7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi D. P. vastu võlgnevuse nõudes Kohus võttis 07.10.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 07.10.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 10.11.2022) 26.11.2022 kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, 12.12.2022 hagile vastanud. Kohtla-Järve Linnavalitsusel ja Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha kohta andmed. Töötamise registrist nähtuvalt ei ole kostjal kehtivaid töölepinguid ja EMTA väljavõtte kohaselt ei ole 2021, 2022 väljamakseid kostjale tehtud. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1700 eurot, intressivõlgnevus 102,85 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 350,43 eurot ja edasiulatuv viivis 18 % aastas alates 07.10.2022 põhinõudelt 1700 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt järgmiste nõuete osas: põhivõlgnevus 1700 eurot, intressivõlgnevus 102,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 350,43 eurot (periood 15.08.2021 kuni 06.10.2022) ja edasiulatuv viivis 18 % aastas alates 07.10.2022 põhinõudelt 1700 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt VÕS 113² lg 2 alusel sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: p 3 sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusele ei ole lisatud kostjale pärast lepingu lõppemist edastatud meeldetuletuskirju ega muid tõendeid, mis kinnitaksid sissenõudmiskulu põhjendatust. VÕS 113² lg 2 p-is 3 on sätestatud hüvitise ülempiir, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi sissenõudmiskulu 50 euro osas rahuldamata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja AS Swedbank ja kostja vahel 28.11.2019 sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1700 eurot, intressivõlgnevuse 102,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 350,43 eurot (periood 15.08.2021 kuni 06.10.2022) ja edasiulatuva viivise 18 % aastas alates 07.10.2022 põhinõudelt 1700 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu 745 eurot (sh riigilõiv 385 eurot ja 360 eurot õigusabikulu, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 360 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 625 eurot (385+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 610,81 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.