1-19-4545/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4545 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2022 määrus Anton Belovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Anton Belov (isikukood 38807032212), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 10.09.2019 otsusega karistati A. Belovi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aasta vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning mõisteti A. Belovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Belovi eelvangistuses viibitud aeg 01.01.2019 – 13.02.2019, s.o 1 kuu 13 päeva, karistusaja hulka ning loeti A. Belovi kandmata karistuseks 3 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Belovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.12.2018 otsusega asjas nr 1-18-8879 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 23 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti A. Belovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 10.09.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 20.12.
6. Tartu Maakohtu 13.12.2022 määrusega jäeti A. Belov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (sh elukoha olemasolu, elektroonilise valve nõuded), täitmata on materiaalsed eeldused. Maakohus asus kogumis seisukohale, et puudub veendumus, et A. Belovi suhtes esineks positiivne prognoosotsustus edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et on positiivne, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema käitumine on rahuldav, ta on osalenud mitmetes tegevustes vanglas, sh sõltuvusteemalistes käsitlustes. Isikul on küll garanteeritud elu- ja töökoht, lähedaste teotus, kuid on ohu koht, et süüdimõistetu töösuhted on varasemalt olnud lühiajalised ning varasemalt on eelistanud kriminaalsel teel saadud hõlptulu legaalsele sissetulekule. Ta on ka ise tunnistanud kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi A. Belov on oma sõltuvusprobleemiga tegelenud, puudus maakohtul veendumus, kas see on piisav, et hoida ära tema poolt uute kuritegude toimepanemine. Sõnades on süüdimõistetu valmis muutuma, aga varasemalt ta seda teha suutnud ei ole. Samuti nähtub, et kuigi ta on ka varasemalt üritanud korduvalt erineval moel narkoprobleemiga tegeleda, osalenud muu hulgas ka vangistuses sõltuvusrehabilitatsioonis ja teda on suunatud Viljandi haiglasse ravile, ei ole see pikaajalist tulemust andnud. Seda, et A. Belov ei pruugi olla suuteline vabanedes seaduskuulekal teel püsida, kuigi on vangistuses läbinud erinevaid temast lähtuvaid riske maandavaid tegevusi, näitab ka kõigele muule see, et ta on ka varem oma probleemidega tegelenud, mis pole õiguskuulekusega päädinud ning tema karistus, sh tema senised kriminaalhooldused. Tema varasemad kriminaalhooldused ei ole edukad olnud, kuna ta jätkas nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega ja rikkus kontrollnõudeid. Maakohtu hinnangul on väga kaalukas asjaolu, mis räägib koosmõjus teiste teadaolevate andmetega A. Belovi tingimisi enne tähtaega vabastamise vastu, asjaolu, et ta kannab käesolevat vangistust liitkaristusena nelja süüdimõistva otsuse alusel rahvatervise- kui ka varavastaste kuritegude eest (suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine korduv ja grupis käitlemine ning korduv ja sissetungimisega toime pandud vargus). Tähelepanu vääriv on siinkohal seegi, et 31.05.2016 otsusega mõistetud liitkaristusest vabastati A. Belov tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 07.02.2018 määrusega, kuid juba sama aasta lõpus, s.o 21.12.2018 mõisteti ta uuesti süüdi narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning otsusest nähtuvalt omandas ta aine juba sama aasta juunikuu alguses. Kuigi on positiivne, et A. Belov on vangistuse jooksul tegelenud oma sõltuvusprobleemidega läbi erinevate tegevuste ja olnud ka tööga hõivatud, ei ole see käesoleval ajal veel piisav, et asuda seisukohale, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka varem oma probleemidega tegelenud A. Belovis on seni kantud vangistuse ajal toimunud sellised muutused, mis hoiaksid ta vanglast vabanedes seaduskuulekal teel. Puudub veendumus, et A. Belov oleks suuteline täitma tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja – kohustusi, läbides edukalt katseaja. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 13.12.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Belov, kes taotleb enda vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohus keskendus liigselt A. Belovi minevikule ning jättis välja positiivsed punktid. Vabastamist ei saa põhjendada kuriteo raskuse ega mõistetud karistuse kestusega, sest see irduks KarS § 76 lg-test 1 ja
8. Jääb selgusetuks, mida peab A. Belov tegema, et vabaneda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Belovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole 2 põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse kaitsetaktikaliselt sobiva hinnangu andmist juba maakohtu poolt arvestatule. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid, sh ei ole arvestanud lubamatult materiaalse eeldustena kuritegude raskust ega mõistetud karistuse pikkust. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3