← Eesti

2-19-10787/113

Obsah (15)§ 657§ 654§ 230§ 436§ 232§ 238§ 5§ 633§ 376§ 171§ 167§ 174§ 176§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-10787 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2022, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parr

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja palub
  2. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 7.
  3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei pidanud täpsustatud tööplaani järgima. Kohus kohaldas ekslikult ja üllatuslikult RHS2007 §-i
  4. Hageja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Mittehankijast toetuse saaja ei ole kohustatud järgima riigihangete seaduses hankijale sätestatut. Seega ei ole poolte privaatautonoomia lepingu sisustamisel täpsustatud tööplaaniga piiratud. Läbirääkimiste pidamine ja ettepanekute tegemine oli pakkumiste kohandamiseks võimalik. Lepingu tekst loodigi läbirääkimiste käigus ja tulemusena. Lisaks ei sätesta RHS2007 § 69 hankelepingu muutmise absoluutset keeldu. Keelatud on hankelepingu oluline muutmine. Praegusel juhul ei ole hankelepingut hiljem ega oluliselt muudetud. Kohus on jätnud poolte tahte täpsustatud tööplaani järgimise osas välja selgitamata. Ainus teadaolev täpsustatud tööplaan on E.K.i poolt kostjale
  5. mail 2016 edastatud. Kuna E.K. oli kostja projektijuht ja dokumendihaldur, pidi kostja olema sellest täpsustatud tööplaanist teadlik (TsÜS § 133). Lisaks viitas kostja oma pakkumuses samuti lähteülesande täpsustamisele. Pärast seda allkirjastatud hankelepingu järgi on täpsustatud tööplaan p 2.2 järgi lepingu objektiks. Kostja on lepingu allkirjastamisega nõustunud täpsustatud tööplaani järgima. Kui kostja väitel ta ei järginud ega pidanud järgima E.K.i saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust, tuleb tal tõendada, millist täpsustatud tööplaani ta järgis. Tegelikkuses kostja täpsustatud tööplaanist lähtus (v.a tehtu üleandmisel). Seda tõendavad E.K.i tunnistajana antud ütlused ning see, et kostja korraldas riigihanke rakendusuuringu teostajate leidmiseks, märkides, et uuringu teostamisel tuleb järgida täpsustatud tööplaani. Kui kohus leiab, et täpsustatud tööplaan ei olnud lepingu objektiks, oli kostjal selle järgimise kohustus VÕS § 620 lg 1 järgi. Maakohus on VÕS § 621 lg-t 1 tõlgendanud ebaõigesti. Juhiste väljaselgitamise kohustus ja riisiko lasub käsundisaajal. Kuna täpsustatud tööplaan oli hankelepingu objektiks, siis hoolas käsundisaaja (kostja) oleks pidanud enne lepingu täitmist lähteülesande täpsustuse välja selgitama. 7.
  6. Hagejale üleantu ei vasta hankedokumentides avaldatud tehnilistele tingimustele (algsele lähteülesandele, kostja pakkumusele) ega teadustöö elementaarsetele nõuetele. Seejuures ei ole hageja hagi alust pärast hagi esitamist muutnud. Hageja on algusest peale 11

(27)eeltoodud rikkumisele tuginenud ning korduvalt märkinud, et üleantu on nõuetekohaselt dokumenteerimata. Lisaks ei ole kohus kordagi arutanud hagi aluse muutmise küsimust. Kostja kohustuste rikkumist tõendavad A.A. ja M.J. ning J.P. ekspertarvamused, mille kohaselt ei ole üleantu kontrollitav ega korratav, selle alusel ei ole võimalik jätkata edasist uurimistööd ega tootearendust. Eelnimetatud arvamused, ekspertide ning E.K.i ütlused kinnitavad kostja kohustuste rikkumisena ka seda, et kogu tehtud tööd ei ole hagejale üle antud. Samas on kohus põhjendamatult ja üllatuslikult jätnud nende arvamuste ja ütlustega arvestamata. Kohtu põhjendus arvamuste ebausaldusväärsusest on otsitud. A.A. ja M.J. arvamus ei kontrolli üksnes üleantu vastavust täpsustatud tööplaanile, vaid on antud ka üleantu vastavuse kohta kostja pakkumusele ja teadustöö elementaarsetele nõuetele (sõltumata täpsustatud tööplaanist). Lisaks ei ole kohus hagejat teavitatud tõendite ebausaldusväärse põhjustest ega andnud hagejale võimalust esitada selle kohta vastuväited. Ka kostja käitumine on olnud vastuoluline – suhetes hageja väidab, et kõik on dokumenteeritud ja üle antud nõuetekohaselt, kuid oma lepingupartnerile (Osaühingule Rohelohe) teatas, et rakendusuuringut ei ole nõuetekohaselt dokumenteerinud. Kohus on vääralt lähtunud TTK arvamusest, mis üleantu teadustöö elementaarsetele nõuetele vastavuse küsimusele ei vasta ning on ebausaldusväärne, kuna selles on pisendatud lähteülesannet, viidatud videotele, mis pärinevad rakendusuuringu eelsest ajast. Ühtlasi ei ole arvamuse andnud isikutel vajalikke teadmisi ega kogemusi vaidlusaluses valdkonnas. Seega ei saa see arvamus ümber lükata J.P. ekspertarvamust. Hageja ei ole Archimedesele esitatud lõpparuandes kinnitanud, et üleantu vastab lepingutingimustele. Seejuures ei ole kohus eristanud lõpparuande ja vahearuande tekste. Kohus on jätnud tähelepanuta vaidluse põhisisu – töid teostati, kuid tegelikult tehtu jäeti dokumenteerimata ja hagejale üle andmata. 7.
  1. Kohus on ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise hindamisel jätnud tähelepanuta, et hagejal ei ole võimalik eelnevalt defineerida ärisaladust, kuna uuringu tulem ja tekkiv oskusteave ei ole enne rakendusuuringu algust teada. Vastav teave tekib alles rakendusuuringu käigus, mis tuleb dokumenteerida ja nõuetekohaselt üle anda. 7.
  2. Hageja on tõendanud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumist. Selles ei saa vaidlust ka olla, sest kolmandad isikud ei eita, et nad tegutsesid rakendusuuringu teostamisega samal ajal konkureeriva äriühingu huvides. Kostja vastutab TsÜS § 132 alusel oma meeskonna liikmete tahtliku kohustuste rikkumise eest. Hageja ei oleks nõustunud neid isikuid uuringusse kaasama, kui oleks teadnud, et nad jätkavad samaaegselt drooni arendustegevusega konkureeriva ühingu huvides. Seega on ekslik kohtu järeldus, nagu oleks hageja aktsepteerinud kolmandate isikute huvide konfliktis tegutsemist. 7.
  3. Kohus leidis ekslikult, et hageja ei ole kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks andnud. Hageja pikendas lepingu tähtaega kolme kuu võrra kostja tegevuskavast mahajäämuse tõttu, korduvalt teavitas kostjat töös esinevatest puudustest ning andis talle täitmiseks täiendavad tähtajad (
  4. oktoobril 2017,
  5. a detsembris ja
  6. jaanuaril 2018). Hageja teatas alles
  7. a märtsis, et lepingut ei ole kohaselt täidetud ja loeb üleandmise kostja poolt lõpetatuks. 12
(27)7.
  1. Kostja on hankelepingut tahtlikult rikkunud. Ta on teadlikult ja eesmärgipäraselt jätnud uurimistulemused dokumenteerimata ja üle andmata, sh pärast korduvaid hageja nõudeid ja puudustest teavitusi. Kostja eitas täpsustatud tööplaani järgimise kohustust ning eiras hageja teateid uurimisgrupi liikmete huvide konfliktis tegutsemise kohta. Lisaks vastutab kostja kolmandate isikute tahtliku tegevuse eest TsÜS § 132 alusel. Kui kohus ei tuvasta kostja tahtlust, on vastutuse piiramise kokkulepe VÕS § 106 alusel tühine. 7.
  2. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud lepingulise soorituse väärtusetust. Kuna tehtu ei vasta teadustöö nõuetele, on üleantu kasutu. See ei võimalda jätkata edasist teadusuuringut või tootearendust. Seega on tõendatud hagejale tekkinud kahju ning põhjuslik seos lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hagejale on tekkinud kahju vähemalt rakendusuuringu eest tasutud summas. 7.
  3. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja alternatiivse lepingust taganemise nõude formaalsed ja materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja on andnud kostjale korduvalt võimaluse lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Lisaks on hageja lepingust taganenud mõistliku aja jooksul, arvestades keerulist vaidlust ning ekspertarvamuse tellimise ja koostamise ajakulu. Taganemise õigust lõpetava tähtaja küsimust ei ole kohus aga pooltega arutanudki. Sellele tuginemine oleks ka hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6), arvestades kostja poolse lepingu rikkumise tõsidust mitmel erineval alusel ja tagajärgi hagejale. 7.
  4. Kohus on kostja vastuhagi ebaõigesti rahuldanud. Kohus ei ole vastuhagiga seonduvaid küsimusi pooltega arutanud ega otsuses põhjendanud, miks ta hageja vastuhagile esitatud vastuväidete ja nende kohta esitatud tõenditega ei nõustu. Hageja kahju on suurenenud veelgi temalt kasutuskõlbmatu töö eest välja mõistetud 192 894 eurot 29 senti tõttu. Vastuhagi rahuldamine on ebaõige ka seetõttu, et kostja tasunõude eeldused ei ole täidetud (VÕS § 108 lg 1). Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud reaalne kulu. Poolte vahel oli kulupõhine maksekokkulepe, mida tõendab nii lepingu tekst kui ka pooltevaheline praktika – kogu tasumine toimus kulupõhiselt. Lisaks vähenes hankelepingu maht, kuna kostja ei teostanud kõiki planeeritud uurimisülesandeid. Seejuures oli kostjale teada, et hageja finantseerib rakendusuuringu läbiviimist koos partneritega. Kostja ei ole aga tõendanud, mille alusel ta nõuab tasu üksnes hagejalt. Kostja tasunõue on ka vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Kostja pahatahtlikkust ilmestab see, et on esitanud hageja vastu tasunõude osas, mille ta on ise oma lepingupartnerilt tagasi nõudnud. Seda ei ole kostja ka eitanud.
  5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 8.
  6. Rakendusuuring ei pidanud vastama E.K.i poolt
  7. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele. Asjaolu, kas hageja oli riigihangete seaduse tähenduses hankija ja kohustatud riigihanke läbiviimiseks, ei oma tähtsust, sest sel ajal kehtinud RHS2007 16 lg 9 järgi, kui hankija alustab hankemenetlust ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima seaduses sätestatud hankemenetluse korda. Hageja poolt kasutatud lihthanget reguleeriva RHS2007 § 18² lg 8 kohaselt oli RHS2007 § 69 lg-te 2–6 järgimine hagejale kohustuslik. Hageja ka ei eita RHS2007 §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimise kohustuslikkust. Seejuures ei saanud maakohtu tuginemine RHK2007 §-le 69 olla üllatuslik, 13
(27)kuna kostja ja kolmandad isikud tuginesid sellele sättele. Kui hageja soovinuks tehnilist kirjeldust muuta või täiendada, pidanuks ta seda tegema riigihangete registri kaudu. Lisaks poleks hageja saanud kostja pakkumust edukaks tunnistada, kui see pidanuks vastama E.K.i saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele, sest need olid olulises vastuolus. Mingeid apellatsioonkaebuses väidetud läbirääkimisi kostja pakkumuse üle ka ei peetud. Hageja esitatud ekspertarvamuses on asjatundjad samuti mõistnud hankelepingu p 2.2 selliselt, et täpsustatud tööplaanis pidid pooled leppima kokku hankelepingu sõlmimise järgselt. Lisaks ei olnud kostjat teavitatud, et E.K. tegutseb kirja saatmise ajal hageja esindajana või tema huvides. E.K. oli enne hankelepingu allkirjastamist kostja nõustaja ning alates
  1. oktoobrist 2016 meeskonna liige. Hageja juhtis kostja tähelepanu kõnealusele kirjale alles
  2. jaanuaril 2018 rakendusuuringu tulemuste üleandmisel. Pooled ei ole uuringu teostamisel täiendatud tehnilisest kirjeldusest lähtunud, mida kinnitavad hageja Archimedesele esitatud aruanded, hageja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktid ja kolmandate isikute poolt kohtus vande all antud seletused. E.K.i tunnistajana antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus dokumentaalsete tõendite ja kolmandate isikute ütlustega. A.A. ja M.J. arvamus ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna selles on analüüsitud rakendusuuringu vastavust üksnes täiendatud tehnilisele kirjeldusele, millele uuring ei pidanudki vastama. Nende ekspertide arvamuse ja ütluste kõrvalejätmine ei saanud olla hagejale üllatuslik, kuna kostja juhtis eelnimetatud probleemile tähelepanu juba
  3. oktoobril
  4. Seepeale esitaski hageja
  5. novembril 2020 J.P. arvamuse. Hageja heidab apellatsioonkaebuses kohtule alusetult ette VÕS § 621 lg 1 ebaõiget kohaldamist ja VÕS § 620 kohaldamata jätmist. Kui hageja soovinuks kostja pakkumuses märgitud tegevusi ja ülesandeid muuta või täiendada, pidanuks hageja tegema kostjale vastavasisulise ettepaneku. Samas poleks kostja pakkumuses toodud eelarve ja meeskonna suurusega E.K.i
  6. mail 2016 saadetud ülesannete täitmine olnud võimalik. 8.
  7. Rakendusuuring vastab riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele ja TRL 6 tasemele. Seda tõendavad TTK ekspertarvamused. Apellatsioonkaebuse etteheide video rakendusuuringu eelsele kuupäevale ei mõjuta aruande 6 peatüki nõuetekohasust, kuna see on lisatud demonstreerimaks sarnase piloodivaba maandumissüsteemiga varustatud multirootorkopteri maandumist fikseeritud alusele. Alusetu on ka etteheide lähteülesande esitamisest TTK poolt. Lisaks on kostja hagejale kõik rakendusuuringus välja töötatud lahendused üle andnud. Hageja etteheite järgi ei teostanud kostja rakendusuuringu käigus tootearendust, mida kostja aga ei tohtinudki teha. Riigiabi ja omafinantseeringu määrad on rakendusuuringu ja tootearenduse puhul erinevad. Kui hageja eesmärgiks oli tootearendus, on tegemist soodustuskelmusega. Lisaks väitis hageja alles
  8. novembril 2020, et rakendusuuring ei vasta riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele, esitades selle tõendamiseks J.P. arvamuse. Samas on J.P. on oma arvamuses eksinud – selles on analüüsitud üksnes aruande teksti ja sedagi puudulikult, kuid üldse ei ole analüüsinud videosid ega tarkavara. Samuti pole J.P. tutvunud rakendusuuringu käigus loodud demonstraatoritega. 14
(27)8.
  1. Hageja etteheited ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ning konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise kohta ei puuduta kostjat, vaid kolmandaid isikud. Nad on hageja etteheited ümber lükanud. 8.
  2. Kostja vastutuse eelduseks on vaid tahtlik lepingu rikkumine. Hageja ei ole seda tõendanud. Lisaks on täitmata muud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja ei ole tõendanud otsese varalise kahju suurust ega andnud kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega. Enne rakendusuuringu tulemuste hagejale üleandmist antud tähtajad ei oma tähtsust. Rakendusuuringu nõuetekohasuse hindamisel omab tähtsust üksnes lõpptulemuse nõuetekohasus
  3. jaanuaril
  4. Hageja esitas
  5. jaanuaril 2018 küll kriitika, kuid sellest pöördumisest ei saa tuletada puuduste likvideerimiseks täiendava tähtaja andmist. 8.
  6. Hageja alternatiivnõudeks olev üleantu tagastamise nõue on alusetu. Kostja ei ole lepingut rikkunud, hageja ei ole kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega andnud ning hageja taganes lepingust ebamõistlikult pika aja jooksul pärast lõpparuande üleandmist. 8.
  7. Kohus on vastuhagi põhjendatult rahuldanud. Seejuures ei soovinud hageja maakohtu istungitel vastuhagi arutada, väites, et on vastuväited kirjalikult esitanud. Samas on hageja väited tasu kulupõhise maksmise kohta ebaõiged. Lähtuda tuleb hankelepingu p-des 4.1–4.2 kokkulepitud tingimustest, mis vastab VÕS § 628 lg-s 1 esimeses alternatiivis sätestatule. Seega tuli kostjale maksta tasu igakuiselt esitatavate arvete alusel. Arvestades, et kostja pidi täitma lepingut kuni
  8. detsembrini 2017, oli hageja teadlik, et selle perioodi lõpuks peab ta tasuma lepingu p-s 4.1 märgitud summast tasumata osa. Asjaolu, et arved esitati pärast kuluaruannete esitamist, ei oma tähtsust ega välista kostja nõuet. Kuigi lepingus viidatakse ka hageja partneritele, oli kostja lepingupartneriks hageja, kellelt on kostjal lepingu järgi õigus tasu maksmist nõuda. Lisaks on kostja lõpetanud töö kokkulepitud ajal ja mahus. Infrainsenerid OÜ maksis kostjale summa tagasi seetõttu, et kostja oli Infrainsenerid OÜ-ga sõlmitud lepingust taganenud temapoolse rikkumise tõttu.
  9. Kolmandate isikute arvates tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud paluvad kolmandad isikud jätta hageja kanda. Hageja on rakendusuuringu tulemuse ja kvaliteedi suhtes rahulolematu, kuna tal puudub vajalik oskusteave uuringu tulemustega edasitöötamiseks. Samuti ei saavutanud hageja kolmandate isikutega kokkulepet uue koostöö tegemiseks. Kuna menetluses on tõendatud ja põhistatud, et GAUI GX-9 platvormi automaatlennuvõime saavutati enne rakendusuuringut, on hageja keskendunud rakendusuuringu nõuete mittevastavusele. Hageja on püüdnud muuta menetluse kestel ka hagi alust. Kohus analüüsis seejuures põhjalikult hankelepingu sõlmimisel poolte ühise tahte kujunemist ning on põhjendatult leidnud, et hankelepingu osaks oli tehniline kirjeldus ja rakendusuuring on olnud nõuetele vastav, samuti seda, et kostja ei ole rikkunud muid nõudeid (ärisaladuse hoidmise, konfidentsiaalsus- ega huvide konflikti vältimise kohustust). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 ple 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 15

(27)11. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu menetluses menetlusnormide selliseid rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

  1. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on eksinud kostja isiku tähistamisel. Eesti Lennuakadeemia ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid haridus- ja teadusministri
  2. jaanuari
  3. a määrusega nr 4 kehtestatud Eesti Lennuakadeemia põhimäärusest nähtuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Seega puudub Eesti Lennuakadeemial ka iseseisev tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime (

§d 201 ja 202). Eelmärgitu ei mõjuta siiski maakohtu otsuse sisu. Sarnaselt on kostja isiku tähistamisel eksinud ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel.

  1. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hageja peamiselt kordab kaebuses juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, sh õiguslikke väiteid. Maakohus on enamikku neist väidetest otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks väidetele veelkord vastata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 13.
  2. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas rakendusuuring pidi vastama E.K.i poolt
  3. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele (I kd, tl-d 81–86 ja 87). Maakohus jõudis selle vaidlusküsimuse osas järeldusele, et hageja ei ole tõendanud (

§ 230lg 1), et pooled oleksid sõlminud lepingu E.K.i 30.

mai

  1. a ekirjaga saadetud täiendatud tehnilises kirjelduses toodud tingimustel, vastavad tingimused ei olnud kostjale lepingu täitmisel seega siduvad ning hageja etteheited nende järgimata jätmise kohta lepingu täitmisel ei ole põhjendatud. 13.1.
  2. Hageja leiab sellega seonduvalt, et teda ei saa pidada hankelepingu sõlmimisele eelnenud riigihanke läbiviimisel hankijaks riigihangete seaduse tähenduses, riigihangete korraldamise reeglitele tuginemine maakohtu poolt oli väär ning poolte privaatautonoomia lepingu sõlmimisel ei olnud piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul hankelepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS2007 § 69 asjas kohaldub. Isegi kui hagejal ei olnud kohustust viia rakendusuuringu teostaja leidmiseks läbi riigihanget, siis hankemenetluse korraldamisel (vabatahtlikult) oli ta RHS2007 § 16 lg 9 järgi ikkagi kohustatud järgima vastavat samas seaduses sätestatud hankemenetluse korda. Hankijal võib sellisel juhul olla küll võimalus teha hanketeates reservatsioon, et mingis osas jäetakse hankemenetluse kord järgimata. Praegusel juhul selliseid reservatsioone RHS2007 § 69 sätete osas hanketeatest (I kd, tld 78–80) ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuse lk-l 12 ekslikult refereerinud kehtiva riigihangete seaduse 69 lg 1 teksti. Samas ei mõjuta see otsuse sisu, kuna järgnevalt on kohus siiski sisuliselt analüüsinud
  3. a-l kehtinud riigihangete seaduse sätteid, sh asjakohast kohtupraktikat. Lisaks ei ole riigihanke korraldamise reeglite laienemisel hageja korradatud hankele asja lahendamise seisukohalt määravat õiguslikku tähtsust. Ka maakohus ei omistanud RHS2007 §-le 69 keskset tähtsust. Maakohtu peamine järeldus oli see, et hageja ei ole tõendanud poolte VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 kohast kokkulepet selle kohta, et kostja pidi hankelepingu 16

(27)täitmisel juhinduma E.K.i poolt
  1. mail 2016 kostjale saadetud täiendatud tehnilisest kirjeldusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate järelduste ja põhjendustega otsuse p-s 6.2.1.
  2. Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt RHS2007 § 69 kohaldamist küll menetlusosalistega eraldi arutanud, kuid apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et see iseenesest võinuks viia kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Lisaks on kostja RHS2007 §-le 69 hagile esitatud vastuväidetes tuginenud, mistõttu ei saanud sätte rakendamine olla hagejale, keda esindasid ka maakohtu menetluses vandeadvokaadid, üllatuslik. 13.1.2. Põhjendamatu on hageja etteheide, nagu ei oleks maakohus selgitanud välja poolte tahet täiendatud tehnilise kirjelduse järgmisel ning jätnuks vastavad järeldused otsuses olulises osas põhjendamata (

§ 436lg 2 ja § 442 lg 8).

Maakohus on tõlgendanud lepingut kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga ning oma järeldusi otsuses piisavalt põhjendanud, vastates mh ka hageja väidetele (mida hageja apellatsioonkaebuses valdavalt kordab). Maakohus ei ole eksinud tõendite hindamisel (

§ 232lg-d 1 ja 2) ega lähtunud ebaõigest tõendamiskoormisest.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu tähendaks hankelepingu p-s 2.2 märgitud "täpsustatud tööplaan" E.K.i

  1. mai
  2. a e-kirjaga saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama

§ 230lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb.

Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (vt nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-4395, p 16 koos selles osutatud praktikaga). Hankelepingus (I kd, tl-d 121–123) puudub viide E.K.i
  3. mai
  4. a e-kirjale ning hageja ei ole tõendanud väidet, et hankelepingu p-s 2.2 märgitud "täpsustatud tööplaani" all pidasid pooled silmas E.K.i kõnealuse e-kirjaga saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust. Hageja poolt p-le 2.2 antud tõlgendus oleks ka vastuolus lepingu p-ga 5.1.1, mille kohaselt kohustus kostja viima läbi hankelepingu punktis 2.2 nimetatud rakendusuuringu hankele esitatud arendusplaani tegevuskava alusel. Pooled ei vaidle, et kostja pakkumuses esitatud arendusplaani tegevuskava vastas riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele, kuid ei vastanud E.K.i saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele. Maakohtu tuvastatu järgi ei ole poolte vahel ka vaidlust ka selles, et hanketingimusi ei muudetud ning E.K.i
  5. mai
  6. a e-kirjaga kostjale saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust haneke alusdokumendina ei avaldatud. Seda maakohtu järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Kostja väitel peeti hankelepingu p-s 2.2 "täpsustatud tööplaani" all silmas hankelepingu järgselt kokku lepitavat võimalikku tööplaani täpsustust (mis jäi siiski kokku leppimata). 17

(27)Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kui hankelepingu sõlmimise ajaks olnuks pooled hankelepingu p-s 2.2 viidatud täpsustatud tööplaani juba kokku leppinud, siis sisaldunuks lepingus eelduslikult ka viide vastava kokkulepe kuupäevale. Kokkuleppe kuupäeva puudumisest võib järeldada, et taolist kokkulepet lepingu sõlmimise ajal veel ei eksisteerinud. 13.1.
  1. Hageja väidab, et E.K.i teadmine täpsustatud tööplaanist on TsÜS § 133 lg-te 1 ja 2 alusel kostjale omistatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellel väitel hankelepingu tõlgendamise seisukohalt tähtsust. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et tugineb nõuete esitamisel hankelepingu allkirjastatud tekstile ega väida, et lepingut oleks hiljem muudetud.
  2. mai
  3. a e-kirja saatmise aja ega hankelepingu sõlmimise aja seisuga ei saa E.K.i pidada hageja ega kostja esindajaks ega omistada kostjale E.K.i teadmisi TsÜS § 133 lg 1 või lg 2 alusel. Kostja projektijuhina asus E.K. tööle hiljem, s.o
  4. a oktoobris. Viimatinimetatut kinnitavad mh E.K.i vande all antud seletused (VI kd, tl 172). 13.1.
  5. Sellest, et kostja rakendusuuringutes täiendatud tehnilist kirjeldust teatud aspektides faktiliselt järgis (nt kasutas GAUI GX-9 platvormi, lasergüroskoopi-IMU ja eraldi kontrolleriga stabilisatsioonisüsteemi), ei saa järeldada, et kõnealused tingimused olid kostjale hankelepingu täitmisel siduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täiendatud hanke tingimustes ei olnud katsetustes kasutatavate seadmete tüüpi määratletud ega välistatud selliste seadmete kasutamist, mis on märgitud täiendatud tehnilistes tingimustes. 13.1.
  6. Hageja heidab maakohtule ette VÕS § 621 lg 1 ebaõiget tõlgendamist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheide põhjendamatu. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning järgima VÕS § 621 lg 1 esimese lause kohaselt käsundiandja juhiseid. Hageja märgib iseenesest õigesti, et olukorras, mil juhiste osas valitseb ebaselgus, peab hoolas käsundisaaja enne käsundi täitmist välja selgitama täpsed juhised. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga, nagu olnuks käsundiandja (st hageja) juhised praegusel juhul ebaselged. Hankelepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt pidi kostja teostama rakendusuuringu
  7. juuni
  8. a pakkumusest lähtudes (pakkumus oli kooskõlas riigihangete registris avaldatud tehnilise kirjeldusega). Kostja pakkumuses olid põhjalikult loetletud kõik rakendusuuringu teostamise käigus kostja poolt teostatavad tegevused ja täidetavad ülesanded. Kostja pidi neid lepingust tulenevaid juhiseid käsundi täitmisel järgima (VÕS § 621 lg-d 1–3). Juhul kui hageja oleks soovinud hankelepingust tulenevaid juhiseid muuta või täiendada, pidanuks hageja ise kostjat sellest esmalt teavitama. E.K.i
  9. mai
  10. a e-kirja ja sellega saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust ei saanud kostja mõistlikult pidada hageja juhiseks või tahteavalduseks. E.K.i ei ole alust pidada hageja esindajaks, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus. 13.
  11. Pooled on vaielnud menetluses ka selle üle, kas rakendusuuring (uuringu tulemuste kohta koostatud lõpparuanne) vastas riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele ning teadustöö tavapärastele nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle ka apellatsioonimenetluses. 13.2.
  12. Hageja leiab, et maakohus jättis lubamatult ja üllatuslikult kõrvale hageja poolt esitatud kirjalikud asjatundjate arvamused ning asjatundjate A.A., M.J. ja J.P. poolt 18
(27)tunnistajatena antud ütlused.

§ 238

lg 5 esimesest lausest tuleneb, et kohus võib jätta menetluses vastu võetud või kogutud tõendi asja lahendamisel sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel arvestamata.

§ 238

lg 5 teise lause alusel võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Maakohtu otsuse põhjendustest (lk-d 21–22) nähtub, et maakohus jättis A.A. ja M.J. koostatud kirjaliku arvamuse (IV kd, tl-d 41–44) arvestamata põhjusel, et A.A. ja M.J. lähtusid arvamuse andmisel sellest, et hankelepingu lähteülesanded tulenesid täiendatud tehnilisest kirjeldusest (mis aga ei ole aga saanud hankelepingu osaks) ning seetõttu ei saa arvamus rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavust tõendada. A.A. ja M.J. poolt kohtuistungil tunnistajatena kirjalikus arvamuses käsitlemata küsimuste kohta antud ütlusi (VI kd, tl 178 pöördel – tl 182 pöördel) ei pidanud kohus usaldusväärseks, tunnistajad põhjendasid oma istungil antud arvamusi üksnes üldsõnaliselt (kuid eeldatavalt vajab rakendusuuringu lepingutingimustele vastavuse ja ka teadustöö tasemele vastavuse hindamine põhjalikku analüüsi, sh tehtud töö võrdlemist antud lähteülesande ja selles püstitatud eesmärkidega). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ning tunnistajana antud ütluste täies ulatuses arvestamata jätmine (

§ 238lg 5 esimese ja teise lause alusel) põhjendatud.

Kuigi A.A. ja M.J. kirjalik arvamus lähtub eelkõige täiendatud tehnilisest kirjeldusest (mis kostjale lepingu täitmisel siduv ei olnud) ning keskendub seetõttu suures osas uuringutes kasutatud seadmetele (mitte arendatud tarkvarale), on arvamuses analüüsitud ka seda, kas uuringu tulemuste vormistus (lõpparuanne) vastab hea teadustava nõuetele ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kirjalikust arvamusest tuletatavad seisukohad ning A.A. ja M.J. ütlused lõpparuande vastavuse kohta teadustöö tavapärastele nõuetele on väga üldsõnalised. Selliselt ei anna need kokkuvõttes midagi sisulist juurde J.P. arvamusele (VI kd, tl-d 54– 56). Lõpparuande sisu vastavust TRL 6 tasemele ei ole A.A. ja M.J. oma kirjalikus arvamuses üldse analüüsinud. Kokkuvõttes ei saanud A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ega tunnistajana antud ütluste põhjendamatu arvestamata jätmine muuta ringkonnakohtu arvates ebaõigeks maakohtu lõppjäreldusi uurimuse (lõpparuande) vastavusest hankelepingule. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hagejal jäi maakohtu minetuse tõttu mõni tõend või tõendite kogumise taotlus esitamata. Ringkonnakohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja taotles maakohtult A.A. ja M.J. ülekuulamist nende koostatud kirjaliku arvamuse esitatud seisuhtade selgitamiseks (V kd, tl 141). Kohus rahuldas selle taotluse (VI kd, tl-d 133– 137) ning hagejal oli võimalik nimetatud isikuid istungil küsitleda. Hageja ei ole apellatioonkaebuses taotlenud A.A. ja M.J. (täiendavat) ülekuulamist ega ekpertiisi korraldamist (

§ 633lg 6).

Hagimenetluse võistlevat olemust arvestades ei olnud maakohtul kohustust küsida A.A.lt ja M.J.lt ise täiendavaid küsimusi ütluste usaldusväärsuse kahtluse kõrvaldamiseks ning maakohtu otsuses esitatud põhjendusi arvestades ei oleks sellised küsimused tõenäoliselt 19

(27)vastavaid kahlusi kohtu jaoks kõrvaldanud. A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ning ütluste kui tõendite kõrvale jätmine ei saanud olla iseenesest hagejale üllatuslik, sest nii kostja kui ka kostja poolel kaasatud kolmandad isikud on hageja nende tõendite asjakohasuse menetluses läbivalt kahtluse alla seadnud. 13.2.2. J.P. kirjalikku arvamust ega kohtule antud ütlusi (VI kd, tl 182 pöördel–tl 184) ei ole maakohus tõendina kõrvale jätnud. Maakohus on hinnanud neid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 kogumis ning vastastikuses seoses teiste asjakohaste tõenditega, eelkõige TTK

  1. oktoobri
  2. a arvamuse (IV kd, tl-d 133–139) ning
  3. märtsi 2021.a täiendatud arvamusega (VI kd, tl-d 114–121) ning Archimedesele
  4. veebruaril 2018 esitatud lõpparuandega (IV kd, tl-d 76–100). Kohus on jõudnud kokkuvõttes põhjendatud järeldusele, et J.P. arvamus ning TTK arvamused rakendusuuringute tulemuste kohta on vastandlikud. Sellises olukorras peab kohus kujundama seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus on otsuses (lk-del 31–33) nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta peab TTK arvamusi usutavamaks ning omistab nendele suurema tõendusliku kaalu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. 13.2.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu ei vastaks TTK arvamused küsimusele, kas üleantu vastab teadustöö elementaarsetele nõuetele. TTK arvamused vastavad mh küsimusele, milline oli hankes nõutud ja kostja juhtimisel läbi viidud uuringu tehnoloogia valdmidusaste (TRL). Rakendusuuringu vastavus nõutavale (TRL 6) tasemele on vaidluse eset arvestades asjakohane küsimus. See on peamine (kui mitte ainus) rakendusuuringu teostustaseme vastavuse kriteerium, milles pooled hankelepingus (ps 6.7) kokku leppisid. Kuna TRL 6 seab uuringu teostusele kõrged nõudmised, täidab sellele valmidusastmele vastav uuringu lõpparuanne eelduslikult ka teadustöö elementaarseid nõudeid ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Tegelikult on sisustanud uuringu tavapäraseid nõudeid selliselt ka hageja ise, esitades kohtule mh J.P. arvamuse, mis samuti käsitleb lõpparuande vastavust TRL 6 nõuetele (sarnaselt TTK arvamustega). Alles apellatsioonkaebuses on hageja asunud väitma, justkui oleks TRL ja teadustöö elementaarsetele nõuetele vastavus kaks eri asja. 13.2.
  6. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega, nagu oleks maakohus teinud Archimedesele
  7. veebruaril 2018 esitatud lõpparuandest ebaõiged järeldused. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et viidatud aruandes on hageja kinnitanud kõigi aja- ja tegevuskavades planeeritud rakendusuuringu tegevuste teostamist. Hageja ei ole kirjeldanud Archimedesele selliseid probleeme, millest võiks järeldada, et rakendusuuringu teostuse tase hankelepingule ei vasta. Sarnaselt kohtumenetluses väidetule on hageja Archimedesele esitatud aruannetes välja toonud, et kõiki projekti uurimistulemusi ei antud tellijale üle ning uurimisinfo on sattunud kolmandate isikute kätte (kes on alustanud selle kommertsialiseerimisega). Samas ei ole hageja menetluses esitanud kontrollitavaid väiteid selle kohta, millised uurimistulemused on jäänud kostja poolt hagejale üle andmata. Seda ei osanud hageja esindaja täpsustada ka ringkonnakohtu istungil (VIII kd, tl 11 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu ei saaks hagejale ette heita, et viimane ei ole täpselt välja toonud, millised olid need lahendused, mis on jäetud üle andmata.

§ 5

lg 1 järgi lähtutakse hagi lahendamisel poolte esitatust ning

§ 230lg 1 järgi peab kumbki pool üldjuhul oma väiteid (vaidlusaluses osas) tõendama. Kuna lepingu p-s 6.9 on ette nähtud kostja vastutus ainult 20

(27)tahtlikult tekitatud kahju eest (VÕS § 104 lg 5), peaks hagi lahendamisel leidma tuvastamist, et kostja on mingeid uuringu tulemusi või lahendusi hageja eest varjanud (sooviga hagejale kahju tekitada). See eeldab hageja piisavalt määratletud väiteid selle kohta, millised lahendused on jäänud üle andmata. Maakohus on ka õigesti märkinud, et kohus ei saa hakata tõendite põhjal tuvastama selliseid asjaolusid, mida hageja ise ei ole hagi alusena välja toonud. Hageja heidab maakohtule ette, et viimane käsitles otsuses ka Archimedesele esitatud lõpparuandes kajastatud varasemate vahearuannete tekste. Apellatsioonkaebuse põhjendustest jääb samas arusaamatuks, kuidas võis see mõjutada maakohtu poolt kõnealusele tõendile antud hinnangut. 13.2.5. Hageja hinnangul vähendab TTK arvamuse usaldusväärsust asjaolu, et arvamus tugineb demovideole, mis pärineb 2015. aastast, seega rakendusuuringu eelsest ajast. Ringkonnakohtu arvates see asjaolu TTK arvamuse kui tõendi väärtust oluliselt ei vähenda. Hageja ei ole sellele väidetavale vastuolule asja sisulise arutamise käigus maakohtu menetluses ka tuginenud. hageja on sellele esmakordselt tähelepanu juhtinud kohtukõne teeside p-s 1.69.2 (VII kd, tl-d 52–53).

§ 436

lg-tes 3 ja 4 sätestatut arvestades ei saanud kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole pooltega menetluses arutatud. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et hageja viidatud video kuupäevaga

  1. septmeber 2015 lisati lõpparuandele demonstreerimaks sarnase piloodivaba maandumissüsteemiga varustatud multirootorkopteri maandumist fikseeritud alusele (nt ilmastikukindel kapsel, laadimisjaam, statsionaarne maandumisplatvorm vms). 13.2.
  2. Põhjendatud ei ole hageja väide, nagu oleks TTK arvamuses pisendatud rakendusuuringu lähteülesannet. Asjaolust, et TTK arvamuses on lähteülesandes sisalduvaid nõudeid arvamuse parema jälgitavuse huvides kokkuvõtlikult esitatud, ei saa järeldada, et nendest nõuetest täies ulatuses ei lähtutud. Arvamuse tekstis on loetletud, milliseid dokumente on analüüsitud, lisaks on samad dokumendid esitatud koos arvamusega samas TTK arvamuse koostajate poolt allkirjastatud digikonteineris. 13.2.
  3. Hageja arvates seab TTK arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla ka see, et Haridus- ja Teadusministeeriumi üks allasutus on kontrollinud teise allasutuse tehtut. See tekitab hageja hinnangul küsitavusi esitatu erapooletuses ja usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ministeeriumi haldusalas tegutsevad rakenduskõrgkoolid on oma õppe- ja teadustegevuses piisaval määral iseisvad, et välistada käesolevas asjas mõistlikud kahtlused TTK arvamuse kallutatuses. Ringkonnakohus märgib võrdlusena, et kohtuekspertiise tegev Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) on Justiitsministeeriumi hallatav riigiastusus. See asjaolu iseenesest ei ole aga senises kohtupraktikas seadnud kahtluse alla EKEI ekspertide poolt antud arvamusi asjades, kus üheks menetlusosaliseks on riik. 13.2.
  4. Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole pidanud TTK arvamuse andnud isikute tunnistajana ülekuulamist vajalikuks ega pakkunud kohtule ja vastaspoolele võimalust TTK arvamuse andnud isikutele küsimuste esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Kui hageja leidis, et TTK arvamustes esines palju küsitavusi ja tõsiseid vigu, olnuks hagejal endal võimalik taotleda kirjaliku arvamuse andnud isikute tunnistajana ülekuulamist. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 21

(27)vastavaid taotlusi esitanud (ning kostja nendele vastu vaielnud). Ringkonnakohtu arvates ei saa aprioorselt väita, et kirjaliku arvamuse andnud asjatundjate ülekuulamine kohtuistungil annab arvamusele alati suurema tõendusliku kaalu. 13.2.9. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse p-dest 3.17 jj nähtuvalt on hageja menetluses algusest peale tuginenud ka sellele, et rakendusuuringu lõpparuanne ei vasta kostja pakkumisele ega rakendusuuringutelt üldiselt nõutavale tasemele. Seega on ekslik maakohtu otsuses märgitu, nagu oleks hageja pärast hagiavalduse esitamist hagi alust muutnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluse käigus neid väiteid üksnes

§ 376lg 4 p 1 mõttes täiendanud ja täpsustanud.

Samas ei saanud see eksimus mõjutada maakohtu lõppjäreldusi, kuna kohus hindas otsuses lõppartuande vastavust ka kostja pakkumisele ja rakendusuuringutelt üldiselt nõutavale tasemele. 13.

  1. Pooled on vaielnud menetluses ka selle üle, kas kostja poolt uuringu läbiviimisse kaasatud S. Heering ja S. Maripuu on rikkunud ärisaladuse hoidmise ja huvide konflikti vältimise kohustusi ning konfidentsiaalsuskohustust. Maakohtu hinnangul ei leidnud need rikkumised tõendamist. Apellatsioonkaebuse väited puudutavad eelkõige S. Heeringu ja S. Maripuu huvide konfliktis tegutsemist. 13.3.
  2. Kaebusest võib järeldada, et hageja peab selleks S. Heeringu ja S. Maripuu seotust Hepta Groupi kuuluvate ühingutega. S. Heeringu ja S. Maripuu seotus Hepta Groupiga ei ole olnud asjas vaidluse all ning tõenditest ringkonnakohtu arvates iseenesest ei nähtu, et hageja oleks olnud hankelepingu sõlmimise ajal teadlik S. Heeringu ja S. Maripuu seotusest Hepta Groupiga. Vastupidist ei ole ka maakohus tuvastanud. Samas ei ole hageja välja toonud ega selgitanud, kuidas on S. Heeringu ja S. Maripuu seotus Hepta Groupi ühingutega (kui võimalik rikkumine) põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) hagetava kahjuga. Ringkonnakohus märgib samuti, et kuigi kostja põhimõtteliselt vastutab hankelepingu täitmist puudutavalt TsÜS § 132 lg 2 alusel S. Heeringu ja S. Maripuu käitumise ning nendest iskutest tulenevate asjaolude eest, on nimetatud sättest tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude (nt vargus) ärahoidmine (vt nt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-
  5. p 11), nagu ka kostja on õigesti märkinud. Kostja ei vastuta TsÜS § 132 lg 2 alusel selle eest, kui S. Heering ja S. Maripuu on hankelepingu täitmise väliselt asunud osalema võimalikes konkureerivates projektides, kasutanud lubamatult hankelepingu täitmise käigus loodud intellektuaalomandit vms. Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et S. Maripuu ja S. Heeringu vande all antud seletused koos nende esitatud dokumentaalsete tõenditega, lükkavad ümber hageja väited selle kohta, et Hepta Group äriühingud on esitlenud või kasutusele võtnud mingit rakendusuuringu käigus loodud unikaalset lahendust või saadud teavet, mida saaks käsitleda hageja ärisaladusena. 13.3.
  6. Sarnaselt kostja ja maakohtuga leiab ringkonnakohus, et hageja väidete õigsust eeldades võivad Hepta Groupi äriühingud olla asunud osutama hagejale ebaausat konkurentsi, värvates hageja väidetava ärisaladusega kokku puutunud isikud, kuid sellega seonduvate nõuete osas ei ole põhjendatud kostja hagemine (kohasteks kostjateks võivad selles osas olla Hepta Groupi kuuluvad ühingud). 22

(27)13.
  1. Hankelepingu p 6.9 kohaselt vastutab kostja hageja ees kahju hüvitamise eest üksnes lepingu tahtlikul süülisel rikkumisel. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kostja lepingurikkumised ei ole asjas tõendamist leidnud, rääkimata tahtlikest rikkumistest. Hageja tugineb hankelepingu p 6.9 osas mh VÕS § 106 lg-le 2, mille kohaselt on tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankelepingu p-s 6.9 sisalduv vastutuse piiramise kokkulepe tühine, mh ei ole see tühine VÕS § 106 lg 2 alusel. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et teadusuuringute puhul on sellised vastutuse piiramise kokkulepped tavapärased (VIII kd, tl 11 pöördel). Leping on sõlmitud mõlema poole jaoks nende majandustegevuses ning lepingus ei ole vastutust piiratud ainult teatud liiki rikkumiste puhuks. Hankelepingu punkti 6.9 ei ole alust ka selliselt tõlgendada (VÕS § 29). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et tegu oleks kostja tüüptingimustel (VÕS § 35 lg 1) sõlmitud lepinguga. Ka hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et leping (lepingudokument) valmis poolte koostöös, lepingu teksti vahetati omavahel, punkte sõnastati ümber jne. Seetõttu ei kohaldu VÕS §-dest 42 ja 44 tulenevad võimalikud tühisuse alused, sh VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tühisuse alused. Iseenesest võib vastutuse piiramise kokkuleppele tuginemine olla võlgniku jaoks ka hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 ja TsÜS 138) välistatud, kuid selle üle saaks otsustada seoses konkreetse rikkumisega (praegusel juhul ei ole lepingurikkumised tuvastamist leidnud). 13.
  2. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad kahju hävitamise teiste eelduste täidetust (sh kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist) ja kahju suurust. Need väited ei annaks eelmärgitut arvestades alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning hagi täielikuks või osaliseks rahuldamiseks. Iseenesest puudus ka maakohtul sisuline vajadus nende küsimuste analüüsimiseks. 13.
  3. Hageja alternatiivse nõude – lepingu alusel üleantu tagastamine – on maakohus jätnud õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ka selles osas alust maakohtu otsuse muutmiseks. Hageja ei ole teinud taganemisavaldust VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku aja jooksul pärast väidetavatest lepingurikkumistest teadasaamist. Lisaks ei ole kostja lepingurikkumised ka tõendamist leidnud. 13.
  4. Seonduvalt kostja vastuhagi rahuldamisega leiab hageja apellatsioonkaebuses, et kostja tasunõude eeldused (VÕS § 108 lg 1) ei ole täidetud. Hageja hinnangul on maakohus kostja tasunõude sissenõutavuse eelduste tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme (sh põhjendamiskohustust), mis on viinud kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Tasunõue ei ole hageja arvates sissenõutavaks muutunud, sest esiteks ei ole kostjale reaalset kulu tekkinud ning teiseks ei ole kostja nõuetekohaselt lepingut täitnud. 13.7.
  5. Hageja leiab jätkuvalt, et hankelepingus on kokku lepitud rakendusuuringu eeldatav maksumus ning tasumine kulupõhiselt vastavalt kostjale reaalselt tekkinud, akteeritud kuludele (millele lisandub 10 % kostja üldkulu). Sellist järeldust toetab hageja hinnangul nii lepingu tekst (lepingu p-d 4.1–4.3 ja 5.1.2) kui ka pooltevaheline praktika 23
(27)(VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja sellised tõlgendused põhjendatud. Lepingu p 4.1 järgi on p-s 2.2 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise maksumus käibemaksuta 807 855 eurot 2 senti vastavalt hankele esitatud eelarvele. Punkti 4.2 kohaselt on akteerimise ja arvete esitamise sagedus üks kord kuus ning vastavalt p-le 4.3 kohustus hageja kostja esitatud akti aktsepteerima või koos kirjalike põhjendustega tagasi lükkama viie päeva jooksul arvates akti esitamisest. Juhul, kui hageja ja projekti partnereid nimetatud tähtaja jooksul kostja poolt esitatud akti koos kirjalike põhjendustega tagasi ei lükka, loetakse akt sama lepingupunkti järgi aktsepteerituks. Hankelepingu p 5.1.2 nägi ette kostja kohustused pidada lepingu p-s 2 nimetatud lepingu objekti kohta kuluarvestust ning esitada hagejale igakuiselt aruandeid ja akte teostatud tööde ning p-s 4.1 nimetatud eelarve kasutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hankelepingu p-des 4.1 ja 4.2 kokku lepitu vastab sisuliselt VÕS § 628 lg 1 esimeses alternatiivis sätestatule ehk kostjale tuli maksta tasu igakuiselt esitatavate arvete alusel. Lepingu p-d 4.1 ja 4.2 reguleerivad tasu küsimust ammendavalt. Lepingu p 5.1.2 tasu maksmist ei reguleeri. Lepingu p-s 5.1.2 sätestatu on kooskõlas VÕS § 624 lg-ga 2, mille kohaselt peab käsundisaaja (praegusel juhul kostja) käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Lepingu p-st 5.1.2 ega asjaolust, et praktikas (hageja peab siin silmas vaidlusaluse lepingu täitmist) kostja kulude kohta aruandeid hagejale ka esitas, ei tulene hageja väidetud tingimust, et hagejal tekkis kohustus tasuda lepingust tulenevat tasu üksnes juhul, kui kostja oli esitanud kuluaruande. Hagejal on lepingu p-de 4.1 ja 4.2 alusel kohustus tasuda kostjale täiendavalt 192 894 eurot 29 senti. 13.7.
  1. Kuna hankelepingu p-s 4.1 oli kokku lepitud kindlas suuruses tasu maksmises, siis ei ole tasunõude eelduseks kulude kantus ega kulude kokkuhoid. Seetõttu ei sõltu tasunõue ka sellest, kas kostja on Infrainsenerid OÜ-lt kantud kulud tagasi nõudnud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kulutuste tegemine ja nende võimalik tagasinõudmine oli kostja riisiko. 13.7.
  2. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses märgitu, et maakohus on jätnud andmata hinnangu kostja
  3. detsembri
  4. a e-kirjale (VI kd, tl 72). Samas ei saa sellest tõendist teha hageja soovitud järeldust. Sellest, et kostja on avaldanud arvamust võimaluse kohta teha tasaarvestamata ettemaksu osa kohta kreeditarve, ei järeldu kokkulepet kulupõhise tasuarvestuse kohta. Seega ei rikkunud maakohus kõnealuses osas menetlusnormi oluliselt. Tasutud ettemaksu osa on kostja vastuhagi esitamisel arvesse võtnud (hageja ei ole ka väitnud vastupidist). 13.7.
  5. Samuti on kostja vastuhagis arvestanud Reach-U AS-i poolt (keda pooled peavad hankelepingu p-s 5.2 ja 5.2.1 nimetatud hageja partneriks) kostjale tasutud 125 302 euro 96 sendiga. Samas kohustab hankeleping üksnes selle pooli, st hagejat ja kostjat (VÕS § 8 lg 2). Seetõttu on tasu maksmise kohustus hankelepingu alusel kostja ees üksnes hagejal. See, millises ulatuses võib olla hagejal oma partneritega omavahel kokku leppinud kostja ees oleva tasumiskohustuse jagamine, ei võta kostjalt nõudeõigust hageja suhtes. 13.7.
  6. Hankelepingu nõuetekohast täitmata jätmist puudutavaid hageja väiteid on ringkonnakohus juba eespool käsitlenud. 24
(27)14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ega kulude kindlaksmääratud rahalist suurust. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 171

lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

§ 167lg 1 alusel kannab hageja ka iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud.

15. Kuna maakohus on oma otsuses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus kooskõlas

§ 174

lg-s 3 sätestatuga käesolevas otsuses kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 15.

  1. Kostja poolt
  2. ja
  3. mail 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 8100 eurot (7776 + 324) (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja teinud apellatsiooniastmes toiminguid 37,5 tunni ulatuses järgmiselt: apellatsioonkaebuse analüüs (8 t); kaebusele vastamine (20 t); kolmandate isikute poolt apellatsioonkaebusele esitatud seisukohaga tutvumine ja apellatsioonkaebusele vastamine (4 t); ringkonnakohtu istungiks ettevalmistus, sh menetluskulude nimekirja koostamine (4 t); ringkonnakohtu istungil osalemine (1,5 t). Kostja esindaja tunnitasu on 180 eurot (lisandub käibemaks) Kostja kinnitab, et kuna talle käesolevas menetluses osutatud õigusabi ei ole seotud kostja maksustatava käibega, siis ei saa ta tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Sellest tulenevalt palub kostja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

15.

  1. Kolmandate isikute poolt
  2. mail 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandad isikud kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 5526 eurot 6 senti (lisanduvad ringkonnakohtu istungil osalemisega seonduvad kulud). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja teinud apellatsiooniastmes järgmisi toiminguid: maakohtu otsusega tutvumine, analüüs, tagasiside kliendile (1 t 9 min); tutvumine apellatsioonkaebusega (1 tund); riigihangete regulatsiooni ja kohalduvate üldpõhimõtete täiendav analüüs (49 min); apellatsioonkaebuse analüüs, maakohtu otsuse analüüs apellatsioonis esitatud etteheidete osas, ettevalmistused kolmandate isikute vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele (7 tundi); vastuse koostamine (9 t 42 min); seisukoha koostamine apellatsioonkaebuse osas, telefoninõupidamised kliendiga (3 t 18 min); kostja vastusega tutvumine (33 min); kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga, selgitused (9 min); ettevalmistus kohtuistungiks (4 t 45 min); menetluskulude nimekirja koostamine (18 min). Lisaks avaldas kolmandate isikute esindaja
  3. mail 2022 toimunud kohtuistungil, et palub arvestada istungil osalemise eest tasu vastavalt istungi tegelikule kestusele. Viidatud kohtuistung kestis 1 t 32 min. Seega on esindaja teinud apellatsiooniastmes toiminguid kokku 31 tunni 15 minuti ulatuses. Kolmandate isikute esindaja tunnitasu on 155 eurot (lisandub käibemaks) Kolmandad isikud märgivad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu paluvad nad menetluskulude hüvitamist 25

(27)koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Samuti kinnitavad kolmandad isikud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

15.

  1. Hageja esindaja ei soovinud
  2. mai
  3. a kohtuistungil vastaspoole kulude osas seisukohta avaldada. 15.4.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohus leiab, et nii kostja kui ka kolmandate isikute esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.

Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja materjalidest ei nähtu, et esindajad oleks kulutanud aega põhjendamatult. Käesolev asi on keskmisest mahukam. Vaidluse keerukus seisneb eelkõige menetluses esitatud menetlusdokumentide ja tõendite, sh asjatundja arvamuste, mahus ning vaidlusküsimuste tehnilises keerukuses. Ka apellatsioonkaebus on keskmisest oluliselt mahukam, mis on tinginud ka kostja ja kolmandate isikute esindajate suure ajakulu kaebusele vastuse ja seisukoha esitamisel. Samuti on esindajate tunnitasud 180 eurot (käibemaksuta) ja 155 eurot (käibemaksuta) ringkonnakohtu arvates

§ 175

lg 1 tähenduses mõistlikud ja põhjendatud, arvestades mh hagihinda ja asja keerukust. Esindajate tunnitasud ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 15.

  1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsiooniastmes kantud hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks koos käibemaksuga 8100 eurot (37,5 × 180 × 1,2) ja kolmandate isikute apellatsiooniastmes hüvitatavate kulude suuruseks koos käibemaksuga 5812 eurot 50 senti (31,25 × 155 × 1,2) ning mõistab nimetatud summad hagejalt teiste menetlusosaliste kasuks välja. Kolmandad isikud osalesid apellatsioonimenetluses sama lepingulise esindaja kaudu. Kolmandad isikud on osalenud menetluses võrdses ulatuses ning ei ole välja toonud, et nad vastutaksid oma lepingulise esindaja kulude eest ebavõrdsetes osades või ühiselt või solidaarselt. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus seetõttu, et kolmandate isikute menetluskulud jaotuvad nende vahel võrdselt ja suhtes menetluskulude hüvitamiseks kohustatud hagejaga on nad osavõlausaldajad VÕS § 71 mõttes. Seega mõistab ringkonnakohus kolmandate isikute menetluskulud hagejalt välja kummagi kasuks võrdsetes osades, s.o 2906 eurot 25 senti. 15.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja ja kolmandate isikute taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26

(27)(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 27
(27)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.