← Eesti

1-19-4629/165

Obsah (6)§ 113§ 121§ 64§ 68§ 75§ 76

1-19-4629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4629 (19233000216) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Alii

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Sergei Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Sergei Pragile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb 1

(11)1-19-4629 määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-4629 tunnistati S. Pragi süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati S. Pragi süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

Kohaldati

§ 64

lg 1,

§ 68

lg 1 ja mõisteti Sergei Pragile lõplikult ärakandmisele 7 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.02.

  1. Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2020 otsusega tühistati Viru Maakohtu
  2. novembri 2019 otsus osaliselt, see on S. Pragi süüditunnistamises

§ 121

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati V Z kehalises väärkohtlemises aadressil Sillamäe Pavlovi 4 asuva hoone juures. Sama otsusega mõisteti S. Pragi

§ 121

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati V Z kehalises väärkohtlemises aadressil Sillamäe Pavlovi 4 asuva hoone juures, õigeks. Muus osas jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata. Maakohtu Narva kohtumaja 08.11.2019 kohtuotsus jõustus 25.05.

  2. Viru Vangla esitas 28.11.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada S. Pragi enne tähtaega elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, ettepaneku määrata katseaja kuni 13.09.2026 ning käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud. Samuti teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata S. Pragile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 7 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.

  1. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, S. Pragi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  2. Kinnipeetav S. Pragi kinnitas 05.12.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabaneda ning nõustub kõikide kriminaalhooldaja arvamuses toodud käitumiskontrolli nõuetega. Ta sai aru, et alkohol on tema vaenlane, perekond on püha. Ta tahab väga perekonna juurde koju. On olemas kaks korrapidajat, kes mõistavad teda, aga ülejäänud spetsiaalselt provotseerivad. Ta esitas distsiplinaarkaristustele kaebused: esimese kohta ta ei saanud siiamaani vastust, teise suhtes oli negatiivne vastus ja kolmas asi on kohtus ning 07.12.2022 kl 11:00 toimub istung.
  3. Kaitsja leidis, et S. Pragi kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele vabastamisele, kuna

§ 76lõikes 2 ja 4 märgitud formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.

Sergei Pragile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Perekonna püsimajäämise ja naise ning laste rahu nimel on ta valmis alkoholist loobuma. Ta tahab olla eeskujulik abikaasa ja isa. Sergei Pragi on valmis muutuma. On teada, et tablette peab haige 2

(11)1-19-4629 jaoks valima, kuid seda saab teha ainult vabaduses olles. Kaitsja on korduvalt pöördunud Viru Vangla poole taotlusega, kuid mingit abi pole Sergei Pragi saanud. Vabaduses olles on Sergei Pragil võimalik kvalifitseeritud abi saada. Vabastamise korral kavatseb ta arsti juurde minna, kelle jälgimise all ta on ja vabaduses minna statsionaarsele ravile, kus ta saab nii psühholoogilist abi kui ka psühhoterapeudi abi. Psühhiaater oletas kaitsja poolt loetletud andmete põhjal, et on võimalik, et Sergei Pragil on psüühiline haigus ägenenud, mis eeldab tema suunamist spetsialiseeritud psühhiaatriahaiglasse edasiseks statsionaarseks raviks. Sisuliselt keskendusid vangla ja prokuratuur üksnes kuritegude kordumisele ja raskusele ega võtnud arvesse süüdimõistetu käitumist vangistuse kandmise ajal. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse eesmärgid on täidetud ning tema ühiskonda sulandumine ei tohiks olla problemaatiline. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kaitsja taotluse rahuldamise tulemusena vastu võetud materjalidega, kehtivate karistusregistri andmetega ning prokuratuuri seisukohaga ning kuulanud ära kohtuistungil S. Pragi ning tema kaitsja, on seisukohal, et S. Pragi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
  2. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur välja toonud, et pole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega ei toeta prokuratuur S. Pragi enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamist allutamisega elektroonilisele valvele. Vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on aga juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla 8.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-4629 tunnistati S. Pragi süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati S. Pragi süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

Kohaldati

§ 64lg 3

(11)1-19-4629 1,

§ 68

lg 1 ja mõisteti Sergei Pragile lõplikult ärakandmisele 7 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.02.

  2. Riigikohtu praktika kohaselt juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76lg-st 2.

Seda põhjusel, et

§ 76

lg 2 kohaselt tuleb selles sättes toodud tähtaegadest lähtuda juhul, kui karistust kandev isik on süüdi mõistetud esimese astme tahtlikus kuriteos. Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest. Selline seisukoht on põhjendatud ka seetõttu, et isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota, et enne selle kuriteo eest mõistetud karistuse täielikku ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel kergendada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-12, p 25). 11.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§ 76lg-s 4 sätestatud kriteeriume.

Käesolevaks ajaks on S. Pragi talle mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.

  1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et S. Pragi avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on toaga ühiselamus, mille omanik on Narva linn. Kinnipeetava abikaasa S P sõnul on sõlmitud tähtajaline üürileping kuni 21.05.2023, mida kinnipeetava abikaasa sõnul pidevalt pikendatakse. S. Pragil on õigus elada eelnimetatud elamispinnal ning SA Narva Linnaelamu on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega sellel aadressil. Samuti on elektroonilise valve seadme paigaldamisega nõus antud aadressil elav S P. Toas on olemas kõik eluks vajalik. Seega on S. Pragil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
  4. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76lg-le 5 4

(11)1-19-4629 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Pragi individuaalse täitmiskava alusel läbis vangistuses perioodil 06.05.2021-01.07.2021 sotsiaalprogrammi „Viha Juhtimine“. Läbiviija hinnangul on isikul kõrge motivatsioon programmis õpitud oskusi edaspidi kasutada. Eeltoodule tuginedes täitis programm oma eesmärgi ning risk on maandatud. 05.10.2022 on toimunud programmi jätkuvestlus, kus kinnipeetav selgitas, et tal on meeles programmis läbitu, kuid leiab, et kui juba viha on tekkinud, ei suuda ta enda käitumist kontrollida ning laseb vihal ennast juhtida. Läbiviija hinnangul kipub S. Pragi oma käitumist õigustama enesekontrolli kaotamisega, kuna tal on vaimsed probleemid. Suudab analüüsida oma käitumist ning luua seoseid.
  2. Ajavahemikul 12.04.2022-31.05.2022 osales individuaalselt programmis „Eluviisitreening“. S. Pragi oskab välja tuua oma peamised himutekitajad (tülid peresuhtes, koosviibimised, tähistamist vajavad sündmused) ning viisid, mis aitaksid nendega toime tulla (enda tegevuses hoidmine, füüsiline tegevus, inimene kellega rääkida). Saab aru tõhusa enesekehtestamise viisidest ja vajalikkusest, oskab seda vajadusel teha, kuid enesekindlus on pigem madalapoolne. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas motivatsioon, et oma 5

(11)1-19-4629 tarvitamisharjumusi muuta. Vestluse peamised teemad olid viha vallandajad ning enesekontrollimeetmed, mida isik saab kasutada oma emotsioonidega toime tulemiseks.
  1. On positiivne ka see, et S. Pragi vangistuse ajal on psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga regulaarselt toimunud riskipõhised vestlused vaimse stabiilsuse hoidmiseks ja enesevigastamisest hoidumiseks. Isik suudab näha muutusi oma käitumises ning mõtlemises, kuid tunnistab, et esimene reaktsioon erinevate sündmuste korral on siiski emotsionaalne ebastabiilsus ja verbaalne agressiivsus. Kinnipeetav ei soovi vastutust võtta enda tegude eest, vaid rõhutab seda, kuidas talle liiga tehti, valesti mõisteti ja seetõttu tema reageeris. Sealhulgas toonitab, et kogu olukorda oleks võinud ära hoida, kui teised oleks oma käitumist muutnud. Ei pööra enese käitumisele suurt tähelepanu. Sekkuja hinnangul isik küll emotsionaalsem ja tundlikum kui teised, kuid ebastabiilsus suures osas isiku poolt teadlik valik, mida peab ennast kehtestavaks väljendusviisiks.
  2. S. Pragile on meditsiiniosakonna poolt määratud psühhiaatriline ravi.
  3. Positiivne on ka see, et vaatamata õppimisraskustele jätkab S. Pragi hariduse omandamist ning kohtuistungil selgus, et koolis talle meeldib käia. Põhihariduse omandamiseks käis koolis
  4. õppeaastal septembris paaril korral, kuid loobus õppimisest, sest tavaõpe on tema jaoks liiga raske. Koostöös SA I alustas õppimist
  5. aasta IV kvartalis
  6. klassis lihtsustatud õppekaval individuaalõppes. 2022/2023 õppeaastal osaleb
  7. klassi lihtsustatud õppekava individuaalõppes.
  8. S. Pragi oli ka tööga hõivatud. Alates 11.10.2019 osalenud tähtajatult majandustöödel koristajana. Alates 09.09.2020 osalenud majandustöödel köögitöölisena. Alates 02.02.2022 töötanud majandustöödel toidujagajana.
  9. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et S. Pragil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas nähtub iseloomustusest ning selle lisadest, et kaks distsiplinaarkaristust olid määratud 29.11.
  10. Vangistusseaduse § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Seega käesoleva lahendi tegemise ajaks on kaks 29.11.2021 määratud distsiplinaarkaristust juba kustunud. Kohtuistungil selgitas S. Pragi, et ta esitas distsiplinaarkaristustele kaebused: esimese kohta ta ei saanud siiamaani vastust, teise suhtes oli negatiivne vastus ja kolmas asi on kohtus ning 07.12.2022 kl 11:00 toimub istung. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades eeltoodut vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse üle otsustamisel lähtub kohus sellest, et kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust.
  11. S. Pragile on kolmel korral karistusena määratud kartserisse paigutamine, kusjuures neist kahel korral oli karistus täitmisele pööratud katseaja mitteläbimise tõttu. Veel kolmel korral karistati teda noomitusega vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest (tekitas uputuse, lõi jalaga trellust, lõhkus lauatelefoni). Viimased karistused noomituse näol olid määratud ebaviisaka käitumise ning saatmise ajal kaaskinnipeetavaga suhtlemise eest. Ka nähtub vangla esitatud iseloomustuse lisadest, et kinnipeetava suhtes oli kahel korral kohaldatud julgeolekuabinõusid, kuna ühel korral kinnipeetav vigastas end ning teisel korral on oma käitumisega seadnud ohtu vanglaametnikud ning vangla üldise julgeoleku. Kohtu hinnangul viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused ning kohaldatud julgeolekuabinõud sellele, et süüdimõistetul on raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses. Kui ta ei ole valmis kehtestatud korrale alluma rangelt kontrollitud keskkonnas, siis on äärmiselt keeruline uskuda, et S. Pragi allub sellele vabaduses olles. Samuti kinnitab isiku eeltoodud käitumine seda, et mõistetud vangistus ei ole veel saavutanud soovitud eesmärki. 6
(11)1-19-4629
  1. Eeltoodust tulenevalt S. Pragi käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks allutamisega elektroonilisele valvele ja seda vaatamata sellele, et ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning muid tegevusi, mis on suunatud kinnipeetava käitumise muutmisele. Kuigi ametniku hinnangul oli eelnimetatud osalemine pigem edukas (töötas aktiivselt kaasa, suhtus programmi läbimisse ning antud ülesannetesse tõsiselt), nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav teatud olukordades lubab endale mitte aktsepteeritavat käitumisviisi ja tegusid, mida hiljem põhjendab haiguse süvenemisega. Kinnipeetav ei soovi vastutust võtta enda tegude eest, vaid rõhutab seda, kuidas talle liiga tehti, valesti mõisteti ja seetõttu tema reageeris. Sealhulgas toonitab, et kogu olukorda oleks võinud ära hoida, kui teised oleks oma käitumist muutnud. Kalduvus teisi süüdistada nähtub ka sellest, et kinnipeetav möönab vägivallategude toimepanemist, kuid eitab tapmiskatset ja väidab, et teised andsid selliseid ütlusi, millega tema süüdi jäi. Kohtu hinnangul viitab selline vastutuse eitamine, et kinnipeetav ei ole käesoleval ajal veel valmis oma õiguskuulekusest irduvat käitumist muutma ja tegelema sihipäraselt oma kuritegude toimepanemise riskiteguritega. Eeltoodu annab aluse seega asuda seisukohale, et S. Pragi ei ole siiamaani orienteeritud õiguskuulekusele. Seda kinnitavad kehtivad distsiplinaarkaristused, mille rohkus paneb kohtu kahtlema süüdimõistetu suutlikkuses alluda kehtestatud korrale vabaduses olles ja seda vaatamata sellele, et vanglas on ta töökohustusi täitnud korrektselt ning osalenud edukalt ka vestlustes ning sotsiaalprogrammides. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib S. Pragi elama asuda aadressile XXX, kus praegu elavad kinnipeetava abikaasa S P ja naise alaealine poeg R T. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist on toaga ühiselamus, mille omanik on Narva linn. Kinnipeetava abikaasa S P sõnul on sõlmitud tähtajaline üürileping kuni 21.05.2023, mida kinnipeetava abikaasa sõnul pidevalt pikendatakse. S. Pragil on õigus elada eelnimetatud elamispinnal ning SA Narva Linnaelamu on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega sellel aadressil. Toas on olemas kõik eluks vajalik. Antud eluase sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks.
  3. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on K-Raha andmetel kokku rahalisi võlgnevusi 10 063, 13 euro ulatuses, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses, vaatamata sellele, et vabanemisfondis on tal 636, 50 eurot. Iseloomustusest nähtuvalt vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega puudub S. Pragil kindel töökoht. Vabaduses ei ole ta hoolinud täitmisel olevate nõuete tasumisest, on seetõttu töötanud mitteametlikult. S. Pragi on väitnud, et ei saa minna ametlikult tööle, kuna täitmisel olevad nõuded on suured. Ka tulevikus on suur tõenäosus, et S. Pragi jätkab endist käitumismustrit ehk mitteametlikult töötamist, mis ei soodusta isiku seaduskuulekust.
  4. Kohus leiab, et kindel ei saa olla ka selles, et S. Pragi saab vabaduses tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega hakkama, sest tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht, ja seda vaatamata sellele, et tal on võimalik ennast arvele võtta Eesti Töötukassas. Enne käesolevat vangistust oli ta töötuna arvel, selle kaudu osales akende-uste paigaldamise kursusel. Lõpuni kursusel ei osalenud, tunnistust ei saanud. Seega riigipoolsed garantiid Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol ei taganud kinnipeetava õiguskuulekust.
  5. On märkimisväärne ka see, et isik soovib vabaneda ühiselamusse, kus suure tõenäosusega elavad isikud, kellel on raskusi teise elukoha leidmisega ning kes kohtupraktikast nähtuvalt kalduvad kuritarvitama alkoholi ja tarvitavad ka narkootilisi aineid. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust pigem ei toeta S. Pragi elutingimused vabaduses olles tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et antud aadressil kavatseb kinnipeetav elama asuda koos enda abikaasa ning tema alaealise lapsega. Seejuures S. Pragi on 7
(11)1-19-4629 toime pannud kaks vägivallaepisoodi enda abikaasa suhtes, mille eest mh kannab käesolevat vanglakaristust. Praguseks on naisega ära leppinud ja on kindel, et tulevikus enam naist ei löö, käesolevalt on kinnipeetava abikaasa lapseootel. S. Pragi hinnangul on abikaasaga omavahelised suhted paranenud. Samas nähtub iseloomustusest, et endiselt aeg-ajalt esineb suuremaid tülisid. Arvestades kinnipeetava siiamaani lahendamata probleeme enesekontrolliga, leiab kohus, et käesoleval juhul oleks riskantne võimaldada S. Pragil vabaneda samasse elukohta, kus elab tema vägivaldse käitumise ohver, kes on lapseootel. Seda enam, et ka vanglas S. Pragi käitub agressiivselt, nõuab, et tema soovid täidetaks kohe nii nagu tema tahab. Kinnipeetav ei soovi või pole suuteline muutma oma käitumiseviisi. S. Pragi arvates peab teda kohtlema teisiti, sest ta on vaimselt haige. Meeleolu on ärritunud ja vihane. Seda, et S. Pragi emotsionaalne seisund on kõikuv tajus kohus ka kohtuistungil. Samas oli S. Pragi kohtuistungil lugupidav, avatud ning ka siiras. Nimetatu näitab seda, et S. Pragi on tegemas mõistetud karistusest vajalikke järeldusi ning muutuste teel paremuse poole. Välistada ei saa täielikult ka seda, et õige raviskeemi leidmisel oleks ka tema käitumine kinnipidamisasutuses suunatud enam õiguskuulekusele. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et just vabaduses olles on süüdimõistetul võimalik kvalifitseeritud abi saada. Selline abi peab olema kättesaadav ka kinnipidamisasutuses viibides.
  1. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Tal on olemas küll püsiv elukoht, mis aga kohtu hinnangul ei soodusta kinnipeetava resotsialiseerumist. Samuti on tal tasumata märkimisväärses suuruses rahalisi nõudeid. S. Pragi väited, mille kohaselt pole tal sellises suuruses võlgnevust seoses pankrotimenetlusega, on paljasõnalised. Seega kohtu hinnangul räägivad teda vabaduses ootavad elutingimused pigem tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks ning seda vaatamata sellele, et tal on võimalik võtta ennast arvele Töötukassas ning tema terviseseisundiga on talle tagatud ka riiklik pension. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  2. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. S. Pragi iseloomustus näitab, et Eesti Hariduse Infosüsteemis puuduvad täpsed andmed kinnipeetava haridustaseme kohta. S. Pragi väitel õppis ta J lihtsustatud õppekaval, väidetavalt lõpetas
  3. klassi. Eriala ei ole õppinud. Neljandast kuni kaheksanda klassini õppis lihtsustatud õppekaval. Riigikeele tase on B1, oskab rääkida vabalt nii eesti kui ka vene keeles. Alates 01.09.2021 on alustanud vangistuses põhihariduse omandamist asudes õppima
  4. klassi. Kinnipeetav õpib SA I suunamisel lihtsustatud, individuaalsel õppekaval. Alates 01.09.2022 õpib
  5. klassis.
  6. Vangla iseloomustuses märgitakse, et S. Pragi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (üks kehtiv, kaks arhiveeritud), vangistuses teist korda. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus. Seega on iseloomustuse koostamisel arvesse võetud (kui sellised andmed üldse eksisteerivad) arhiveeritud andmed. Sellega seonduvalt märgib kohus, et karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on registri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega tuleneb seadusest, et kinnipeetava ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse hindamisel peab vanglateenistus muuhulgas tuginema ka andmekogudest saadud informatsioonile (sh arhiveeritud karistustele), kuid kohus määruses nendele andmetele karistusregistri seaduse § 5 lg-st 2 tulenevalt tugineda ei saa. Karistusregistri andmetest lähtuvalt jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud karistatust (3 korda) ning loeb õigeks seda, et kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Ülejäänud karistustel (kui nad on arhiveeritud) ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks S. Pragi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu 8
(11)1-19-4629 ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 114-10087 p-d 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
  1. Nõustuda saab vanglaga ka selles, et S. Pragi kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus, oma käitumise kontrollimatus. Kohtul puudub veendumus, et käesolevaks ajaks on eeltoodud soodustegurid uute kuritegude toimepanemiseks täielikult ära langenud. Välistada ei saa seda, et vabaduses olles isik jätkab oma probleemide lahendamist ebaseaduslikul viisil. Seega kohtul puudub veendumus, et läbitud sotsiaalprogrammid ning vestlused tagavad S. Pragi edasise õiguskuulekuse. Kehtivad distsiplinaarkaristused annavad aluse järeldada, et reaalselt kandmisele mõistetud karistus ei ole veel soovitud mõju saavutanud. Kohtu hinnangul näitab see S. Pragi jätkuvat ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning kalduvust elada enda huvidest lähtuvalt, pööramata tähelepanu teiste ühiskonnaliikmete õigustele ning huvidele.
  2. Kohtu hinnangul jätkuvalt esineb suur tõenäosus, et käitumiskontroll lõpeb uue kuriteo toimepanemisega. S. Pragi on küll väitnud, et soovib edaspidi seaduskuulekalt elada. Samas on põhjendatud selles tema eelneva elukäigu ja käesoleva vangistuse jooksul avaldunud käitumise pinnalt kahelda. Tuleb nõustuda vangla hinnanguga, et uute kuritegude toimepanemise oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, millega S. Pragi tekitab kannatanule kehavigastusi või ohu elule ja tervisele, mille tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Sada kinnitavad praeguse kuriteo asjaolud. Nimelt see, et kui kannatanule oleks jäänud meditsiiniline abi piisava kiirusega andmata, oleks järgnenud tema surm. Ka on nõustumisväärne, et uute kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui tarvitab koos tuttavatega alkoholi ja selle käigus tekib erimeelsus, konflikt. Käesoleva kuriteo puhul kahes episoodis on esinenud perevägivalda, mille on samuti toime pannud alkoholijoobes olles. On märkimisväärne ka see, et S. Pragile on korduvalt varasemalt antud võimalus oma käitumist parandada. Nimelt oli vangistuse ajal kahel korral määratud kolmekuine katseaeg. Kahjuks ei kasutanud süüdimõistetu talle antud võimalust ning jätkas rikkumisi, mis tingis ka lõppkokkuvõttes karistuste täitmisele pööramise. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et S. Pragile on omane hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil. Kuigi S. Pragi väidab, et soovib oma käitumist muuta ja kuritegevusest loobuda, ei ole ta enda käitumisega seda seni tõestanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et vangistuse ajal aset leidnud enesevigastamise juhtumid olid oma loomu poolest manipulatiivse käitumise ilmingud soovitud eesmärkide saavutamiseks. Arvestades kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu, ei saa välistada, et ametiisikutega teeb S. Pragi koostööd pigem omakasu eesmärgil. Seega võivad olla tema plaanid seaduskuuleka tuleviku osas välja toodud üksnes vangistusest ennetähtaegse vabanemise saavutamiseks.
  3. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt esinevad S. Pragil käitumise probleemid mh siis, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi kuritarvitanuna muutub S. Pragi käitumine impulsiivseks ja vägivaldseks. Tunnistab ise, et on kõikide kuritegude ajal olnud alkoholijoobes ja see on tema jaoks suur probleem. Toob välja, et tarvitas alkoholi alati, kui raha oli. Tihtipeale jõi järjest 5 päeva. Konkreetset alkoholi välja ei oska tuua, öeldes, et tarvitas kõike, mis sisaldas alkoholi. Sõnades väljendab ta eesmärki alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, kuid ametniku hinnangul ei hinda kinnipeetav oma eesmärki ratsionaalselt ja tagasilangus alkoholi kuritarvitamisele on tõenäoline. Kohtu hinnangul suurendab tagasilanguse tõenäosust ka see, et S. Pragi suhtlusringkonda kuuluvad erineva taustaga isikud, peamiselt alkoholilembesed isikud, kes ei ole pigem kriminaalse mõtteviisiga. Tegemist on isikutega, kellega koos S. Pragi kuritarvitab alkoholi. On tutvunud selliste isikutega kodutute varjupaigas ja ühiselamus. Võttes arvesse S. Pragi mõjutatavust ning alkoholi tarvitamise harjumust on eluliselt usutav, et vabanedes ühiselamusse leiab S. Pragi endale kergesti uusi tuttavaid, kellega jätkab alkoholi tarvitamist. Kohus peab kiiduväärseks kinnipeetava poolt avaldatud soovi elada ilma alkoholi 9
(11)1-19-4629 tarvitamiseta, kuid kahtleb selles, et käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt vabanemisel eeltoodud eesmärk realiseerub. Sellisele seisukohale asumisel arvestab kohus mh kinnipeetava alkoholisõltuvust ja tarvitamise intensiivsust. Samuti seda, et olles teadlik alkoholi mõjust tema käitumisele, ei ole S. Pragi vabaduses teinud midagi selleks, et alkoholi tarvitamisest hoiduda.
  1. Kohtuistungil avaldas S. Pragi lepinguline kaitsja seda, et S. Pragi sõnul ei saa ta kvalifitseeritud ravi. Vanglas on piiratud ravimite valik ning õigeid ravimeid saab valida ainult vabaduses olles. Kaitsja hinnangul just vabaduses olles on S. Pragil võimalik kvalifitseeritud abi saada. Vabastamise korral kavatseb ta arsti juurde minna, kelle jälgimise all ta on ja vabaduses minna ka statsionaarsele ravile, kus ta saab nii psühholoogilist abi kui ka psühhoterapeudi abi.
  2. Kohus ei nõustu kaitsja järeldusega, et vajalikku ravi on võimalik S. Pragile osutada just vabaduses. Kohtu hinnangul ei välista vangistuse kandmine vajaliku ravi saamist. Nii on vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 aga sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Iseloomustusest nähtuvalt on meditsiinosakond teadlik S. Pragil olevatest kroonilistest haigustest. Kinnipeetav saab igapäevaselt tabletiravi. Tal on esinenud psühhiaatrilisi probleeme, kinnipeetav on viibinud vabaduses kui vangistuses psühhiaatri vastuvõtul ja Ahtme Haiglas ravil. Seega on tagatud vanglas S. Pragile vajalik ravi.
  3. Kohus peab kahetsusväärseks seda, et S. Pragil puuduvad sellised lähedased isikud, kes saaksid aktiivselt panustada tema resotsialiseerumise ning mõjutada tema käitumist. Päritoluperekonda kuuluvad õed N P ja S P. Ema Z B ja isa E P on surnud. Õe N. P ei suhtle, väljendab viha õe vastu, kuna õde ei ole teda aidanud, siis kui temal seda on vaja. Teise õega enne vangistust samuti ei suhelnud, ei tea temast midagi, õde elab kinnipeetavale teadaolevalt Inglismaal. Paraku ei suutnud ka S T vangistuse ajal sõlmitud abielu muuta S. Pragi käitumist. Seejuures on kinnipeetav kasutanud vägivalda ka enda abikaasa suhtes. Ilmselgelt ainuüksi see asjaolu, et S. Pragi kõrval ei ole palju isikuid, kes saaks teda positiivselt mõjutada, ei takista ennetähtaegset vabanemist, kuid annab kaalu juurde vastuargumentidele. Kohtul veendumus, et käesoleval ajal on kinnipeetav valmis täielikult loobuma juba kinnistunud käitumisviisist, sest tema senine elukäik ning käitumine kinnipidamisasutuses ei võimalda hetkel kohtul teha positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas.
  4. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu S. Pragi seega hetkel vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust ning käitumisest kinnipidamisasutuses lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud. Eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Seega jätab kohus süüdimõistetu S. Pragi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson 10
(11)1-19-4629 Täitmiskohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.