Obsah (12)

§ 657§ 173§ 693§ 457§ 456§ 440§ 232§ 367§ 163§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Mai Grauberg, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1236

) § 693 lõike 2 kohase kohustusliku suunise, et asja uuel lahendamisel tuleb apellatsioonikohtul hinnata, kas hageja nõutud ehitise taastamise kulud, mis olid väidetavalt tingitud ehitushindade kallinemisest, olid mõistlikud ja põhjendatud. Seejuures ei saa enam olla vaidlust, et hageja asus ehitist taastama mõistliku aja jooksul ja et selle aja jooksul toimunud ehitushindade tõusu riski ei ole kooskõlas kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ja kahju hüvitamise eesmärgiga jätta kindlustusvõtja kanda.

1. Hageja jäi peale Riigikohtu lahendit varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas hagiavalduses esitatud tabelis (t I kd lk 3 pöördel) esitatud tööde/materjalide hinnavahed võrreldes Silindia Ehitus OÜ 29.11.2016 pakkumisest nähtuvat hinda ja
2. a ilmnenud tegeliku kulu vahe 3 157 157 eurot kohaselt on põhjendatud ja vajalik. Korrigeeritud tabelis (t III kd lk 193) on hageja seejuures arvestanud, et esmases tabelis olnud projekteerimistööde hinnavahe 13 384 eurot jäi ringkonnakohtu 14.04.2021 otsusega rahuldamata ja Riigikohus nõustus sellega; et pinnasetööde ja välisehitiste kulu suurenemisest 11 713.10 eurost on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud 1800 eurot ja hoone ehitustööde hinnavahest 123 899.30 eurost on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud 2340 eurot. Lisaks kuulub läbi vaatamisele viivisenõue VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.08.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
3. Kostja on seisukohal, et
4. a ehitushindades tasutud hüvitist tuleb suurendada proportsionaalselt ehitushinnaindeksi tõusuga ning tulemile liita varjatud kahjustuste maksumus. Maakohtus esitatud tõendite järgi kallines Statistikaameti ehitusmaksumuse muutust väljendav sarnaste hoonete ehitushinnaindeks perioodil
5. a IV kvartal kuni
6. a II kvartal 2,1%. Ehitushinna kallinemise ulatusele vastava nõudesumma leidmiseks tuleks lisada hageja 04.04.2022 tabeli veeru „OÜ Silindia Ehitus pakkumine“ summale 611 604 eurot 2,1% (611 604 x 2,1% = 624 447.68), mis teeb ehitushinna kallinemiseks 624 447.68 - 611 604 = 12 843.68 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetletavas osas on kostja 28.12.2020 apellatsioonkaebus põhjendatud osaliselt. Võrreldes seni Riigikohtu otsuse alusel jõustunud ringkonnakohtu 14.04.2021 lahendiga kuulub hagi täiendavalt rahuldamisele põhivõlgnevuse 12 843.68 euro ja sellelt alates 17.08.2018 kuni täieliku tasumiseni arvestamisele kuuluva viivise osas (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Samuti jaotab ringkonnakohus menetlusosaliste kulud kõigis kohtuastmetes (

§ 173lõiked 2, 3).

14. Ringkonnakohus lähtub

§ 693

lõikest 2, mille kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Samuti

§ 457

lõikest 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 456

lõike 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa ena vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

1. Harju Maakohtu 24.11.2020 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2021 otsus on jõustunud osas, millega: 1) jäi hagi läbi vaatamata põhivõlgnevuse 14 651.66 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks; 2) jäi hagi rahuldamata põhivõlgnevuselt viivise saamiseks perioodi 17.10.2017 kuni 16.08.2018 eest; 3) rahuldati hagi põhivõlgnevuse 66 924.21 euro ja sellelt arvestatud viivise alates 17.08.2018 osas. Lisaks on jõustunud Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus, millega lõpetati hagist loobumise alusel menetlus põhivõla 46 812.70 eurot väljamõistmiseks.
2. Riigikohtu 21.12.2021 lahendi resolutsiooni punktist 1 nähtuvalt tühistati ringkonnakohtu 14.04.2021 otsus mh osas, millega oli jäänud hagi rahuldamata ehitushinna kallinemisel põhineva kindlustushüvitise osa ja sellelt arvestatava viivise saamiseks. Resolutsiooni punkti 2 kohaselt muus osas (v.a ka menetluskulude jaotus) jäi ringkonnakohtu otsus muutmata, seega muus osas on hagi lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Poolte vahel on erinev arusaam sellest, millises osas Riigikohus ringkonnakohtu 14.04.2021 otsuse tühistas. Hageja on seisukohal, et senini on menetluses OÜ Silindia Ehitus 29.11.2016 hinnapakkumise ja vastavate tööde tegemisele
3. a I poolaastal tegelikult kulunud summade vahe 157 157 eurot (v.a senise kohtumenetluse käigus juba rahuldamata jäänud projekteerimise kulu 13 384 eurot, 4 osaliselt rahuldatud ettevalmistustööde kulust 1800 eurot ja hoone ehitustöödest 2340 eurot (esmane tabel hagiavalduses t I kd lk 3 pöörel; korrigeeritud tabel t III kd lk 193)). Seejuures arvestab hageja hinnavahena kahe hinnapakkumise (29.11.2016 ja 04.01.2018) vahet. Kostja on seisukohal, et ringkonnakohtu poolt rahuldamata jäänud hüvitise osast tühistati vaid see, mis vastab ehitushindade üldisele tõusule ajavahemikus hinnapakkumisest kuni tööde tegeliku tegemiseni.
4. Kolleegium on nõustub hagejaga osaliselt ja leiab, et hagi on täiendavalt põhjendatud kostja poolt apellatsioonimenetluses õigeks võetud ulatuses.
5. Riigikohtu lahendi põhjenduste punktist 11 nähtuvalt ei nõustunud kõrgem kohus VÕS § 479 lõiget 1 koosmõjus § 476 lõikega 1 tõlgendades ringkonnakohtuga selles, et ehitise taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult juhtumi aja seisuga ja et ehitushindade võimalikku suurenemist juhul, kui taastamist alustatakse mõistliku aja jooksul, ei hüvitata. Ringkonnakohus oli 14.04.2021 lahendi punktides 15 ja 16 asunud erinevalt maakohtust seisukohale, et vajalikku ja põhjendatud taastamise maksumust tuleb hinnata vahetult kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga. Riigikohus selgitas, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas hageja nõutud ehitise taastamise väidetavad tegelikud kulud, mis olid hageja väitel tingitud ehitushindade kallinemisest, olid mõistlikud ja vajalikud, võttes aluseks, et põhjendatud on lähtuda sellest, et hageja asus ehitist taastama mõistliku aja jooksul. Muus osas (mis ei puuduta ehitushindade kallinemist tingitud kulusid) nõustus Riigikohus, et ringkonnakohus tuvastas põhjendatult, miks üks või teine kulutus tuleb või ei tule hüvitada (Riigikohtu lahendi punkt 12).
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb seega asja uuel lahendamisel ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas hagi nende põhjendatud ja vajalike taastamiskulude osas, mis selgusid (tekkisid) väidetavalt peale 29.11.2016 hinnapakkumist. Kostja võttis praeguses apellatsioonimenetluses hagi õigeks osas, mille võrra olid ehitushinnad
7. aastaks kallinenud võrreldes
8. a pakkumise tegemise aja seisuga vastavalt Statistikaameti ehitusmaksumuse muutust väljendavale sarnaste hoonete ehitushinnaindeksile perioodil
9. a IV kvartal kuni
10. a II kvartal 2,1%, s.o 611 604 x 2,1% = 624 447.68, mis teeb ehitushinna kallinemiseks 624 447.68 - 611 604 = 12 843.68 eurot.

§ 440

lõikest 1 tulenevalt on kohus õigeksvõtuga üldjuhul seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1038). Praegusel juhul on kostja väidetud hinnaindeks tõendatud maakohtus esitatud statistikaameti andmetega (t II kd lk 126-126 pöördel). Seega selles osas kuulub hagi täiendavalt rahuldamisele.

1. Muus hageja poolt väidetud osas hagi täiendavaks rahuldamiseks kolleegiumi arvates alust ei ole. Hageja on esile toonud, et põhjendatud ja vajaliku taastamistööde kallinemise kulud on esitatud tema esimeses tabelis hagiavalduse punktis 22 (tabel 2; korrigeeritud 01.06.2022 menetlusdokumendis). Maakohtu otsuse punktist 50.3 nähtub, et kohus rahuldas hageja nõude varalise kahju väljamõistmiseks summas 374 961.01 eurot, eristamata seejuures, millises ulatuses rahuldas sellest tabelist, mis on hageja nõude aluseks praeguses apellatsioonimenetluses, nähtuvate summade osas. Kuna hageja maakohtu otsust hagi rahuldamata osas ei vaidlustanud, võrdleb kolleegium järgnevalt maakohtu ja ringkonnakohtu 14.04.2021 otsuse põhjendusi, et tuvastada, millises osas vähendas ringkonnakohus maakohtu poolt väljamõistetud hüvitist sel alusel, et hindas taastamise maksumust kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga.
2. Maakohus rahuldas otsuse punktis 50.4 avatäidete real nimetatud kulust 4255 + 4255 + 6885 = 15 395 eurot, käsitledes avatäidetena büroohoone fuajees olevate bokside tulekindlaid seinu. Maakohtu poolt viidatud tõendist (t I kd lk 40) nähtuvalt oli tegemist kuluga, mis 5 29.11.2016 hinnapakkumises ei sisaldunud. Ringkonnakohtu otsuse punktist 22.2 nähtuvalt tühistati maakohtu otsus selles osas, kuid Riigikohus on oma lahendi punktis 12 toonud esile, et nõustub ringkonnakohtuga, kuna tegemist on kuluga, mis ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga. Seega on selle kulu osas jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kahjuhüvitise väljamõistmise eeldus ei ole täidetud ja hagi rahuldamisele ei saa kuuluda. Samale menetluslikule järeldusele tuleb asuda maakohtu otsuse punktides 50.5-50.7 ja 50.10 rahuldatud kulude (büroohoone II korrusele E130 tulepüsivusega vahelae ehitamine; büroo- ja tootmishoone ristuvates nurkades soojustuse asendamine villaga; katlaruumi paiskpinnad ja nende paigaldamine; muud kulud) puhul, mille osas otsuse tühistamisega ringkonnakohtu poolt Riigikohus viitega ringkonnakohtu otsuse punktile 22.2 nõustus. Põhjenduste punktides 50.1150.14 leidis maakohus, et hagi on põhjendatud ventilatsiooniajamiga, kompressoriga, muude töödega ja betoonitöödega seotud kulude osas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse selles osas (põhjenduste punktid 23.1-23.3) ja Riigikohus nõustus sellega. Seega selles osas on ka kohtuotsus jõustunud.
3. Põhjenduste punktides 50.16 ja 50.17 rahuldas maakohus viimistlustööde nimetuse all fermide lisakahjustuste ilmnemise tõttu taastamiskulude suurenemise tõttu tekkinud hinnavahe, leides, et täiendavas mahus kontori katuse fermide taastamine oli põhjendatud ja see tõi kaasa vajaduse asendada kõik see, mis oli nende küljes. Maakohus rahuldatud hagiosa summaliselt välja ei toonud. Ringkonnakohus tühistas otsuse 1015.50 euro osas (plaatimise kulu) ja rahuldas hagi 10 572.10 euro ulatuses (punkt 22.3 viimane lõik). Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga (punkt 12 esimene lõik). Seega ka selles osas on kohtuotsus jõustunud.
4. Põhjenduste punktis 50.18 rahuldas maakohus hagi ehituse käigus tellitud ja muudetud tööde osas (lisandunud tõsteuks, automaatika vahetus, elektrikaablite korrastamine jne), mille osas ringkonnakohus samuti otsuse tühistas (punkt 23.4-24) ja millega Riigikohus põhjenduste punkti 12 teises lõigus nõustus. Seega ka selles osas on kohtuotsus jõustunud.
5. Põhjenduste punktis 50.8 leidis maakohus, et ettevalmistustööde raames soklipaneelide säilitamine ei olnud võimalik ja need tulnuks igal juhul asendada. Maakohus ei nimetanud rahuldatud kulutuse suurust, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on nõutavaks hinnavaheks 19 187.50 eurot. Hageja tõi maakohtus esile, et vajadus kõigi soklipaneelide asendamiseks ilmnes ehitustööde käigus, kui ehitaja keeldus kahjustatud paneelide kasutamisest. Ringkonnakohus tühistas selles osas otsuse, tuues esile, et 06.12.2016 ekspertiisi kohaselt puudus vajadus soklipaneelide ja postide lammutamiseks (punkt 21.2). Selles osas ei ole Riigikohus nõustumist apellatsioonikohtuga väljendanud. Kuna nõude põhjendustest nähtuvalt on tegemist kuluga, mille järgi vajadus ilmnes väidetavalt taastamistööde käigus, on tegemist praeguse apellatsioonimenetluse nõude osaga ja kolleegium lahendab selle uuesti.
6. Maakohus rahuldas nõude põhjendusega, et kuigi kostja väidetel ei olnud soklipaneelide täielik asendamine vajalik, nõustub kohus hagejaga, et kuna soklipaneelid on kinnitatud postide külge ja postid oli vaja lammutada, ei olnud soklipaneele võimalik säilitada. Maakohus luges TS selgitusega tõendatuks, et soklipaneelide osaline asendamine ei olnud mõistlik ega otstarbekas ning need tulnuks igal juhul asendada täielikult. Apellatsioonkaebuses heitis kostja maakohtule ette TS, kes kahjustustega koha peal ei tutvunud, arvamuse eelistamist teise asjatundja HK arvamusele, kes leidis, et soklipaneelide ja postide täiemahuliseks lammutamiseks puudus vajadus tulekahjustuste puudumise tõttu.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud ning maakohtu otsus soklipaneelide säilitamise asemel nende asendamisega tekkinud kulu väljamõistmiseks tuleb tühistada menetlusõiguse normide (

§ 232lõige 1, § 442 lõige 8) olulise rikkumise tõttu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tõendanud OÜ Silindia Ehitus pakkumisega (t I kd lk 23-26) ja 04.01.2018 töövõtulepingu lisaks olnud 6 hinnapakkumisega (t II kd lk 177-191), et temal tekkisid taastamistööde tegemisel täiendavad kulud võrreldes esmase hinnapakkumisega, mille alusel kostja väljamakstud kindlustushüvitise arvestas. Hageja on toonud esile, et hinnatõus tekkis põhjusel, et ehitaja ei olnud nõus andma ehitusgarantiid olemasolevate paneelide soojustusmaterjali põlengu eelse taseme taastamisele kahe betoonikihi vahel, samuti kuuma-, vee- ja külmakahjustusi saanud paneelide pealiskihi ilmastikukindlusele, mistõttu ei olnud soklipaneelide osaline asendamine otstarbekas ja välja vahetati kõik paneelid (t I kd lk 61 punkt 14). Hageja tõendab asendamise vajalikkust asjatundja TS novembris 2018 antud arvamusega (t I kd lk 168-173), kes on arvamuse lehel 9 (vastuses

1. küsimusele) tõdenud, et lisaks selgus, et mh soklipaneelide osas olid kahjustused ja taastamismahud oluliselt suuremad kui esialgses pakkumises. Tunnistajana andis TS ütlusi, et ise ta kahjustatud soklipaneele ei näinud, tugines arvamuses varasema eksperdi andmetele, ühtegi kahjustust ta koha peal näinud ei ole, on näinud taastatud hoonet (t II kd lk 194-196 pöördel). Kostja toetub vastuväidetes asjatundja HK detsembris 2016 antud arvamusele (t I kd lk 124-135) ja 16.03.2018 täiendavatele selgitustele (samas lk 178-181). HK arvamuse punkti 3.3.2 kohaselt eeldas asjatundja
2. a detsembris, et muus osas, v.a telgedel 1-4, saab olemasolevad soklipaneelid säilitada. Selgituste punkti 4.4.8 ja kokkuvõtte kohaselt on ehitaja arvestanud soklipaneelide demontaažiga ja uute paneelidega telgedel 1-16, kuid asjatundjale ei esitatud tehnilist infot soklipaneelide kogu mahus asendamise põhjendatuse kohta (võib arvata, et asendamine on töövõtjale lihtsam teostada), puuduvad objektiivsed asjaolud tööde mahu suurendamiseks. Maakohtus andis ütlusi (t II kd lk 196 pöördel – 199) ka ehitusinsener PP, kelle ütluste kohaselt on soklipaneelid tulekahju puhul parandatavad ja muus osas kui telgedel 1-4 nende vahetamine vajalik ei olnud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kostjaga, et hageja ei suutnud tsiviilkohtumenetluse jaoks vajaliku piisava veenvusega tõendada, et hoone taastamistööde käigus ilmnes, et soklipaneelide vahetamine oli põhjendatud ja vajalik suuremas mahus kui OÜ Silindia Ehitus pakkumises sisaldus ja mille alusel kostja kindlustushüvitise välja maksis. Maakohus rikkus vastupidisele seisukohale asudes

§ 232

lõikest 1 ja § 442 lõikest 8 tulenevat kõigi kogutud ja uuritud tõendite kogumis hindamise kohustust ja kõigile tõenditele otsuses hinnangu andmise kohustust.

1. Põhjenduste punktis 50.9 leidis maakohus, et pinnasetööde ja välisehitiste kallinemise kulu on põhjendatud TS arvamusega selle kohta, et praktikas ei ole võimalik teostada ehitustöid selliselt, et ehitise ümber olevat pinnast ja rajatist ei kahjustata. Taas ei nimetanud maakohus rahuldatud kulutuse suurust, kuid hagiavaldusest nähtuvalt on hagetavaks hinnavaheks 11 713.10 eurot, kuna 29.11.2016 hinnapakkumises see kulu puudus täielikult. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsustuse osaliselt, leides, et 16.03.2018 ekspertiisi selgituste alusel on tõendatud kuluks 1800 eurot (punkt 21.1). Ringkonnakohtu poolt rahuldamata osas ei ole Riigikohus nõustumist apellatsioonikohtuga väljendanud. Kuna nõude põhjendustest nähtuvalt on tegemist kuluga, mille järgi vajadus ilmnes väidetavalt taastamistööde käigus, on tegemist praeguse apellatsioonimenetluse nõude osaga ja kolleegium lahendab selle järgnevalt.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka selles osas ei ole alust hagi täiendavaks rahuldamiseks. 04.01.2018 töövõtulepingu lahutamatuks osaks oleva hinnapakkumise kohaselt koosneb see osa hagetavast kulust järgmistest töödest: killustikaluse korrigeerimine lammutatud betoonpõranda osas (telg C-F/1-4) 2512.70 eurot, aluspõranda killustikalus koos tarne ja paigaldusega (telg C-F/1-4) 2250 eurot, olemasoleva sokli väljakaeve 962.50 eurot, uue sokli tagasitäide olemasoleva materjaliga 1674.20 eurot, pinnase planeerimine maja taga 800 eurot ja sokli serva taastamine betooniga asfaldi osas koos tarne ja paigaldusega 3513.70 eurot (t I kd lk 46-46 pöördel). Jõustunud ringkonnakohtu otsusega on sellest rahuldatud 1800 eurot, mis vastavalt 16.03.2018 HK täiendavatele selgitustele moodustas kulu soklipaneelide osaliseks asendamiseks vajalikele kaeve- ja asfalteerimistöödele (t I kd lk 180, punkt 4.4.4). 7 Maakohus rahuldas hageja nõude täielikult, tuginedes TS selgitusele, et praktikas ei ole võimalik teostada ehitustöid selliselt, et ehitise ümber olevat pinnast ja rajatisi ei kahjustata.
3. Ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel seisukohal, et suuremas ulatuses vajalik ja põhjendatud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju, mis oleks seisnenud pinnasetööde tegemise vajalikkuses ja välisehitistele tekkinud kahjustuste likvideerimises, tõendamist ei leidnud. Hageja tõi maakohtus esile, et pinnas sai kahjustada hoone taastamise käigus. TS arvamuse (t I kd lk 172) kohaselt ei saa ehitustöid teostada nii, et hoone ümber u 8-10 m ei oleks vaja pinda taastada; reeglina tuleb pind koorida ja pärast taastada; hoonevälised tööd on vajalikud hoone taastamiseks. Samas ei seostanud TS tavalisi vajadusi konkreetse taastatava objektiga. HK detsembri 2016 arvamuse kohaselt välisrajatistel põlengust tingitud kahjustused puuduvad (punkt 3.3.15; t I kd lk 132). HK täiendavate selgituste (t I kd lk 180) kohaselt oli tootmise osa kahest küljest piiratud asfaltplatsidega ja ühest küljest loodusliku haljastusega ning konkreetse objekti kaeve- ja asfalteerimistööde kuluks oli piisav 1800 eurot. Selles osas on aga kohtuotsus juba jõustunud.
4. Maakohtu otsus on jõustunud mh osas, milles kohus tuvastas, et hageja viivise nõue on põhjendatud arvestatuna alates 17.08.2018, s.o hagiavalduse esitamisest (põhjenduste punktid 52.1-52.3). Seega tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras VÕS § 113 lõike 1 ja

§ 367alusel ka praeguse otsusega väljamõistetavalt täiendavalt hüvitiselt.

Menetluskulude jaotus 31. Vastavalt Riigikohtu suunistele tuleb ringkonnakohtul jaotada kogu senise kohtumenetluse kulud. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja taotleb jätta menetluskulud hageja kanda

§ 163lõike 2 alusel.

08.06.2022 põhjenduste kohaselt tegi ta juba 17.05.2019 hagejale kompromissettepaneku, et tasub 89 950 eurot. Arvestades, et hagist on kokkuvõttes põhjendatud kuni 17,1% ja kompromissisumma moodustas hagist (arvestades nõudest osalist loobumist) umbes sarnase osa, on õigustatud jätta kulud kõigis astmetes hageja kanda. 32. Hagiavalduse kohaselt oli põhinõudeks 481 284.44 eurot, millest menetluse kestel hageja loobus 46 812.70 eurost (maakohus lõpetas menetluse) ja läbi vaatamata jäi nõudest 14 651.66 eurot. Menetluse osalise lõpetamise 31.01.2020 määruses jaotas maakohus hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud, jättes need hageja kanda (t II kd lk 157-158). Ringkonnakohtu lahend hagi osalise läbivaatamata kohta on samuti jõustunud, kuid selles osas kehtiv kulude jaotus puudub. Samas ei saa olla vaidlust, et vastavas osas kuulub kohaldamisele

§ 168lõige 2, millest tulenevalt jäävad kulud (võrdelises osas) hageja kanda.

Seniste kohtumenetluste tulemusena on jõustunud lahenditega leidnud hageja põhinõue tunnustamist 66 924.21 euro ulatuses, millele praeguse lahendiga lisandub 12 843.68 eurot. Seega kokku kuulub esialgsest hagiesemest 481 284.44 eurost rahuldamisele 79 767.89 eurot, s.o 17%. Samuti jäävad loobutud ja tagasivõetud osas kulud hageja kanda. 33.

§ 163

lõike 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Sel alusel menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsustus. Kolleegium on asjaolude kaalumise tulemusena seisukohal, et põhjendatud ja mõistlik on praeguses asjas jaotada kulud siiski üldnormi

§ 163lõike 1 alusel.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pakkus kostja hagejale 17.05.2019 maakohtumenetluses kohtumenetluse lõpetamiseks kompromissina hüvitist 89 950 eurot ja seda, et menetluskulud jääksid kummagi poole enda kanda. Hageja vastust 8 kohtumaterjalidest ei nähtu, kuid kompromissi pooled ei sõlminud. Ka ei nõustunud hageja sõlmima kompromissi peale Riigikohtu lahendit. Samas möönab kolleegium, et pooltevaheline vaidlus on nii õiguslikult kui eluliselt keeruline, mistõttu ei ole vaidluse sisu arvestades õiglane jätta kõiki menetluskulusid hageja kanda. Seega määrab kolleegium jätta nii maa-, ringkonnakui Riigikohtu menetlustega seotud kulud 17% ulatuses kostja ja 83% ulatuses hageja kanda. Seejuures on juba arvestatud, et nii menetluse osalise lõpetamise kui hagi läbivaatamata jäämisega seotud kulud jäävad vastavalt jõustunud kohtumääruses märgitud jaotusele ja

§168

lõikele 2 hageja kanda, s.t vastav osa hagisummast sisaldub hagi rahuldamata jätmise ulatuses 83%-s. 34. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati (

§ 178lõike 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 9