1-22-129/35

(21251000247)Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi XX süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav XX – ik x, EV kodanikx, emakeel eesti keel, elukoht x x x x x x x, telefon x, e-post: x, töökoht x x x, karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON

1. Õigeks mõista XX süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
2. Rahuldada taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja mõista riigieelarve vahenditest välja XX kasuks 12 046 eurot 80 senti.
3. Edastada kohtuotsus süüdistatavale, kaistjale, kannatule, prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtusse 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. 1.SÜÜDISTUSkoht XXit süüdistatakse selles, et tema viibides 28.07.2021 kella 00:30 paiku x x x x x x juures parklas surus enda sõiduki ukse vahele oma endise abikaasa Ci, kes üritas takistada alaealiste laste ära viimist. C tundis tugevat valu, kui XX surus teda sõiduki ukse vahele. C valulikkus parema õla piirkonnas oli kestev mitu päeva. XXi poolset vägivaldset käitumist nägid asjasse puutumatud isikud Q, Y ja W. Isikuid häiris XXi vägivaldne käitumine Ci 1 1-22-129 suhtes. Läheduses viibisid ka Ci ja XXi kaks alaealist last. Korrakaitseseaduse § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ lõige 1 punkt 2 sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige – teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivallaga ja teisi isikuid häirival viisil pani XX toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT tõendid ja kohtu seisukohad Esmalt kordab kohus üle KrMS § 268 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse aluspõhimõtte – kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. XX selgitas kohtus /tl 173-177pöördel/, et kohtu otsus, millega anti talle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramisel, jõustus veebruari algul 2021 /kohtumäärused tl 77-90/. C ei olnud täitnud eelmissi kohtumäärusi ega hakanud ka seda kohtumäärust, millega anti talle õigus otsustada laste viibimiskoha üle, täitma. On seetõttu pöördunud ametivõimude poole, kaasates politsei, lastekaitse, õiguskantsleri, kohtutäituri /kohtutäituri tegevusega seonduvad dokumendid tl 91-104, 11-113/. Need sammud tulemusi ei andnud, lapsi ei näinud. x x maja juurde sattus seetõttu, et nägi 27.07.2021 Ci autoga vastu sõitmas, nägi lapsi autos. Teades Ci elukohta Xl, suundus sinna. Kõigepealt palus politsei abi, sealt abi ei saanud. Seejärel sai ühendust X lastekaitsega, kes tuli ka kohale. C üritas laste ära viimist takistada, oli hüsteeriline. B istus autos tema elukaaslase süles. A oli tema süles ja C püüdis At tema sülest ära rebida. Kuulis, et keegi oli politsei kutsunud, ootas politseid, sest tal oli kehtiv kohtumäärus ja lootis, et politsei aitab seda olukorda lahendada. C kirjeldas kohtus /tl 125pöördel- 135pöördel/, et alates 22.07.2020 aasta aega olid lapsed temaga. Oli jõustunud määrus, millega määrati laste viibimiskoht isa juurde ja XX nõudis määruse täitmist. Ei täitnud määrust, sest kaitses oma lapsi väärkohtleja eest. On pöördunud ametnike poole, politseisse, kuid tema asitõendeid pole tõsiselt võetud. Palus politsei kutsuda, keegi kutsus politsei, see võttis aega. B oli autos ja A XXi süles, püüdis lapsi lohutada. Seega on tõendatud, et 28.07.2021 pele keskööd X linnas x x maja juures C üritas takistada XXi poolt nende ühiste alaealiste laste äraviimist. Vaidlust ei ole selle üle, et XXil oli sel ajal vastavalt jõustunud kohtumääruseel ainuhooldusõigus A ja B viibimiskoha määramisel. Edasi uurib kohus, kas ajal, mil C üritas XXit takistada lapsi ära viimast, leidis aset sündmus, mis süüdistuse kohaselt asjasse puutumatuid isikuid häiris – XX surus Ci oma sõiduki ukse vahele, mille tagajärjel C tundis tugevat valu, Ci valulikkus parema õla piirkonnas oli kestev mitu päeva. XX avaldas kohtus, et ei ole Ci auto ukse vahele surunud, auto uksed olid lukus. Pani auto uksed lukku kohe peale seda kui D Bga autosse istus ja tegi autouksed lahti kui sai politseilt loa ära sõita. Terve aja kui politseid ootasid, C katsus auto uksi, liikus ümber auto, autosse sisse ei saanud. Liikus ümber tema, et At kätte saada. Kui politsei andis loa ära minna, tegi auto uksed lukust lahti, pani A juhi tagaistmele ja sõitis ära. C on tema ukse vahele surumist ja valu saamist kirjeldanud järgmiselt. XX sursus ta juhi poolt tagumise ukse vahele kui püüdis ajal, mil XX autosse tahtis panna, At kätte saada. Jäi parema õlaga ukse vahele. Tundis suurt valu terves paremas käes ja tiiva piirkonnas, 2 1-22-129 see oli pärast veel kolm päeva valus. C näitas ka kuidas ta autoukse vahele jäi (videosalvestis, KIS-is dokument 16s). Seega on C kirjeldanud sündmusi ja valu saamist nii nagu süüdistuses on XXi asjasse mittepuutuvaid isikuid häirivat tegevust kirjeldatud. Sündmuskohal oli mitmeid inimesi, s.h Q, Y ja W, keda süüdistuse kohaselt häiris XXi süüdistuses kirjeldatud vägivaldne käitumine Ci suhtes. Kohus uurib iga tunnistaja osas kokkuvõtvalt seda, mida iga isik on rääkinud Ci poolt auto uste lahti tegemisest ja Ci auto ukse vahele surumisest. Q /tl 1655pöördel- 169pöördel/ – C tahtis istuda autos juhi kohale, aga see ei õnnestunud. Laste isa surus ta jõuga ukse vahele. Y /tl 135pöördel-137pöördel/ – C avas juhi kõrvalistuja ukse ja kui kummardus, et lapsega suhelda ja lapse isa hakkas auto ust kinni suruma, ema jäi vasaku poolega ukse vahele. Seega ei Q ega Y ei ole näinud süüdistuses kirjeldatud ja Ci poolt kirjeldatud XXi poolt Ci surumist juhi tagumise ukse vahele. Seega ei tõenda Q ja Yi ütlused Ci poolt avaldatud ja süüdistuses kirjeldatud XXi vägivaldset käitumist Ci suhtes. C püüdis/tegi lahti juhi kõrvalistuja ukse. Z /tl 137pöördel-140/– vahetult enne seda kui XX hakkas ära sõitma, läks C auto kõrvalistuja ukse juurde, politsei läks järgi ja pani avatud autoukse kinni tagasi, C ei saanud lapsega hüvasti jätta. Siis olid kõik autos ja lahkusid. D /tl 144pöördel-146/ – kui istus Bga autos, siis keegi proovis auto ust ühel korral avada, aga uks lükati kohe kinni tagasi. F /tl 146-146pöördel/ – C tahtis esimest kõrvalistuja ust lahti teha, lapsega hüvasti jätta, takistas teda seda tegemast. Z, D ja Fe ütlustest tuleb kokkulangevalt, et C püüdis juhi kõrvalistuja ust lahti teha vahetult enne seda kui XX hakkas sündmuskohalt lahkuma, kuid ta suutis selle avalda väga vähe enne kui politseiametnik F ukse sulges. W /tl 160-165/on näinud, et ema sai juhi kõrvalistuja ukse lahti, isa lükkas ust kinni ja ema jäi sinna vahele. Isa sõber lükkas ka seda autoust, kus ema vahel oli. Ja tagant täpselt samamoodi, juhi tagumise ukse juures, ema tegi ukse lahti, hakkas sisenema, isa jõudis järgi, uks löödi kinni ja ta võis isegi terve kerega seal ukse vahel olla. Ema oli kaks korda auto ukse vahele ära jäänud, läks uuele ringile, tegi ukse lahti kolmandat korda, auto hakkas röökima, siis ema ei saanud enam autosse, auto uks oli lukus. Kohus märgib, et W ütlused ei haaku teiste sündmuskohal olnud isikute ütlustega. Keegi teine ei ole rääkinud, et juhi kõrvalistuja ust lükkas kinni ka isa sõber. Keegi teine, ka C mitte, ei räägi, et XX oleks lükanud Ci korduvalt auto uste vahele. W on selgitanud, et vaatas seda sündmust oma aknast. Tunnistajad on rääkinud, et kohas, kus auto parkis, oli pime. XX kirjeldas, et auto oli pargitud ninaga tee poole, s.t W maja poole. Kui kannatanu W kirjelduste kohaselt ukse vahele jäi, siis kannatanut varjas tema eest veel ka auto uks. Eelkirjeldatu kogumis annab aluse väita, et tunnistaja W ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab W ütlused kõrvale. Seega Ci kirjeldust selle kohta, millise auto ukse vahele XX ta lükkas, millest ta tugevat valu sai, ei kinnita ükski teine kohtule esitatud tõend. Kaitsja juhtis tähelepanu, et Ci avaldused XXi poolt 28.07.2021 toime pandud vägivalla kohta on ajas muutnud. 3 1-22-129 Kannatanu C rääkis kohtus, et 28.07.2021 kui politsei tuli sündmuskohale, selgitas, mis oli juhtunud, rääkis ka seda, et X teda auto ukse vahele oli surunud. Tunnistaja, politseiametnik F selgitas, et küsis sündmuskohal korduvalt emalt, et kui tal on mingisuguseid pretensioone, soovib avaldada, on valmis kohe vastu võtma ja kirja panema. Ta ei soovinud. Ütles, et tal asjad juba politseis käivad, ütlused on antud, et ta on andnud ütlusi kuskil mujal. XX rääkis kohtus, et kui politsei jõudis kohale, selgitasid nad Cle kohtumäärust, et seda tuleb täita. C ei saanud sellest aru. Kuulis vahepeal, et politsei küsis C käest kahel korral, et kui tunnete, et teid on väärkoheldud, siis on võimalus kohe autos teha avaldus, millest C keeldus. Z rääkis, et kui politsei kohale jõudis, siis üks politseinikest rääkis Cga, küsis olukorra ja kohtumääruse kohta, küsis korduvalt, et mis pretensioonid Cil olid selle õhtul ja pakkus võimalust politseile neist lähemalt rääkida. Politsei ettepanekuid C ignoreeris, ei läinud kordagi politseiga sinna auto juurde kaasa, kus politsei pakkus, et saab avalduse kirjutada kohe ja praegu. Kohus leiab, et Ci ütlused, et kohapeal avaldas politseile, et X ta auto ukse vahele lükkas, on ümber lükatud tunnistajate Fe, Z ja süüdistatava XXi ütlustega. C selgitas kohtus, et järgmisel päeval tegi ka politseile avalduse, et tema osas on vägivalda kasutatud. Kuriteoteate on C esitanud politseile 05.08.2021 /tl 39-40/. C on avaldanud, et kogu tekkinud intsidendi ajal, päästes oma lapsi väärkohtleja eest, tundis suurt valu, sest nii laste isa kui ka see võõras mees avalikult tõukasid, lükkasid, väänasid tema käsi, tegemist oli tema hinnangul tõsise rüselusega. C avaldas hiljem, et kuriteoteate esitas 05.08, sest esindaja tegi seda kaebust nii kaua. Avaldus tehti selle põhjal, mida tema oli kirjutanud valmis nii täpselt kui võimalik, mis juhtus. C vastuseks kaitsja küsimusele, miks ta on oma ütlusi muutnud ja kuriteoteates ei ole avaldanud, et XX teda ukse vahele surus, ütles, et XX on teinud seda, jääb oma seisukohtade juurde, leiab, et tema ütlused ja politseile tehtud avaldus ei ole vastuolus. Peale korduvat küsimist ütles, et sai tugevalt haiget, oli nii vapustatud. Mälestused tulevad jupi kaupa ja siis paneb need endale kirja, sündmuste järjekorrad ja siis rääkis uurijale. Kohtueelses uurimises rääkis uurijale pikalt ja laialt, kuidas haiget sai. Ehk siis äkki meenusid, aga oli sügavalt vapustatud. Oli traumeeritud kõigest. Kohus märgib, et kuriteoteates, mis on esitatud umbes nädal peale 28.07.2021 toimunud laste üleandmist, ei ole C avaldanud, et XX oleks teda auto ukse vahele surunud. Teates kirjeldatud tegevus – tõukamine, lükkamine, väänamine ja kokkuvõte sellest tegevusest – tõsine rüselemine, ei viita kuidagi auto ukse vahele jäämisele. Kohus leiab, et Ci selgitused selles osas, miks on kuriteoteates ja kohtus erinevalt kirjeldanud XXi vägivaldset tegvust, ei ole usutavad. C kinnitas, et kuriteoteade on kirjutatud tema kirjutatud põhjal, kirjutas valmis nii täpselt kui võimalik. Seejärel põhjendab erinevat sündmuste kirjeldust sellega, et oli tarumeeritud. Kohus märgib, et kohtus ei rääkinud C kordagi, et teda oleks XXi poolt lükatud, tõugatud, väänatud. Kirjeldas detailselt ukse vahele jätmist ja sellest sedavõrd suure valu saamist, et see segas veel kolm päeva tema igapäevatoimetusi. Kohus leiab, et kui C oleks 28.07.2021 saanud tema poolt kirjeldatud valu, mis veel päevi tunda andis, siis nädal hiljem avaldust kirjutades ei oleks saanud see asjaolu ununeda. Seega on C erinevalt kirjeldanud XXi poolt tema suhtes 28.07.2021 kasutatud vägivalda, tema põhjendused erinevate ütluste kohta ei ole usutavad ja ükski teine 4 1-22-129 kohtus uuritud tõend ei kinnita, et XX oleks süüdistuses näidatud ajal ja kohas tarvitanud Ci suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et ka tunnistaja Qi poolne sündmuste kirjeldus on ajas muutunud. Q kinnitas kohtus, et C palvel kirjutas omakäelise selgituse, mis toimus ja see on lisatud tema ülekuulamise juurde /tl 156-158/. Avalduses on ta kirjutanud: „laste isa kogu aeg lükkas, tõukas, mõnitas, väänas käsi laste emal“. Auto uste kohta on kirjutanud: „Ema ei saanud isegi väikese poisiga hüvasti jätta, kuna auto uksed olid kinni ja ka politsei keelas auto ust avada.“. Qi ja Ci sündmuste kirjeldused on ajas sarnaselt muutunud. Kirjalikes avaldustes on nad kirjeldanud XX tegevust väga sarnaselt – lükkas, tõukas, väänas käsi. Kohtuistungil kumbki sellistest asjaoludest enam ei rääkinud. Mõlemad rääkisid Ci auto ukse vahele surumisest, kuigi erinevate auto uste vahele. Q on kirjeldanud, et oli vahetult ise auto ukse juures, püüdis aidata, et ta päris ukse vahele ei suruta. Võttis laste isal käest kinni, raputas teda. Q ütles, et seda sündmust nägid pealt ka lastekaistetöötaja ja üks noormees. Kohus märgib, et ei Z ega ükski teine tunnistaja ei räägi, et C oleks jäänud juhiukse vahele. Q selgitas, et see C ukse vahele jäämine oli kogu aeg meeles, ei tea, miks ei kirjutanud sellest. Sellest, et kohtus ei rääkinud tõukamisest löömisest, käte väänamisest - ei pea ju kõike mäletama, see oli nii ammu. Kui teadis, et on vaja kohtusse tulla, tuletas meelde, kuidas kõik oli, meenutas ja tuli meelde. Kohus leiab, et Qi selgitus selle kohta, miks ta on andnud erinevaid ütlusi, ei ole usutav. Kinnitas, et tuletas kõik meelde, kuidas oli ja siis rääkis asjaoludest, mida algselt üldse pole rääkinud ja sündmused, mis on esialgses avalduses kirjas (kui sündmus oli äsja toimunud), ei meenunud enam üldse. Kohus leiab, et Ci ja Qi poolt toimunud sündmuste kirjelduse sarnane muutus kinnitab veelkord, et Ci ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus jätab Ci ütlused kui mitteusaldusväärsed kõrvale. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et XX oleks 28.07.2021 käitunud süüdistuses kirjeldatud vägivaldsel viisil Ci suhtes. Seeläbi ei ole tõendatud ka Ci poolt XXi tegevuse tagajärjel paremas õlas mitu päeva kestnud valu saamine. Nii kannatanu, süüdistatav kui ka tunnistajad on kirjeldanud 28.07.2021 öisel ajal laste üleandmist kui väga lärmakat sündmust. Asjassepuutumatud isikud ei saanud aru, mis toimub. Esmalt tõmbas nende tähelepanu laste vali nutt. Tunnistajate kirjeldused sündmusest on erinevad. Kuna kohtus ei ole leidnud tõendamist XXi poolt süüdistuses kirjeldatud vägivaldne käitumine Ci suhtes, ei saanud see tegevus ka kõrvalisi isikuid häirida. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et XX oleks toime pannud KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivsele koosseisule vastavat tegu, mida talle süüdistuses süüks arvatakse, mistõttu mõistab kohus XXi süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks. 3.TSIVIILHAGI ei ole. 4.TÕKENDIT ei ole kohaldatud. 5.ASITÕENDID puuduvad 5 1-22-129 6.MENETLUSKULUD. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat T.Pilv on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks koos arvete ja spetsifikatsioonidega /tl 179-185/. Seoses käesoleva kriminaalmenetlusega on advokaadibüroo väljastanud XXile õigusteenuse arveid summas 12 123, 60 eurot. Õigusteenuseid on osutatud tunnihinnaga 160 eurot, sõiduaeg 120 eurot tund. Arvestades kriminaalasja keerukust ja mahtu vastavad menetluskulud süüdistatava lepingulise kaitsja faktilisele tööajale ning selle alusel väljastatud arvetele. Prokuröril kohtueelses menetluses tekkinud õigusabi kuludele (10.12.2021 arve ja 31.01.2022 arvel 20 minutit) vastuväiteid ei olnud /tl 186/. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et 27.04 kohtuistungi aja pani 2 tundi, kui läheb vähem, siis vähendada, kui rohkem, siis suurendada tasu. Kohus märgib, et 27.04.2022 kohtuistung kestis 1 tund 36 mintuti, tasu 256 eurot. Kohus leiab, et kaitsja poolt kohtumenetluses teostatud spetsifikatsioonides välja toodud toimingud ja kantud kulutused on olnud vajalikud XXile õigusabi osutamiseks. Toimingutele kulunud aeg, arvestades kriminaalasja iseloomu ja mahtu, on põhjendatud. Kohus leiab, et ka õigusabi osutamise tunnihind on mõistlik. Seoses sellega, et 27.04 kestis kohtuistung lühemat aega kui kaitsja spetsifikatsioonis näitas, väheneb põhjendatud õigusabi tasu 64 euro võrra, koos käibemaksuga 76,80 euro võrra. KrMS § 182 lg 5 sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral muudel põhjustel kui õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Arve nr 20220287 spetsifikatsioonis on välja toodud – 01.03.2022 C 28.02.2022 taotluse ja tsiviilhagiga tutvumine, e-kiri kliendile, kohtu kirjaga tutvumine ja seisukoha koostamine – 1 tund 52 minutit. Kohus 07.03.2022 määrusega jättis Ci tsiviilhagi läbi vaatamata, sest tsiviilhagi ei olnud esitatud KrMS sätestatud korras ja tähtajal. Seega ei jätnud kohus tsiviilhagi läbi vaatamata õigeksmõistva otsusega seoses. Prokurör esitas seoses 28.02.2022 Ci poolt kohtule esitatud tsiviilhagiga Prokuratuuri 29.11.2021 Taotluse rahuldamata jätmise määruse /tl 31/. Prokuratuur ei andnud Cile täiendavalt aega tsiviilhagi esitamiseks. Kohus märgib, et prokuratuur ei ole ei 08.11.2021 kirjas ega 29.11.2021 määruses kannatanu tähelepanu juhtinud KrMS § 38 lg 1 p 2, § 38-1 lg 3, et kannatanul on kriminaalasjas õigus esitada tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu KrMS § 225 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Nimetatud normid tähendavad, et kui tähtaegselt ei ole kohtueelses menetluses tsiviilhagi esitatud (nagu seekord juhtus), siis kohtumenetluses ei saa kannatanu tsiviilhagi esitada. Prokuratuuri 29.11.2021 Määruses on kirjas, et kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses. Kuna prokuratuuri selline selgitus on eksitav, jätab kohus ka Ci poolt 28.02.2022 kohtule esitatud tsiviilhagi menetlemisega seotud süüdistatava õigusabi kulud riigi kanda. 6 1-22-129 Kohus rahuldab taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt ja mõistab riigieelarve vahenditest XX kasuks välja 12 046, 80 eurot. 7.Kohtule ei ole enne kohtuliku uurimise lõpetamist esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 18 lg 1 kohast taotlust kahju hüvitamiseks. Kohus juhindub KrMS § 181 lg 1, § 182 lg 5, § 306, § 311, § 312, § 314, (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2022 otsusega asendatud Pärnu Maakohtu otsuse põhistused. 7