lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1200 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot ja pankrotiavalduse tagamisel 70 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-d 9, 17) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada
lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina
lg 1 järgi tuleb 7 esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks
Rxxxxxx on osutanud Daghaldus OÜ-le õigusabi kokku 12 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul võib õigusteadmistega isiku põhjendatud ja mõistlikuks tasuks pidada 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud konsultatsioonis kliendiga, materjalidega tutvumises, kahjunõude koostamises, pankrotiavalduse koostamises, kohtumäärustega tutvumises, täitmisavalduse kohtutäiturile esitamises ja kohtutäituriga suhtlemises, ajutise halduri aruandega tutvumises, menetluskulude nimekirja koostamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud
lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide ja informatsiooni kogumine, analüüs ning suhtlus kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus ei pea põhjendatuks võlausaldaja menetluskulude nimekirjas 30.08.2022 ja 07.09.2022 õiguslikule analüüsile ja kahjunõude koostamisele kulunud 3 tundi 15 minutit, kuna need menetlustoimingud ei ole seotud antud kohtumenetlusega; 22.09.2022 kohtumäärusega tutvumisele ja asjaajamisele kulunud 30 minutit, kuna need menetlustoimingud olid tingitud esitatud pankrotiavalduses puuduste kõrvaldamisest; 14.11.2022 kliendiga suhtlemise ajakulu 30 minutit, kuna sellele suhtlusele ei ole menetlusdokumendi koostamist järgnenud ja kliendilepingu raames tegevusest ülevaate andmise näol ei ole tegemist menetluskuluga, mis kuuluks hüvitamisele vastaspoole poolt. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15.09.2022 ja 22.09.2022 õiguslikule analüüsile ja pankrotiavalduse koostamisele 3 tundi; 23.09.2022 pankrotiavalduse tagamise määrusega tutvumisele ja määruse täitmisele 1 tundi; 17.10.2022 kohtumäärusega tutvumisele ja deposiidi tasumisele 15 minutit; 05.12.2022 ajutise halduri aruandega tutvumisele 30 minutit ja 23.12.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks
Ajutise halduri tasu hüvitamiseks makstud summa 1600 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-14049 Daghaldus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 998,35 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 508,35 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. 8 Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll
-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Ivo Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.