1-20-5239/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-20-5239 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Ivan Veliste suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ivan Veliste (isikukood 38606143712) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Ivan Veliste määruskaebus Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Ivan Velistet 07.09.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5239 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 09.06.
8. Kohtuotsus jõustus 15.09.
9. 1.
10. Viru Maakohus jättis 04.05.
11. a määrusega Ivan Veliste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 30.06.
13. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule 08.12.2022 materjalid Ivan Veliste suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
14. Viru Maakohus kohaldas 09.12.
15. a määrusega Ivan Veliste suhtes KarS § 871 lg 1, 21 alusel käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning kohustas teda sellel ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1, 2, 5 ja 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 871 lg-s 21 ettenähtud nõudeid. Samuti KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kohustusi. 1 3.
16. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Ivan Veliste suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Kuigi Ivan Velistel puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht, leidis maakohus, et tulenevalt KarS § 871 lg-st 21 ei ole see takistuseks. 3.
17. Ivan Velistel on kolm kehtivat karistust. Karistust kannab ta kannatanule noaga eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest, ka eelmine kuritegu oli raske tervisekahjustuse tekitamine. Tegemist ei ole esimese vabaduskaotusliku karistusega. Samuti on teda karistatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Ivan Veliste teod on suunatud erinevate õigushüvede vastu, tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Ivan Velistel on alkoholisõltuvus, ka viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Kriminaalhoolduse all rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi algselt avaldas süüdimõistetu soovi minna ravile, siis kohtuistungil tal see tahe puudus. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, millest oli talle kasu. Samas ei olnud maakohus kindel, kas vanglas nn sunniviisiline alkoholist loobumine jätkub ka vabaduses. Võimalikud vabadusjärgsed elukohad (sotsiaalpind või elamine koos teistega) ei taga samuti kainet eluviisi. Ivan Velistel on ka puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Nõudeid on tema vastu summas 5212,40 eurot, vabanemisfondis 50,29 eurot. Vabaduses töökoha osas kinnitust ei ole. Varasemalt kulus kogu raha alkoholile. Samas vajab ta püsisissetulekut elamiseks. 3.
18. Ivan Velistel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus võõras kambris viibimise eest), mis näitab, et temal on raskusi allumisega kehtestatud korrale. Kuigi ta on osalenud tööhõives ja läbinud ühe sotsiaalprogrammi, katkestas ta õpingud
19. klassis, ei läinud riigikeele eksamile ning katkestas sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kõik see näitab, et mõistetud vangistusega ei ole saavutatud soovitud eesmärki ning kinnipeetav ei ole ilma kontrolli/kõrvalise abita suuteline iseseisvalt ennast kontrollima. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed tingimused ei ole samuti sellised, mis annaks aluse asuda seisukohale, et seekord vanglast vabanedes on tema elukulg kindlasti teistsugune kui varasematel vanglast vabanemistel. Ei ole teada, et tal oleks kindel sissetulek või elukoht. Ka on oht, et ta ei suuda hoiduda alkoholi tarvitamisest. Toetavaid lähedasi tema suhtlusringkonnas ei ole, peamiselt on tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud. 3.
20. Maakohus leidis, et on vähetõenäoline, et Ivan Veliste käitumine muutub vabaduses ilma karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamiseta ja lisakohustusteta. Karistusjärgne käitumiskontroll distsiplineerib (otsiks endale töökoha, ei tarvitaks alkoholi) teda ja aitab tal saavutada püstitatud eesmärke. Karistusjärgne käitumiskontroll maandab uute kuritegude toimepanemise riske ning suunab teda õiguskuuleka eluviisi suunas. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 09.12.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Ivan Veliste, kes palub tühistada maakohtu määrus ning mitte määrata temale käitumiskontrolli peale vabanemist. Kuna temal puudub elukoht, oleks see kohe rikkumine ja teda ootaks taas vangla, ilma, et ta oleks ise midagi valesti teinud. Alternatiivselt palub ta vähendada karistusjärgset käitumiskontrolli kuuele kuule, et saaks pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Ivan Veliste määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. 2
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalsed eeldused on suuremalt jaolt samad, mis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel, kohaldub sama põhimõte ka käesoleval juhul.
27. Ringkonnakohtu hinnangul peaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama siis, kui süüdimõistetult on alust karta uute kuritegude toimepanemist ja on alust arvata, et seda ohtu võiks maandada käitumiskontroll koos lisakohustustega. Maakohus ei ole rikkunud materiaalega menetlusõigust, samuti teinud kaalutlusviga. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud põhjalikult ja veenvalt ning selgitanud, millest tingituna on karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalsed eeldused täidetud. Eelkõige Ivan Veliste korduv karistatus (sh ka eelmine kuritegu KarS § 118 lg 1 p 1 järgi), varasema vangistuse ebatõhusus, ebaõnnestunud kriminaalhooldus, alkoholisõltuvus, vähene individuaalse täitmiskava täitmine, kehvad vabanemisjärgsed tingimused (elu- ja töökoha ning lähedaste puudumine) annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et Ivan Velistest tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu saab maandada karistusjärgse käitumiskontrolliga. Seejuures arvestas maakohus kõiki nõutud asjaolusid. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid. (allkirjastatud digitaalselt) 3