← Eesti

1-20-5239/33

Obsah (6)§ 871§ 75§ 118§ 209§ 218§ 3314

1-20-5239 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-5239 (20233000720) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Jel

) § 871, § 75 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4261, § 432 lg 3, 32, 4 kohus määras:

§ 871

lg 1, 21 alusel kohaldada Ivan Veliste suhtes pärast karistuse ärakandmist kriminaalasjas nr 1-20-5239 käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Ivan Velistet järgima

§ 75

lg 1 p-des 1, 2, 5 ja 6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 871

lg-s 21 sätestatud kohustusi: 1) viibima viibimiskohas, millest Ivan Veliste on kohustatud teavitama kriminaalhooldusosakonda 7 (seitsme) päeva jooksul alates vanglast vabanemisest; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 1

(8)1-20-5239 6) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Kohaldada Ivan Veliste suhtes käitumiskontrolli ajaks vastavalt

§ 75

lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud järgmised kohustused: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Ivan Velistele määratud käitumiskontrolli tähtaja kulgemist arvestada alates tema vanglast vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 08.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale I. Velistele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 2. I. Veliste on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2020 kohtuotsusega karistusseadustiku (

) § 118 lg 1 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 09.06.2020, kohtuotsus jõustus 15.09.

  2. Kinnipidamisasutuses I. Veliste kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, millega võib põhjustada ka ohu elule. Ründe korral võib kasutada nuga. Oht on kõige tõenäolisem, kui I. Veliste jätkab alkoholi tarvitamist. Ohtlikkus võib suureneda konflikti tekkides ja olukorras, kus kinnipeetav jätkab suhtlemist kriminaalsete tuttavatega ega tee pingutusi elustiili muutmiseks, tegutsedes tagajärgedele mõtlemata. Samuti, kui kinnipeetav ei muuda oma mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla I. Veliste allutamist karistusjärgsele käitumiskontrollile.
  3. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I. Velistele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis oleks otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada I. Velistele käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks kohustada I. Velistet täitma järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 2

(1)- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 5 - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

§ 75lg 2 p 7 – mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma 2

(8)1-20-5239 kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, välja arvatud isikud, kellega koos võib viibida rehabilitatsiooniteenusel. Süüdimõistetu ja prokuröri poolt kohtuistungil välja toodu
  1. I. Veliste avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.
  2. Prokurör leidis, et vangla taotlus I. Velistele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on põhjendatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, olles tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja karistusregistri kehtivate andmetega, kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu, leiab, et I. Veliste suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks. 8.

§-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud

§ 871lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2.

Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis

§ 871lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi.

Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (vt Riigikohtu 02.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Seadusandja tahe karistusseadustiku täiendamisel §-ga 871 oli selles, et tegemist oleks mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga kriminogeense käitumise muutmiseks ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse 382 SE III seletuskiri). 9. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutandis RKKK 12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3). Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib talle kaasa tuua. Formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks 10.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut: 1) on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
  9. Kinnipeetav I. Veliste vastab

§ 871lg-s 1 p 1 sätestatud tingimustele.

I. Veliste tunnistati süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku süüteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti talle 2 aastat 8 kuud vangistust. Seega on I. Veliste toime pannud kuriteo, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja karistust kannab käesoleval ajal 9. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on teda jäetud 3

(8)1-20-5239 vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata (Viru Maakohtu 04.05.2022 määrus kriminaalasjas nr 1-20-5239). Seega ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 09.02.2023, mil süüdimõistetu kannab mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Seega on täidetud

§ 871lg-s 1 p-des 1 ja 2 sätestatud formaalsed eeldused I.

Velistele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 12. Samuti tuleb karistusjärgne käitumiskontroll

§ 871

lg 1 kohaselt kehtestada

§ 75

järgi.

§ 75

lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Samas on 01.10.2022 jõustunud karistusseadustiku muudatus, mille kohaselt on täiendatud

§-i 871 lõikega 21. Nimetatud sätte kohaselt juhul, kui isikul puudub

§ 75

lõike 1 punkti 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada teda teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on I. Velistel võimalik vanglast vabanedes asuda ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse ning lisas, et viibides ravil narkokeskuses, saab kinnipeetav tegeleda elukoha otsimisega. Juhul, kui kinnipeetav ravile ei lähe, saab ta elama asuda munitsipaalkorterisse. Munitsipaaleluruumi üürile andmise ja kasutamisega tegeleb Narva linnas SA Narva Linnaelamu. Kuni munitsipaaleluruumi üürile saamiseni võib I. Veliste kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskus. Sotsiaalhoolekandekeskus tegeleb kindla elukohata isikutega ja annab nendele võimaluse kasutada järgmisi teenuseid: vältimatu sotsiaalabi, öömajateenus, varjupaigateenus ja intervallhoolduse teenus. Kinnipeetaval on võimalus pöörduda ka ajutise elukoha saamiseks J OÜ poole aadressil XXX. Tegemist on ühiselamuga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Juhul, kui kinnipeetav soovib vabaneda Kohtla-Järve ühiselamusse, siis tuleks tal saabumiskuupäevast teatada telefoni teel vähemalt 14 päeva ette. Samuti on vabanemisjärgselt võimalik asuda elama aadressile XXX. Tegemist on rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusega "Uus Põlvkond", kus on olemas kõik eluks vajalik. Seega tuleb nentida, et käesoleval ajal puudub kinnipeetaval konkreetne elukoht, kuhu ta kindlasti saab minna. Tallinnas väidetava elukoha olemasolu ei osanud I. Valiste kohtuistungil täpsustada aadressi täpsusega. Kohus leiab, et tuginedes

§ 871lg 21 sätestatule peaks olema võimalik kohaldada I.

Veliste suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Uue seaduse muudatuse järgi vastavalt

§ 871

lg 21 ei ole kindla elukoha puudumine takistuseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisele. Materiaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik

  1. I. Veliste poolt toime pandud kuriteo asjaoludest nähtub see, et ta kannab karistust kannatanule noaga eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohtu hinnangul tuleneb kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo asjaoludest see, et talle on olnud omane konfliktsituatsioonide lahendamine vägivallaga, ja seda eriti olukorras, kus ta on tarvitanud alkoholi. Iseloomustusest nähtuvalt tunnistab ta, et oli probleem alkoholiga ning ka kohtuistungil tunnistas I. Veliste, et tal esineb alkoholisõltuvus.
  2. Karistusregistri andmetel on I. Velistel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Sealjuures on tähelepanuväärne, et kinnipeetava eelmine kuritegu oli samuti raske tervisekahjustuse tekitamine, mille eest mõisteti talle karistuseks osaliselt tingimisi vanglakaristus, mis pöörati hiljem täitmisele. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistuse puhul tegemist esimese reaalse vabaduskaotusliku karistusega. See aga viitab sellele, et I. Velistele ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on I. Velistet varasemalt karistatud kriminaalkorras

§ 209

lg 2 p 1 järgi (600 ÜKT tundide kohaldamine oli tühistatud uue kuriteo toimepanemise tõttu) ning väärteokorras

§ 218lg 1 alusel. Arvestades seda, et I. Veliste on süüdi mõistetud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude toimepanemises ning enamik neist 4

(8)1-20-5239 on seotud raske tervisekahjustuse tekitamisega, siis kohtu hinnangul ei saa kuidagi välistada seda, et vabaduses olles jätkab I. Veliste analoogset käitumist ning välistatud ei ole ka kuriteo toimepanemise tagajärjena surma põhjustamine, kuna konfliktsituatsioonides noa kasutamisel on tagajärjed ettearvamatud. Eeltoodu valguses leiab maakohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Seega on vähetõenäoline, et kinnipeetava käitumine muutub vabaduses ilma karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamiseta.
  1. I. Veliste puhul on suurimaks takistuseks, mis ei võimalda seaduskuuleka eluviisi juurde jäämist, tema pikaajaline varasem alkoholi kuritarvitamine, mis on päädinud alkoholisõltuvusega. Tarbimist alustas ta juba 12-13 aastaselt lahja alkoholiga. Kangemale alkoholile läks ta üle 16-aastaselt. Viimati tarvitas enne vangistust alkoholi 2020.a juunikuus, kui sooritas kuriteo. Väidetavalt tarvitas alkoholi üheksa korda kuus. Enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes, mis sisaldasid ka vägivalda. Kriminaalhoolduse all rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus peab kiiduväärseks seda, et käesolevalt on I. Veliste seoses peatse vangistuse ärakandmisega avaldanud soovi asuda ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse ning on allkirjastanud alkoholiravile suundumise nõusoleku. Kahetsusväärne on see, et kohtuistungil tal enam polnud tahet minna eeltoodud asutusse ravile. Samuti peab kohus positiivseks seda, et 12.05.2021-14.07.2021 läbis I. Veliste Viru Vanglas sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning kohtuistungil ta ka kinnitas seda, et selle programmi läbimisest oli talle kasu. Sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbiviija hinnangul teadvustab kinnipeetav alkoholi tarvitamise mõju ja tagajärgi, kuid ei ole kindel, kas loobub sellest. Seega ei saa kohtu hinnangul paraku kindel olla, et käesolev nö sunniviisiline ehk vanglas viibimisest tingitud alkoholi tarvitamisest loobumine jätkub ka vabaduses. Ka see viitab kohtu hinnangul karistusjärgse käitumiskontrolli vajadusele, kuna see distsiplineerib kinnipeetavat ütlema alkoholile kindlalt ei.
  2. Eeltoodust nähtuvad süüdimõistetu käitumisaktid, mis väärivad kiitust ning kust võib ka järeldada, et ta on teadvustanud seda, et alkoholisõltuvus on salakaval ning sellega tuleb tegeleda vältimaks uuesti alkoholi küüsi sattumist. Samas tuleneb kinnipidamisasutuse iseloomustusest ka see, et seoses kolme võimaliku elukoha olemasolu tagatusega on uue kuriteo toimepanemise oht üsna tegelik. Nii nähtub iseloomustusest, et I. Veliste saab minna elama munitsipaalelamusse või saada varjupaigateenust. Kinnipeetaval on ka võimalus pöörduda ka ajutise elukoha saamiseks J OÜ poole aadressil XXX (ühiselamu). Tegemist ei ole aga viibimiskohtadega, mille puhul võiks nentida, et uus keskkond soodustab I. Veliste edasist õiguskuulekust. Seda seetõttu, et eeltoodud aadressil elab kohtupraktikast nähtuvalt suure tõenäosusega ka mitmeid teisi kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitatavaid isikuid, kes võivad I. Velistele avaldada soovimatut negatiivset mõju. Seda kinnitab see, et iseloomustuse kohaselt allub I. Veliste suhtlemisel teiste inimeste negatiivsele mõjule. Kahtlusi süüdimõistetu edasises õiguskuulekuses tekitab ka see, et ta süüdistab oma probleemides teisi või saatust. Seega ei ole välistatud ka käesoleval ajal olukord, kus kinnipeetav probleemide tõusetumisel asub neid lahendama ebaseaduslikult teel, kehtestades ennast vägivallaga. Seda enam olles seltskonnas, kus on levinud alkoholi tarvitamine. Ka selgus kohtuistungil, et võimalikus elukohas Tallinnas ei elaks I. Veliste üksi, vaid koos teiste ehitustöölistega. See samuti kätkeb endas võimalust, et toimuvad ühisjoomingud, mis võivad päädida ka I. Veliste poolt vägivalla kasutamisega.
  3. Iseloomustusest järeldub, et alkoholi tarvitamine on see põhiline kurjajuur, mis valdavalt tingib I. Veliste kriminaalkorras karistatavat käitumist ning süüdimõistetu ise ka ei eitanud eeltoodut kohtuistungil. Varavastase kuriteo ning

§ 218

lg 1 alusel karistatava väärteo toimepanemine, mis oli tingitud tema illegaalsest majandusliku kasu saamise soovist, viitab kohtu hinnangul puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. I. Velistel on raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, toimetulekut mõjutasid alkoholi kuritarvitamine, millele kogu raha kulus. K-Raha andmetel on 10.11.2022 seisuga jooksvaid 5

(8)1-20-5239 nõudeid summas 5 212, 40 eurot, vabanemisfondis on 50, 29 eurot. Seega ei ole kinnipeetavale tagatud nn algkapital, mis peaks toetama resotsialiseerumist. Arvestades aga tal lasuvat võlgnevuse suurust ning seda, et nt ühiselamu toa kasutamise eest tuleb igakuiselt tasuda, siis on ka selge see, et juba lähitulevikus tekib vajadus uue püsisissetuleku järele juhul, kui vabanemise ajaks jääb mingil põhjusel ühiselamu ainukeseks kohaks, kuhu saab reaalselt minna. Ka teistes iseloomustuses märgitud kohtades viibimisega kaasnevad lisakulud, v.a raviasutuses viibimine, mis ei pruugi aga olla koheselt kättesaadav ja kuhu I. Veliste enam ei soovi ka minna. Seega suurendamaks edulootust, et I. Veliste ei naase enda kuritegeliku käitumismalli juurde peaks ta lähiajal asuma ametlikult tööle ja teenima sel viisil palgatulu, mis võimaldab kustutada nii tekkinud võlgnevust kui ka katta kõik püsikulud. Paljasõnaöine on I. Veliste poolt välja toodu kohtuistungil, mille kohaselt on tal võimalik asuda tööle Tallinnas ehitusel abitöölisena. Kuigi vangla hinnangul puudub oht seonduvalt narkootiliste ainete tarvitamisega, leiab kohus, et arvestades iseloomustuses toodud andmeid ei ole välistatud ka narkootiliste ainete tarvitamine, mis lähtudes kohtupraktikast suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Varasemalt on esinenud narkootikumide kuritarvitamist (segakasutus). Vastavat ravi saanud ei ole. Seega ilma karistusjärgse käitumiskontrollita puuduks igasugune kontroll tema tegevuse üle, sh selle üle, mida kinnipeetav teeb enda majandusliku olukorra parandamiseks.
  1. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul I. Veliste poolt toime pandud kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik viitavad sellele, et vabaduses olles ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Seda kinnitab ka iseloomustuses ära toodu, mille kohaselt isiku kuritegelikku käitumist soodustab alkoholi kuritarvitamine ning oskamatus lahendada probleeme. Eeltoodud riskifaktorid ei ole kohtu hinnangul isiku vabanemisel karistuse kandmiselt ära langenud. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
  2. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohtule esitatud iseloomustusest nähtub, et I. Velistel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt on 26.09.2022 määratud talle noomitus selle eest, et ta viibis võõras kambris. Käesoleval juhul ei ole küll tegemist väga tõsise distsiplinaarrikkumisega, mida kinnitab ka see, et süüdimõistetut on karistatud selle eest kõige kergemaliigilise karistuse, s.o noomitusega. Samas viitab kohtu hinnangul kehtiv distsiplinaarkaristus sellele, et süüdimõistetul on raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses. Samuti kinnitab isiku eeltoodud käitumine seda, et mõistetud vangistusega ei pruugigi saavutada soovitud eesmärki, mida kinnitab ka läbimata individuaalne täitmiskava.
  3. Samuti nähtub iseloomustusest, et vanglas osales kinnipeetav tööhõives. Vangistuse ajal on töötanud koristajana, pesumaja operaatorina ning käesolevalt on hõivatud toidujagajana. Probleeme ei esinenud. Ka on positiivne see, et ajavahemikul 12.05.202114.07.2021 läbis I. Veliste sõltuvustemaatilise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Samas nähtub iseloomustusest, et muud vanglas võimaldatud tegevused ei ole lõpuni viidud. Vanglas lõpetas 2021/2022 õppeaastal
  4. klassi ning ajavahemikul 01.09.2022-22.09.2022 õppis
  5. klassis, kuid katkestas õpingud. Ajavahemikul 14.04.2021-13.11.2021 osales riigikeele A2 tasemeõppes, kuid ei ilmunud eksamile. Ajavahemikul 01.10.2021-11.01.2022 osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine", kus tegeletakse õigusrikkumiste toimepaneku ja enesekontrolli puudulikkuse küsimustega. I. Veliste katkestas programmi, osales tundides passiivselt ega teinud kodutöid. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu seda, et ilma kõrvalabita ja/või kontrollita ei ole kinnipeetav suuteline iseseisvalt ning järjepidevalt kontrollima oma käitumist ning tal on raskused pikaajaliste eesmärkide saavutamisega.
  6. Kokkuvõtvalt, arvestades eeltoodut, on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdimõistetu ei ole võimeline alluma vabaduses kehtestatud korrale ilma riigipoolse 6
(8)1-20-5239 monitooringuta tema käitumise üle. Seega peab kohus vajalikuks käesoleval ajal kinnipeetava käitumise üle kontrolli jätkamist. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  1. Hinnates I. Velistet vabaduses ees ootavaid elutingimusi, siis kohus leiab, et need räägivad selle kasuks, et välistada ei saa seda, et süüdimõistetu vabaduses olles jätkab enda kuritegelikku eluviisi. Teda hetkel vabaduses ootavad elutingimused ei ole sellised, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et seekord vanglast vabanedes on tema elukulg kindlasti teistsugune kui varasematel vanglast vabanemistel. Kahjuks ei saa kindlalt väita, et I. Veliste suudab vabaduses alkoholile ei öelda, arvestades tal esinevat alkosõltuvust. Kohus nõustub vangla arvamusega, et eelmine kinnipeetava elukäik viitab sellele, et ta elab põhimõttel "üks päev korraga" ega ole teinud mingeid pingutusi elustiili muutmiseks.
  2. Kohtu hinnangul käesoleval juhul I. Velistet vabaduses ootavad elutingimused on sellised, mille puhul ei saa kindlalt väita, et tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht on olematu. Kinnipeetaval on tasumata märkimisväärses ulatuses rahaline kohustus, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses ning hetkel ei ole kohtul teada, et I. Velistel oleks mingi ametlik kindel sissetulek vabaduses tagatud. Samuti räägib eeltoodud ohu kasuks see, et süüdistatav, kellel on alkoholisõltuvus, võib elama asuda kohtadesse, kus võivad viibida teised sõltlased, kelle mõju kinnipeetavale võib osutuda negatiivseks. Seega kohtul puudub veendumus selles, et I. Veliste suudab hoiduda ilma vastava kontrollita alkoholi tarvitamisest. Ka ei ole teda vabaduses toetamas lähisugulased ning kohtuistungil paraku selgus, et tema tutvusringkonnas on peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Seega käitumiskontrollile allutamine toob kaasa selle, et I. Veliste suhtlusringkonda kuulub kindlalt üks seaduskuulekusele orienteeritud isik, s.o kriminaalhooldaja, kelle positiivset mõju süüdlase edasisele elukäigule pole mõtet alahinnata. Nimetatut kinnitab ka I. Veliste enda seisukoht, mille kohaselt tal on olemas elus eesmärk, s.o pere loomine. Kohtu hinnangul allutamine karistusjärgsele kontrollile aitab kaasa eeltoodud eesmärgi saavutamisele. Kainena püsimine aitab kaasa sellele, et I. Veliste ellu satuvad õiguskuulekusele orienteeritud isikud, kes võivad ka avaldada tema edasisele käitumisviisile positiivset mõju. Lõppjäreldus karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse osas
  3. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohaldamine igati põhjendatud tulenevalt I. Veliste poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust, varasemast elukäigust, käitumisest vanglas ja teda eesootavatest elutingimustest, kuna uute kuritegude toimepanemine süüdimõistetu poolt on tõenäoline. Välistatud ei ole see, et I. Veliste ei suuda, vastu panna teda vabaduses ees ootava elu ahvatlustele. Seda enam, et tal ei ole õiguskuulekusele orienteeritud sõpru ega lähedasi, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid. Seega pole välistatud ilma riigipoolse monitooringuta tema käitumise üle järjekordne tagasilangus, mis järjekordselt päädib karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses. Kohtul puudub seega veendumus selles, et süüdimõistetu saab vabaduses õiguskuulekalt hakkama ilma käitumiskontrollita ja lisakohustusteta. Eeltooduga on võimalik tema puhul maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Seega tuleb I. Veliste suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kes teeb temaga tööd kriminogeense käitumismustri muutmiseks ning suunab teda õiguskuuleka eluviisi suunas.
  4. Vastavalt

§ 871

lg-le 3 karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega. Kinnipeetava iseloomustuses on tehtud ettepanek kohaldada I. Velistele käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Kohtu hinnangul on pakutud tähtaeg proportsionaalne, võttes arvesse seda, et alkoholi tarvitamisest loobumine on pikaajaline protsess. Kohtu hinnangul on üheaastane tähtaeg piisav selleks, et saavutada käitumiskontrolliga taotletavat eesmärki, s.o juhtida ja suunata I. Veliste õiguskuuleka käitumise järgimisele. 7

(8)1-20-5239 26. Kohus nõustub täielikult sellega, et I. Velistet tuleb kohustada täitma

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 ettenähtud kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Nimetatud kohustuste määramine on vajalik uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks. Kohus leiab, et alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust märgatavalt. Võimalik narkootiliste ainete tarvitamine mõjutab isiku võimet adekvaatselt reageerida välisärritajatele. Ametliku sissetuleku puudumisel pöördub isik, lähtudes kohtupraktikast, mh ebaseadusliku sissetuleku poole. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust, suhtlusringkonda ning keskkonda, kuhu ta võib sattuda, on vajalik piirata ta suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Kui I. Veliste ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. 27.

§ 3314

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.