsitud sündmuse pinnalt, siis leiab kohus, et antud hetkel ei ole Fred Bekkeri poolne kohustuse rikkumine tõendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Fred Bekkerile mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Süüdimõistetule tuleks veelkord selgitada kohtulahendiga määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui esinevad uued rikkumised, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)