Obsah (15)

§ 199§ 266§ 184§ 4231§ 68§ 65§ 74§ 75§ 423§ 64§ 83§ 751§ 56§ 57§ 58

1-21-7759 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7759 (21230200174) Kohtunik Endla Ülviste Koh

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja Albert Lillemetsa süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 266

lg 2 p 1,

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 4231

järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatavad Vladislav Gorbik, isikukood: 38803130281; elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx alevik, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kahtlustatavana kinni peetud 06.05.

1. Tõkend, vahistamine kohaldatud 07.05.2021, vahistamistähtaega pikendati kuni 06.09.
2. Alates 19.07.2021 asendati tõkend, vahistamine, elektrooniline valvega tähtajaga kuni 19.11.
3. Albert Lillemets, isikukood: 39408310217; elukoht: xxxxxx xxx, xxxxxxx alevik, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 11.-13.11.2020 ja 08.09.04.
4. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohaldatud kuni 02.07.
5. Tõkend, vahistamine, kohaldatud alates 27.12.
6. Kaitsjad 1 1-21-7759 vandeadvokaadid Eve Jundas ja Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 313 järgi kohus otsustas:
7. Süüdi tunnistada Vladislav Gorbik

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 2 (kaks) kuud ja 13 (kolmteist) päeva, ajavahemikul 06.05-19.07.2021.a, karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.03.2021.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta ja 28 päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 6 (kuus) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. 5.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Vladislav Gorbik ei pane 4 (nelja) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Vladislav Gorbik kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas: xxxxxxx xxxxxx, xxxxxxx alevik, xxxxxx vald, xxxxxx maakond; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 9 alusel on Vladislav Gorbik kohustatud alluma oma elukohas elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Vladislav Gorbik kohustatud katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.

1. Katseaeg ja elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.02.2022.a. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Tõkend, vahistamine, mis on asendatud elektrooniline valvega, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Tsiviilhagid: 2 1-21-7759 10.
4. Rahuldada MTÜ Paluküla Klubi tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista Vladislav Gorbikult solidaarselt TK (süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-22-680) välja 63,50 eurot, mis tuleb kanda MTÜ Paluküla Klubi arveldusarvele EE
5. 10.
6. Rahuldada TM tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista Vladislav Gorbikult solidaarselt TK (süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-22-680) välja 190 eurot, mis tuleb kanda TM arveldusarvele EE
7. 10.
8. Rahuldada Kehtna Vallavalitsuse tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel ja mõista Vladislav Gorbikult välja 288 eurot varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Kehtna Vallavalitsuse arveldusarvele EE
9. 10.
10. Rahuldada osaliselt AR tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel ja mõista Vladislav Gorbikult välja 3044,59 eurot varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda AR arveldusarvele EE
11. 10.
12. Rahuldada ÜV tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel ja mõista Vladislav Gorbikult välja 565 eurot varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda ÜV arveldusarvele EE
13. 10.
14. Rahuldada MP tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel ja mõista Vladislav Gorbikult välja 603,89 eurot varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda MP arveldusarvele EE
15. 10.
16. Rahuldada AE tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel ja mõista Vladislav Gorbikult välja 238,05 eurot varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda AE arveldusarvele EE
17. 10.
18. Rahuldada Kehtna Kutsehariduskeskuse tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel ja mõista Vladislav Gorbikult välja 450 eurot varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda Kehtna Kutsehariduskeskuse arveldusarvele EE
20. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Vladislav Gorbikult menetluskuludena välja ekspertiiside tegemise kulu 1254 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1349,28 eurot ja sundraha 981 eurot, kokku 3584,28 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, Vladislav Gorbikul on kohustuslik märkida maksekorraldusele viitenumber
21. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
22. Õigeks mõista Albert Lillemets

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

13. Süüdi tunnistada Albert Lillemets

§ 184

lg 2 p 2 järgi enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021.a otsust toimepandud kuriteos ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 14. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 15.

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka kahtlustavana kinnipidamine ajavahemikul 11.-13.2020.a, s.o 3 (kolm) päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 16.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, lugedes mõistetud vangistusega täielikult kaetuks Pärnu Maakohtu 08.01.2021.a otsusega mõistetud 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 17. Süüdi tunnistada Albert Lillemets

§ 184

lg 2 p 2 järgi peale Pärnu Maakohtu 08.01.2021.a otsust toimepandud kuriteos ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 3 1-21-7759 vangistust. 18. Süüdi tunnistada Albert Lillemets

§ 266lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

19. Süüdi tunnistada Albert Lillemets

§ 423¹ järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

20.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikaristustest raskeimat suurendades, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 21. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 22.

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka kahtlustavana kinnipidamine ajavahemikul 8.-9.04.2021.a ja eelvangistus alates 27.12.2021.a, s.o 1 (üks) kuu ja 23 ( kakskümmend kolm) päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 7 (seitse) päeva. 23.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra ning mõista liitkaristuseks eest 5 (viis) aastat 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

1. Albert Lillemetsale mõistetud karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.02.2022.a.
2. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Tsiviilhagi: Rahuldada PP tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel ja mõista Albert Lillemetsasalt välja 150 arveldusarvele eurot varalise kahju nõudes, mis tuleb kanda PP EE
5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 ja 9, § 176 lg 1 p 2 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Albert Lillemetsalt menetluskuludena välja ekspertiisi tegemise kulu 3275 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 522, 40 eurot, asitõendi saatekulu 80,76 eurot, sundtoomise kulu 24,70 eurot ja sundraha 1635 eurot, kokku 5537,86 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, Albert Lillemetsal on kohustuslik märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada suitsukoni, rauasaag, želatiinkilel jalatsjälje fragmendid, klaasikillud, süstal, grippkott ja plastikust pudel, mis asuvad Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas ning Lääne prefektuuri asitõendite laos asuv pakend nr 1 koos selles sisalduvate esemetega, mis on pakendatud
8. pakendis.

§ 83lg 4 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad ekspertiisist (ekspertiisiaktid nr 20E-AN1509 ja 20E-AN1536 ning 21E-AN1615) järele jäänud vedelikud ja pulbrid. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral 4 1-21-7759 kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu 7.03.2022.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu 1. Vladislav Gorbikule ja Albert Lillemetsale süüks arvatud vargused Vladislav Gorbikule on

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi viies kuriteo episoodis, millised ta pani isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, süstemaatiliselt, isikute grupis ja sissetungimisega. Albert Lillemetsale on

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistus kahes varguse episoodis, millised ta pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja sissetungimisega. Vladislav Gorbik ja Albert Lillemetsa panid 16.03.2021 koos TK (kes on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 9.02.2022 otsusega selles varguses kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud) Rapla maakonnas Kehtna vallas Paluküla külas, Saekaatri ja Hiiemäe kinnistu piiril asuvalt MTÜ-le Paluküla Klubi kuuluvalt mäetõstukilt elektrimootori väärtusega 600 eurot. Vargusega tekitati MTÜ-le Paluküla Klubi varalist kahju 600 eurot. Vladislav Gorbik ja Albert Lillemets varastasid 13.04.2021 kella 04.55 ajal, sissetungimise teel Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Kehtna aleviku keskväljakult Kehtna Elamu OÜ-le kuuluva aiaga piiratud pumbamaja katuselt turvakaamera HIKvision 8MP 2,8 väärtusega 174 eurot ja mälukaardi väärtusega 54 eurot, tekitades oma tegevusega Kehtna Vallavalitsusele varalist kahju vargusega 228 eurot. Vladislav Gorbik varastas ajavahemikul 13.04.2021 kell 07:00st kuni14.04.2021 kell 17:20ni xxxxxxxxx maakonnas, xxxxxxxxx vallas, xxxxxx alevikus, xxxxxx xx lukustatud trepikojast RT kuuluva oranzi värvi jalgratta Torpado Sturn 27,5 tolli väärtusega 600 eurot. Vladislav Gorbik tungis koos TK (kes on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 9.02.2022 otsusega selles varguses kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud) ajavahemikul 04.04.2021 kell 19:30st kuni 05.04.2021 kella 08:20ni ukseluku lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas, xxxxxxx vallas, xxxxxxx alevis, xxxx tn xxxx asuvasse TM kuuluva kinnistu kõrvalhoonesse, kust varastas salaja järgmised Makita tööriistad: akukettsae DUC303Z väärtusega 279, 99 eurot; laadija DC18RD; kaks akut BL1850B ja aku BL1850B koguväärtusega 190, 01 eurot; akuga universaalsae DJR187Z väärtusega 197 eurot; tööriistakohvri koos lõikeketaste ja võtmetega koguväärtusega 25 eurot; lööktrelli väärtusega 200 eurot ning akupumba väärtusega 89 eurot. Vargusega tekitati kannatanule TM varalist kahju kogusummas 981 eurot. Vladislav Gorbikut tungis ajavahemikul 14.04.2021 kuni 27.04.2021, paneelaia paneeli lahtikangutamise teel sisse Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Kehtna alevikus Staadioni 12 asuvasse Kehtna Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumile ning sõidukite summutite läbi saagimise teel varastas alljärgnevate sõidukite küljest katalüsaatorid: - AR kuuluva sõiduauto Mercedes Benz CL500 registreerimis-märgiga XXXXX katalüsaatorid, lõhkudes ka sõiduki tagaklaasi ja tagaklaasi kohal oleva tiiva. Katalüsaatorite vargusega tekitas ta kannatanule varalist kahju 3044, 59 eurot ja tagaklaasi lõhkumisega 5 1-21-7759 2426.60 eurot, kogukahju 5471, 19 eurot; - Triina-Britt Predenile kuuluva sõiduauto Mercedes Benz C 180 registreerimis-märgiga xxxxxx katalüsaatori, millega tekitas kannatanule varalist kahju 565 eurot; - MP kuuluva sõiduauto Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga xxxxxxx katalüsaatori, millega tekitas kannatanule varalist kahju 603, 89 eurot; - Kehtna Kutsehariduskeskusele Kaitseliidu poolt antud õppevahendina kasutatava Suzuki Jimny VIN-koodiga JSAFJB43V00189723 katalüsaatori väärtusega 350 eurot, kogukahju koos paigalduse, keevitustöö ja toruühendusega kokku 450 eurot; - RLE kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx katalüsaatori väärtusega 138,73 eurot, lõhkudes ka summuti keskosa hinnaga 59, 32 eurot, tihendid ja poldid hinnaga 10 eurot, summuti tagasipaigalduse kulu 30 eurot. Kannatanule tekitatud varalise kahju kogusumma on 238, 05 eurot. Albert Lillemetsale esitatud süüdistus

§ 266

lg 2 p 1 järgi Albert Lillemets lõhkus 11.08.2021 kella 23:14 paiku xxxxxxxxx maakonnas, xxxxxxxxx vallas, xxxxxx alevikus, xxxxxx xx teisel korrusel asuva korteri nr 4 rõduukse klaasi ja tungis korteri valdaja PP tahte vastaselt korterisse. Rõdu ukseklaasi lõhkumisega tekitas ta PP varalist kahju 150 eurot. Albert Lillemetsale esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Albert Lillemetsa süüdistatakse

§ 184lg 2 p 2 järgi kahes kuriteo episoodis.

Esimene Albert Lillemetsale süüks arvatav episood seisneb järgnevas. Albert Lillemets, olles Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistetud

§-de 184 lg 1 selle eest, et ta käitles 25.09.2020 ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, sai 11.11.2020 kella 22:00 paiku Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Kehtna alevikus, Staadioni tänav 21 asuvate garaažide läheduses, kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata isiku käest 15 liitrit narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL), mille peitis aadressil xxxxx maakond, xxxxxx alevik, xxxxxxx xx asuvasse garaažiboksi. Kella 22:50 ajal pani ta eelpool nimetatud narkootilise aine sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr xxxxxxxxx) pagasiruumi ning transportis seda, kuni kella 22:55 ajal politseiametnikud sõiduki sundpeatasid Rapla maakonnas Kehtna alevikus Hepa tankla lähedal, sõidukit juhtinud ML eiras sundpeatamist, jätkas sõitu ning pööras Järvakandi maantee ja Viljandi mnt ristumiskoha juurest vasakul pool asuvale põllule. Samal ajal ronis sõidukis kaasreisijana viibinud Albert Lillemets tagaistmele, avas parempoolse tagaukse ja kallas sõidu ajal kolmest 5-liitrisest plastikpudelist välja narkootilise aine GBL ning viskas plastikpudelid sõidukist välja. 12.11.2020 kella 00:20-00:50 ajal tehtud sündmuskoha vaatluse käigus leiti Rapla maakonnas Kehtna vallas Viljandi mnt ja Järvakandi tee ristumiskoha ja Koogimäe-Kukesoo tee vahelisel alal olevalt põllult kolm 5- liitrist kägardatud plastpudelit „Tip-Topp, 5-l“, milles oli narkootiline aine gammabutürolaktoon (GBL) massiga 9,35 grammi, massiga 12,65 grammi ja massiga 34,49 grammi, kokku 56,49 grammi gammabutürolaktooni (GBL). Albert Lillemets omas ka narkootilist ainet amfetamiini soon-sulguriga kilekotis, mis leiti 13.11.2020 kella 21:47-21:58 ajal teostatud sündmuskoha, s.o xxxxxxx kinnistu, xxxxxxx küla, xxxxxxxx vald, xxxxxxx maakond vaatluse käigus, oli valkjas pulber massiga 0,99 g (16%lise amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 0,12 grammi amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (amfetamiini puhul 1,3 grammi, GBL-i suur kogus algab 16 grammist). 6 1-21-7759 Samuti süüdistatakse Albert Lillemetsa

§ 184

lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes 25.09.2020 käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja 11.11.2020 kella 22:00 paiku käitles suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) ja amfetamiin, käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Albert Lillemetsa kinnipidamisel 10.11.2021 kella 11:20 ajal Rapla politseijaoskonnas leiti ning võeti tema valdusest ära plastikpudel, milles olev vedelik sisaldas suures koguses 22,4 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihape (GHB) ning mingripkott, milles olevas pulbris sisaldus 0,0086 grammi amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ( GHB-i suur kogus algab 16 grammist). Albert Lillemetsale esitatud süüdistus

§ 423

¹ järgi Albert Lillemets, olles varem, s.o 13.02.2019, 21.01.2020 ja 25.09.2020 juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning olles selle eest süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega, juhtis 08.04.2021 kella 14:43 paiku Tallinnas, Tondi tn, Kotka tn ja Tondi tn 33/7 vahel suunaga Tondi tn 33/6 poole, mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier reg. märgiga xxxxxxxx, millega rikkus liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätetetatrut. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Kohtuistungil tunnistas Vladislav Gorbik end talle inkrimineeritavates kuritegudes täielikult süüdi, kuid ta ei olnud nõus kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega seoses sõidukitelt katalüsaatorite vargusega. Prokurör leidis, et süüdistus on täies mahus tõendatud, Vladislav Gorbikut tuleb karistada

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegudes eest vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Vladislav Gorbikule karistuseks 1 aasta 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinni peetud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aastat 5 kuud 17 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu maakohtu poolt 09.03.2021 mõistetud ärakandmata karistuse, 2 aastatja 28 päeva, võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 15 päeva.

§ 74

lg 3, 5 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Vladislav Gorbik ei pane 4 aasta pikkusel käitumiskontrolliga katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751

lg 3 alusel allutada Vladislav Gorbik elektroonilisele valvele kuueks kuuks tema elukohas.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustadteda läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. Välja mõista menetluskulud ja tsiviilhagid solidaarselt Albert Lillemetsaga MTÜ Paluküla Klubi kasuks summas 63,50 eurot ja Kehtna Vallavalitsuse kasuks summas 288 eurot. Välja mõista tsiviilhagid TM kasuks summas 190 eurot, AR kasuks summas 3044,59 eurot, Triina-Britt Predeni kasuks summas 565 eurot, MP kasuks summas 603.89 eurot, AE kasuks summas 238.05 eurot ja Kehtna Kutsehariduskeskuse kasuks summas 450 eurot. Kaitsja asus seisukohale, et Vladislav Gorbik on oma süüd täies mahus tunnistanud ning temale esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Vladislav Gorbik ei vaidle vastu MTÜ Paluküla ja Kehtna Elamu tsiviilhagidele, kuid ülejäänud episoodides ei ole tõsikindlalt võimalik väita, et need hagid on nii suured. Kaitsja loodab, et kohus mõistab prokuröri poolt taotletud karistuse. Albert Lillemets tunnistab end talle inkrimineeritavates kuritegudes osaliselt süüdi. Vargustes ta ennast süüdi ei tunnistanud, narkootilise aine käitlemises 11.11.2020 tunnistab süüdi osaliselt, s.o koguses 56,49 grammi. Narkootilise aine käitlemist 10.11.2021 tunnistab, samuti 7 1-21-7759 tunnistab, et juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Prokurör leidis, et süüdistus on täies mahus tõendatud, Albert Lillemetsa tuleb karistada

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aasta 6 kuud,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 266

lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 kuud ja

§ 4231

järgi vangistusega 3 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurenda raskemat karistust ja mõista Albert Lillemetsale liitkaristus 7 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Albert Lillemetsale karistuseks 4 aastat 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata koristusaja hulka kahtlustatavana kinni peetud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat 7 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise aja aluseks lugeda A. Lillemetsa kahtlustavana kinnipidamise kuu päev, s.o 27.12.

1. Välja mõista menetluskulud ja tsiviilhagid solidaarselt V.Gorbikuga MTÜ Paluküla Klubi kasuks 63,50 eurot ja Kehtna Vallavalitsuse kasuks 288 eurot. Välja mõista tsiviilhagi pp kasuks 150 eurot. Kaitsja asus seisukohale, et Albert Lillemetsa süü ei ole tõendatud elektrimootori varguses ja turvakaamera varguses. Kannatanu ppkorterisse sissetungimise osas on ta ennast süüdi tunnistan käidelnud, selles osas tuleks kahandada süüdistust. Kaitsja palub arvestada süüdistatava ütlustega ja leiab, et käideldud narkotilise aine GHB kogus ei anna süüteokoosseisu välja. Palub karistada Albert Lillemetsa alammääras ja vähendada menetluskulusid, arvestades laste ülalpidamiskohustusega. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohtumenetluse poolte taotlusel arutati kriminaalasja lühimenetluses. Vladislav Gorbik enda küsitlemist ei taotlenud ning kohus võtab otsuse tegemisel aluseks tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Albert Lillemets taotles enda küsitlemist ning andis ütlused kohtuistungil. Kohus, hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et Vladislav Gorbiku süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud, Albert Lillemetsa süü on aga temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises tõendatud osaliselt. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
3. MTÜle Paluküla Klubi kuuluvalt mäetõstukilt elektrimootori vargus 16.03.2021 (Valdislav Gorbik ja Albert Lillemets koos TK, kes on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 9.02.2022 otsusega selles varguses kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud)). 4.
4. Kannatanu esindaja LM ütluste (I kd tl 2-3, 26-28, 31-32) ja tema poolt esitatud fotomaterjali (I kd tl 5-15) kohaselt avastas ta 22.03.2021, et Saekaatri ja Hiiemäe kinnistu piirilt on varastatud suure mäetõstuki pealt elektrimootor väärtusega 600 eurot, mis kuulub MTÜ Paluküla Klubile. Vargus võis toimuda vahemikus 12.03-22.03.
5. Varastatud mootori avastas ta 30.03.2021 Raplas Feralmeti metallikokkuostus, mootor oli sinna toodud 16.03.
6. MTÜ Paluküla Klubi ostis Feralmet OÜlt elektrimootori tagasi 63, 50 euro eest. 4.
7. Politsei kirjast (I kd tl 16-17) koos Feralmet OÜ poolt üle antud dokumentidega (I kd tl 18-19) nähtub, et 16.03.2021 sõlmiti Feralmet OÜ ja TK vahel vanametalli müügileping. Feralmet OÜ andis politseile üle turvakaamera salvestise (turvakaamera salvestis lisatud DVDl) (I kd tl 20-22), mille vaatluse käigus fikseeriti, et 16.03.2021 kella 13.17 ajal toob TK sõiduautoga Citroen reg. märgiga xxxxxxx Feralmet OÜ metallikokkuostu laoplatsile elektrimootori, mille tõstab autost välja Vladislav Gorbik. Sõiduautol ei ole ees reg.märki. Kolmanda isikuna on kaasas Albert Lillemets. TK ja Vladislav Gorbik sisenevad kontorisse, kus TK vormistab Feralmet OÜ töötajaga müügilepingu. 8 1-21-7759 4.
8. TK poolt kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 157-158 ja 166-167) kohaselt viis tema 16.03.2021 koos Albert Lillemetsa ja Vladislav Gorbikuga sõiduautoga Citroen C4 reg nr xxxxxxxx Kehtna vallas asuvalt xxxxxxxxxxxxx kinnistult ära elektrimootori, mis koos tõsteti auto tagaistmele. Samal päeval mindi ka Raplasse metallikokkuostu, kus Gorbik tõstis selle autost välja, kaalule. Raha jagati ära kolme peale. 4.
9. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana esmaselt antud ütlustes (I kd tl 91-92) Vladislav Gorbik ei tunnistanud end süüdi MTÜle Paluküla Klubi kuulunud elektrimootori varguses ja selgitas, et T helistas ja palus tema abi. Elektrimootor oli juba auto jalamatil. Kolmekesi koos TK ja Albert Lillemetsaga sõideti metallikokkuostu. T ei rääkinud mootori päritolust ja mootori eest tema raha ei saanud. Kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd tl 262-266) tunnistas aga Vladislav Gorbik end süüdi elektrimootori varguses ja selgitas, et TK oli elektrimootori varguse initsiaator ja mootori võtsid nad maha kahekesi ja rohkem kedagi kaasas ei olnud. Albert Lillemets tuli kaasa mootorit kokkuostu viima. Kohtuistungil (VI kd tl 65) tunnistas Valdislav Gorbik end süüdi ja jäi kohueelses menetluses antud ütluste juurde. 4.
10. Albert Lillemetsa poolt kohtuistungil antud ütluste (VI kd tl 65-66) kohaselt tema varguses ei osalenud, ta aitas tee äärest mootori autosse tõsta. Ei teadnud, et on tegemist varastatud mootoriga ja mingit kasu sellest ei saanud. 4.
11. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Vladislav Gorbik pani toime elektrimootori varguse isikute grupis. Oma teoga täitis Vladislav Gorbik varguse objektiivse koosseisu, s.o võttis koos TK ( kes on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 9.02.2022 otsusega selles kuriteos kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud) ära MTÜle Paluküla Klubi kuulunud elektrimootori, mis oli tema jaoks võõras vallasasi ning mille äravõtmiseks puudus omaniku nõusolek. Vladislav Gorbik pani teo toime tahtlikult elektrimootori ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ta pööras elektrimootori enda kasuks, see müüdi Feralmet OÜ metallikokkuostupunkti. 4.
12. Albert Lillemetsa süü MTÜle Paluküla Klubi kuulunud elektrimootori varguse toimepanemises ei ole aga tõendamist leidnud. Ainsaks Albert Lillemetsa süüstavaks tõendiks on kokkuleppemenetluses süüdimõistetud TK poolt kahtlustatavana antud üldsõnalised ütlused, mis on vastuolus Vladislav Gorbiku ütlusega ning mida, seoses kriminaalasja arutamisega lühimenetluses, ei olnud võimalik kohtuliku arutamise käigus kontrollida. Valdislav Gorbiku kahtlustatavana antud ütlused ja Albert Lillemetsa poolt kohtuliku arutamise käigus antud ütlused, mille kohaselt Albert Lillemets varguses ei osalenud, riimuvad, mistõttu ei ole kohtul alus nendes kahelda.
13. TM kuuluvast kõrvalhoonest tööriistade vargus ajavahemikul 04.-05.04.2021 (Vladislav Gorbik koos TK, kes on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 9.02.2022 otsusega selles varguses kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud). 5.
14. Kannatanu TM ütluste (I kd tl 112-115) kohaselt avastas ta 05.04.2021, et vvvvvvvvv, vvv tn vv garaažiuks ja kõrvalhoone uks olid lahti ning ukselukk katki. Kõrvalhoonest oli varatatud Makita akulaadija, kettsaag Makita, tikksaag Makita, tööriistakohver ja Makita elektriline lööktrell. Öösel kella 4 ajal nähti halli Volvot. 5.
15. Kannatanu e-kirja (I kd tl 116) ning sellel lisatud arvetest ja kontoväljavõttest (I kd tl 117119) nähtub, et varastati tööriistu koguväärtuses on 981 eurot. Swedbank kahjukindlustuse hüvitisotsuse (I kd tl 129) kohaselt hüvitati murdvargusega tekitatud kahjust kannatanule 791 eurot (kahju 981 eurot miinus omavastutus 190 eurot). 9 1-21-7759 5.
16. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 05.04.2021 (I kd tl 105-111) kohaselt tuvastati aadressil xxxxxxxxx xxx tn xx murdmisjäljed kõrvalhoone katusealuse puituksel. Ukse murdmisjäljelt ja uksepiidalt võeti DNA-proovid. DNA-ekspertiisiaktis (I kd tl 146-154) antud arvamusest nähtub, et Järvakandi alevis, Uus tn 40 asuva kõrvalhoone II korruse uksel olevalt murdmisriista jäljelt võetud DNA-proov on seostatav Vladislav Gorbikuga. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa kindlalt välistada Vladislav Gorbikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Segaproovis on olemas enamus Vladislav Gorbikul esinevatest DNA alleelidest. Ekspertiisi maksumus 228 eurot. 5.
17. Tunnistaja KL ütluste (I kd tl 163-165) kohaselt ta sõitis 04.04 kuni 05.04.2021 TK juhitava universaalkerega sõiduautoga Tallinnast Kehtnasse ja edasi Järvakanti. Sõiduautosse tuli Vladislav Gorbik, misjärel sõideti Järvakanti, ühe eramaja juurde. Avati sõiduauto pagasnik ja seal toimetati. 5.
18. TK tunnistas kahtlustatavana (I kd tl 157-158 ja 166-167), et ta varastas xxxxxxxx xxxx tn xx hoonest tööriistu koos Vladislav Gorbikuga. Tema oli Järvakandi alevist tööriistade varguse episoodis autojuht. Hoones sees käis Vladislav Gorbik üksinda ja tõi sealt Makita tööriistu. Kokku 5-6 eset. Varastatud tööriistade müügist saadud rahast sai tema endale 50 eurot. 5.
19. Vladislav Gorbiku tunnistab kahtlustatavana 16.06.2021 antud ütlustes (I kd tl 262-266), et ta varastas Järvakandis Uus tn 40 hoonest tööriistu koos TK. Selleks kasutati TK renditud hõbedast Foed Mondeot. Öösel kella 4 paiku murti välisuks lahti sõrgkangiga. Seejärel jõuti ruumi, milles olid kahtlustuses kirjeldatud esemed. Tööriistad müüdi Tallinnas ühele tuttavale ja raha jagati omavahel. Kohtuistungil (VI kd tl 65) tunnistas Valdislav Gorbik end süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. 5.
20. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud Vladislav Gorbiku poolt TM kuuluvast kõrvalhoonest tööriistade varguse toimepanemine grupis TK ning sissetungimisega. Oma teoga täitis Vladislav Gorbik varguse objektiivse koosseisu, ta tungis koos TK TM kõrvalhoonesse katusealuse puitukse lahti murdmise teel ning võttis ära kannatanule kuuluvad tööriistad, mis olid Vladislav Gorbiku jaoks võõrad vallasasjad ning nende äravõtmiseks puudus omaniku nõusolek. Vladislav Gorbik pani teo toime tahtlikult tööriistade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ta pööras tööriistad enda ksuks, müües need maha.
21. Kehtna Elamu OÜ-le kuuluva turvakaamera HIKvision 8MP 2,8 vargus 13.04.2021 (Vladislav Gorbik ja Albert Lillemets) 6.
22. Kannatanu esindaja Indrek Kullami ütluste (I kd tl 46) kohaselt varastati 13.04.2021 Kehtna keskväljakule paigaldatud valvekaamera. Kaamera paiknes Kehtna Vesi OÜ pumbajaama katusel. Pumbajaama hoone on aiaga piiratud, värav ja hoone on lukustatud. Salvestiselt on näha, et kaks meest tulevad keskväljakule, üks ronib katusele ja võtab kaamera ära. Vargusega on tekitatud kahju 288 eurot. Hinnapakkumise (I kd tl 47-48) kohaselt kujuneb valvekaamera vahetuse maksumuseks 240 eurot, millele lisandub käibemaks. 6.2.Vaatlusprotokollist (protokolli lisana CD-plaat) (I kd tl 54-57) nähtub, et turvakaamera nr 3 pilt katkeb 13.04.2021 kell 04:
23. Turvakaamera vaatlusega on tõendatud, et hoone, kus asuvad turvakaamerad, on võrkaiaga piiratud, samuti on tuvastatav Albert Lillemetsa ja Vladislav Gorbiku liikumine turvakaamerate vaateväljas vargusega seotud ajavahemikus. 6.
24. Albert Lillemetsa poolt kohtuistungil antud ütluste (VI kd tl 65-66) kohaselt tema ei oska 10 1-21-7759 kaamera varguse kohta rohkem midagi ütelda, pidutses ja liikus ringi. Ei tea, kes kaamera võttis. 6.
25. Vladislav Gorbiku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 262-266) kohaselt pani kaamera varguse toime tema. Kaamera varguses Albert Lillemets ei osalenud, oli lihtsalt kaasas. Selle kaamera võttis ta ära raha teenimise eesmärgil, see seisis tal kodus mingi aeg ja siis ta viskas selle ära. Kohtuistungil (VI kd tl 65) tunnistas Valdislav Gorbik end süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. 6.
26. Vladislav Gorbiku süü turvakaamera varguses on tõendatud. Kehtna Elamu OÜ esindaja ütlustest, turvakaamera salvestiselt (I kd tl 46-48, 54-57) ja Vladislav Gorbiku enda poolt kogu menetluse vältel antud ütlustest nähtub, et tema varastas 13.04.2021 kella 04.55 ajal, tungides Kehtna Elamu OÜle kuuluvale aiaga piiratud territooriumile, pumbamaja katuselt turvakaamera. Oma teoga täitis Vladislav Gorbik varguse objektiivse koosseisu, tungis Kehtna Elamu OÜle kuuluvale aiaga piiratud territooriumile ning võttis turvakaamera, mis oli tema jaoks võõras ning selle äravõtmiseks puudus omaniku nõusolek. Vladislav Gorbik pani teo toime tahtlikult, turvakaamera võttis ta raha teenimise eesmärgil, kuid viskas hiljem ära. 6.
27. Albert Lillemetsa poolt turvakaamera varguse toimepanemine koos Vladislav Gorbikuga ei ole tõendamist leidnud. Sellest, et sündmuskoha läheduses viibis teo toimepanemise ajal ka Albert Lillemets ei saa järeldada, et tema osales kuriteo toimepanemises. 6.
28. Kuna tõendatud ei ole, et Albert Lillemets pani toime vargused koos Vladislav Gorbikuga mõistab kohus Albert Lillemetsa temale esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigeks mõlemas temale süüks arvatud varguse episoodis.

1. RT jalgratta Torpado Saturn vargus ajavahemikul 13.-14.04.2021 (Vladislav Gorbik). 7.
2. Kannatanu RT ütluste (I kd tl 66-67), esitatud foto (I kd tl 76) ja Messengeri vestluse (I kd tl 68-74) kohaselt avastas tema elukaaslane KR 14.04.2021 kella 17.20 paiku, et jalgratast Torpado Saturn ei ole enam trepikojas. Suheldes RT selgus, et RT ostis jalgratta 130 euroga Valdislav Gorbiku käest ja viis selle lepavõssa, kust kannatanu jalgratta tagasi sai. E-kiri koos ostuarvega (I kd tl 77-78), mille kohaselt RT varastatud jalgratta Torpado Saturn hind oli 397 eurot. 7.
3. Tunnistaja RT ütluste kohaselt (I kd tl 86-87) müüs Vladislav Gorbik talle 130 euroga jalgratta, mille tunnistaja tagastas hiljem kannatanule Kehtnast Põlma poole mineva kruusatee kraavist. 7.
4. Vladislav Gorbiku kahtlustatavana 16.06.2021 antud ütluste (I kd tl 262-266) kohaselt võttis tema trepikojast RT kuuluva jalgratta ja müüs RT. Kohtuistungil (VI kd tl 65) tunnistas Valdislav Gorbik end süüdi ja jäi kohueelses menetluses antud ütluste juurde. 7.
5. Valdislav Gorbikule süüks arvatud jalgratta vargus on täelikult tõendamist leidnud. Vladislav Gorbik võttis RT kuulunud jalgratta, mis oli tema jaoks võõras vallasasi ning mille äravõtmiseks puudus omaniku nõusolek, seega täitis Vladislav Gorbik varguse objektiivse koosseisu. Vladislav Gorbik pani teo toime tahtlikult, jalgratta võttis ta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning pööras selle enda kasuks müües selle RT.
6. Kehtna Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumil sõidukite küljest katalüsaatorite vargused ajavahemikul 14.04.2021 kuni 27.04.2021 (Vladislav Gorbik). 11 1-21-7759 8.
7. 27.04.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 170-182) nähtub Kehtnas, Staadioni 12 asuva Kehtna Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumi kuriteojärgne olustik. Mercedes Benz CL500 reg.märgiga xxxxxxxxx paremal pool, külje all, asfaldil musta värvi metallraamiga, sinist värvi plastkäepidemega rauasaag ja rauasaelehe 4 tükki. Suzuki Grand Vitara reg.märgiga xxxxxxxxx all väljalaske süsteemi detail. Sõiduauto Mercedes Benz C 180 reg. märgiga xxxxxxxxx tagaosa all lõikejälgedega väljalaskesüsteemi detailid. Suzuki Jimny VIN koodiga: JSAFJB43V00189723 puudub väljalaskesüsteem. Sõiduautot Audi 80 reg.märgiga xxxxxx tagant vaadates vasakul lõikejälgedega väljalaskesüsteemi detail ning sõiduauto taga põlenud sigarett. Vaatluse käigus võeti DNA-proovid rauasaelt, rauasaelehelt, Mercedes Benz CL500 spoileri alumiselt küljelt. Kaasa võeti suitsukoni, rauasaeraam ja 4 saelehetükki. 27.04.2021 koostatud sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolli (I kd tl 199-201) kohaselt on Mercedes Benz CL500 registreerimismärgiga xxxxxx keskosa all väljalasketorustiku kaks pauna, millest parempoolne on painutatud allapoole. 8.
8. DNA-ekspertiisiaktis nr 21E-GE0461 (I kd tl 184-188) antud arvamuse kohaselt saadi sündmuskoha vaatluse käigus Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumilt ära võetud suitsukonilt DNA-profiil (võetud proov B210199), mis on kokkulangev Vladislav Gorbiku DNA-profiiliga. Rauasae käepidemelt võetud proovist A211728 saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam, kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa kindlalt välistada Vladislav Gorbikult pärineva DNA sisaldumist selles segaproovis, mis tähendab, et segaproovis on esindatud suurem osa Vladislav Gorbiku erinevatest alleelidest. Ekspertiisi maksumus 1140 eurot. 8.
9. Asitõendi, s.o rauasae vaatlusprotokolli (I kd tl 202-204) kohaselt mõõdeti sündmuskoha vaatluse käigus Kehtnas, Staadioni 12 asuva Kehtna Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumilt ära võetud rauasaeraami ja nelja saelehetükki ning eelnimetatud esemed tunnistati asitõendiks. Vladislav Gorbik kasutas eelnimetatud rauasaagi sõidukitelt katalüsaatorite eemaldamiseks. 8.
10. Tunnistaja MV ütluste (I kd tl 206-208) kohaselt märgati 19.04 või 20.04 Mercedes Benz C 180 reg. märgiga xxxxxx tagaosa juures maas summuti detaile. 27.04.2021 hakati hoovis olnud sõidukeid täpsemalt kontrollima. Tundus, et katalüsaatorid olid eemaldatud ketaslõikuriga ka sõidukitel Mercedes Benz CL500 reg.märgiga xxxxxx, Suzuki Grand Vitara reg.märgiga xxxxxx, Suzuki Jimny VIN koodiga: JSAFJB43V00189723 ja Audi 80 reg.märgiga xxxxxx. Mercedes Benz CL500 oli püütud eemaldada tagumise klaasi küljes olevat spoilerit ja selle tagajärjel on tagumine klaas purunenud. 8.
11. Liiklusregistri väljatrüki (I kd tl 212) kohaselt on sõiduauto Mercedes Benz CL500 reg.märgiga xxxxxxxx omanik on AR. AR ütluste (I kd tl 213-214) kohaselt jäi temale kuuluv auto Kehtna Kutsehariduskeskuse territooriumine remontimiseks. Sõduki tagaklaasi lõhkumisega ja katalüsaatorite eemaldamisega on temale põhjustatud materiaalset kahju kogusummas 5471, 19 eurot. Lisatud on Windrox OÜ hinnapakkumine 2426, 60 eurot tagaklaasile ja selle paigaldusele ( I kd tl 219 ) ja Veho AS hinnapakkumine 3044, 59 eurot katalüsaatori detailidele ja abimaterjalidele koos vahetusega ( I kd tl 221). 8.6.Liiklusregistri väljatrüki (I kd tl 222) kohaselt on sõiduauto Mercedes Benz C 180 reg.märgiga xxxxxxxxxxx omanik on TBR, keda esindab tema elukaaslane ÜV. ÜV ütluste (I kd tl 226) kohaselt avastas ta 19.04.2021 sõiduauto Mercedes Benz C 180 reg.märgiga xxxxxxxxxxxx juures maas summuti detailid, katalüsaatori osa oli ära lõigatud, samuti oli lõigatud tükk summuti otsast. Kuriteoga on põhjustatud materiaalset kahju 565 eurot, millest 12 1-21-7759 katalüsaatori maksumus 180 eurot, summuti maksumus 285 eurot ja remondikulu 100 eurot. 8.7.Liiklusregistri väljatrüki (I kd tl 229) kohaselt on sõiduauto Suzuki Grand Vitara reg. märgiga xxxxxx omanik on MP. MP ütluste (I kd tl 230-231) kohaselt on tema Kehtna Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumil parkinud sõiduautolt varastatud katalüsaator. Katalüsaatori vargusega põhjustatud materiaalse kahju suurus on 603, 89 eurot, millest katalüsaatori maksumus 325 eurot, selle detailidest ja paigaldusest 108, 33 eurot, millele lisanud käibemaks (AS Topauto hinnapakkumine I kd tl 234). 8.
12. Liiklusregistri väljatrüki (I kd tl 237) kohaselt on sõiduauto Audi 80 reg.märgiga xxxxxx omanik on RLE, kasutaja AE. AE (I kd tl 238-239) ütluste kohaselt oli sõiduauto Audi 80 reg.märgiga xxxxxxxxx Kehtna Kutsehariduskeskuse juures remondiks. Sai teada ÜV või MV käest, et sõidukeid on kahjustatud. Temale katalüsaatori vargusega põhjustatud materiaalset kahju 238,05 eurot, millest katalüsaatori maksumus 138,78 eurot, keskosa 59,32 eurot, millele lisanduvad tihendid ja poldid ning paigaldus maksumusega ligikaudu 30 eurot tund. 8.
13. Transpordiameti e-teenistuste väljatrüki (I kd tl 242-243) kohaselt puudub sõiduautol Suzuki Jimny VIN-koodiga JSAFJB43V00189723 tehnoülevaatus ja liiklus-kindlustus. Äriregistri väljatrüki (I kd tl 244) kohaselt on Kehtna Kutsehariduskeskuse esindusõiguslik isik EK. Volikirja (I kd tl 245-246) kohaselt EK volitas esindama end puhkuse ajal ÜV (isikukood xxxxxxxxxxxx). Kannatanu, Kehtna Kutsehariduskeskuse esindaja (ÜV) ütluste (I kd tl 247248) kohaselt Kehtna Kutsehariduskeskuse territooriumile pargitud sõiduautodelt varastati katalüsaatorid perioodil 14.04 kuni 27.04.
14. Kehtna Kutsehariduskeskusele põhjustati materiaalne kahju sõiduautolt Suzuki Jimny (VIN-koodiga JSAFJB43V00189723) katalüsaatori vargusega 450 eurot, millest katalüsaatori maksumus 291,67 eurot ja paigaldus koos toru ühendustega kokku 450 eurot (Drageron OÜ hinnapakkumine I kd tl 255). 8.10.Vladislav Gorbiku kahtlustatavana 10.08.2021 antud ütluste (I kd tl 267-269) kohaselt tunnistab ta süüd osaliselt. Katalüsaatorid varastas neljalt sõiduautolt, 500 CL Mercedeselt ei õnnestunud katalüsaatoreid varastada ning selle tagaklaasi ta ei lõhkunud. Ta ei nõustu tekitatud kahjudega Kohtuistungil (VI kd tl 65) tunnistas Valdislav Gorbik end vargustes süüdi, selgitades, et Mercedese tagaklaasi ta ei lõhkunud ja tsiviilhagidega ei nõustu, sest varastatud katalüsaatorid ei maksa nii palju. Vladislav Gorbik jäi kohueelses menetluses antud ütluste juurde. 8.
15. Kohus leiab, et Valdislav Gorbiku süü Kehtna Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumil olevate sõidukite küljest katalüsaatorite vargus on täelikult tõendamist leidnud. Vladislav Gorbik tungis aiaga piiratud territooriumile paneelaia paneeli lahtiklangutamise teel ning sõidukite summutite läbisaagimise teel varastas neljalt sõidukilt katalüsaatorid, ühelt sõidukilt tal ei õnnestunud katalüsaatorit varastada, kuid ta lõhkus sõiduki väljalaskesüsteemi. Katalüsaatorid olid Vladislav Gorbiku jaoks võõrad vallasasjad, mille äravõtmiseks puudus omanike nõusolek, seega täitis Vladislav Gorbik varguse objektiivse koosseisu. Vladislav Gorbik pani teo toime tahtlikult, katalüsaatorid võttis ta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning pööras need enda kasuks müües need maha. Kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist, et Vladislav Gorbik oleks lõhkunud AR kuulunud sõiduki tagaklaasi, kuid eeltoodu ei oma tähtsust Vladislav Gorbiku poolt toimepandule õigusliku hinnangu andmisel, kohus arvestab sellega AR poolt esitatud tsiviilhagi lahendamisel. 8.
16. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vladislav Gorbikule esitatud süüdistus on täies mahus tõendamist leidnud. Vladislav Gorbikule on esitatud süüdistus viies varguse episoodis 13 1-21-7759 lühikese aja jooksul, s.o ajavahemikul 16.03.2021 kuni 27.04.2021, ning ta omab kehtivat karistust süstemaatiliste varguste eest. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ning tema poolt toimepandud varguste faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Kaks vargust pani Vladislav Gorbik toime isikute grupis koos TK ning kolm vargust olid toime pandud sissetungimisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Uus tn 40 kõrvalhoonesse, Kehtna Elamu OÜ pumbamaja ja Kehtna Kutsehariduskeskuse piiratud territooriumitele oleks toimunud kooskõlas seaduslike omanike tahtega. Seega Vladislav Gorbik, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, võõra vallasasja äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kohus Valdislav Gorbiku süüd ja tema poolt toimepandud tegude õigusvastasust välistavaid ei tuvastanud.

1. Suures koguses narkootilise aine gammabutürolaktooni (GBL) ebaseaduslik käitlemine Albert Lillemetsa poolt 11.11.
2. 9.
3. Jälitustoimingu 19.03.2021 protokollist (III kd tl 116-117) ja sellele lisatud salvestiselt DVD-plaadil (III kd tagakaanel ümbrikus), nähtub, et Albert Lillemets asetas 11.11.2020 kell 22.50 sõiduauto VW Golf reg nr xxxxxxxxxx pakiruumi kaks vedelikuga täidetud 5-liitrist plastpudelit, mis olid rasked tõsta. Kell 22:52 alustati sõitu. Kell 22:55 peatasid politseaimenikud sõiduki, kuid sõiduk ei allunud peatumismärguandele ning alustas põgenemist teelt kõrvale põllule keerates. Oli näha, et Albert Lillemets oli roninud sõiduki tagaistmele, avas sõidu ajal sõiduki parempoolse tagaukse ja kallas plastikpudelitest vedelikku põllule. Kui ta oli pudelid tühjaks kallanud viskas ta need põllule ning sulges sõiduki ukse ja ronis tagasi kõrvalistmele. Jälitustoimingu protokollile lisatud salvestiselt DVD-plaadil on näha, kuidas politseisõiduki eest ära sõitva sõiduki parempoolne tagauks avaneb ning sealt visatakse midagi välja, mõne hetke pärast paiskub samast uksest välja vedelik, seejärel vistakse jälle sõidukist midagi välja ning taaskord paiskub sõiduki ukse vahelt välja vedelik, misjärel visatakse uksest jälle mingi ese välja. 9.
4. Läbiotsimisprotokolli (III kd tl 5-7) ja sellele lisatud fotode (III kd tl 8-17) kohaselt toimus 12.11.2020 kella 00.15-00.55 vahelisel ajal toimus xxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas asuval xxxxxxxx kinnistul asunud sõiduauto VW Golf reg nr xxxxxxxx läbiotsimine ML ja Albert Lillemetsa osavõtul. Menetlustoimingu käigus leiti ja võeti muude esemete hulgas ära kõrvalistuja istme tagant põrandalt 3 sinist värvi keermega pudelikorki (pakend VW LO4). Fotol nr 16 on näha kaassõitja tagumise istekoha ees põrandal kolm sinist värvi korki ja vedelikupritsmed sõidiku tagumise parempoolse ukse lävepakul. 9.
5. 12.11.2020 kella 00.20-00.50 vahelisel ajal teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (III kd tl 57), sellele lisatud skeemilt (III kd tl 58-59) ja fotodelt (III kd tl 60-62) nähtub sõiduauto VW Golf reg nr xxxxxxxxx teekond Viljandi mnt ja Järvakandi tee ristumiskohast kuni sõiduauto peatumiseni xxxxxxxx kinnistul xxxxxxxxxx külas. Sündmuskoha vaatluse fikseeriti Viljandi mnt ja Järvakandi tee ristumiskoha ja Koogimäe-Kukesoo tee vahelisel põllualal umbes 300 meetriste vahedega kokkukortstatud 5-liitirised läbipaistvad plastikpudelid, kõigis pudelites on läbipaistva vedeliku jäägid, pudelitel puudub kork. Pudelid võeti kaasa ja pakendati vastavalt SKV1, SKV2 ja SKV
6. Pudelitele keerati peale sõiduauto VW Golf reg nr xxxxxxxxxx läbiotsimisel leitud korgid. 9.
7. Läbiotsimisprotokolli (III kd tl 24-26), protokolli lisana skeemi (III kd tl 27) ja fotode (III 14 1-21-7759 kd tl 28-40) kohaselt 12.11.2020 kella 01.30-02.00 vahelisel ajal toimunud Albert Lillemetsa elukoha asukohaga xxxxxx maakond, xxxxx alevik, xxxxxxx xxxx läbiotsimisel leiti ja võeti ära: kaks soonesulguriga kilekotti valge pulbrilise aine jääkidega (pakend nr 5 AL Kodu LO); kaks soonesulguriga kilekotti, milles valge pulbriline aine (pakend nr 1 AL Kodu LO), elektrooniline kaal (pakend nr 2 AL Kodu LO), korgiga suletav tops, millesse valati süstlast ümber läbipaistev vedelik (pakend nr 3 AL Kodu LO) ja süstal (pakend nr 4 AL Kodu LO). 9.
8. Läbiotsimisprotokolli (III kd tl 43-45) ja protokolli lisana fotode (III kd tl 47-55) kohaselt 12.11.2020 kella 01.28-02.14 vahelisel ajal, ML osavõtul teostatud xxxxx maakonnas xxxxx alevikus xxxxxxxx xx asuva garaaži läbiotsimisel võeti ära: valge pulbrilise aine jääkidega soonesulguriga kilekott (AL Graaž 4); soonesulguriga kilekott ainejääkidega ja metallist veski (AL Graaž 6); läbipaistva vedeliku jääkidega pudel (AL Graaž 10 ). 9.
9. 13.11.2020 kella 21.47-21.58 vahelisel ajal teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd tl 63), lisana skeemi (III kd tl 64) ja fotode (III kd tl 65-67) kohaselt menetlustoimingu käigus Rapla maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxx külas asuva xxxxxxxxx talu lähistel leiti ja võeti ära minigripp kott valget värvi pulbriga (pakend nr 1 SK METSA T). 9.
10. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 20E-AN1509 (III kd tl 73-76) antud arvamuse kohaselt sisaldsid 12.11.2020 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud 5-liitrised pudelid narkootilist ainet gammabutürolaktoon (GBL) vastavalt 9,35 grammi, 12,65 grammi ja 34,49 grammi. Ekspertiisi maksumus 504 eurot. 9.
11. Ekspertiisimääruse (III kd tl 77-79) kohaselt on sõiduauto VW Golf reg nr xxxxxxxx läbiotsimisel ja Albert Lillemetsa elukoha läbiotsimisel ära võetud esemete ja 13.11.2020 sündmuskoha vaatlusel ära võetud valge pulbri osas määratud narkootilise aine ekspertiis. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 20E-AN1536 (III kd tl 81-85) antud arvamuse kohaselt Albert Lillemetsa kodu läbiotsimisel leitud minigripp kilekotis leidub amfetamiini jälgi. Tema garaaži läbiotsimisel ära võetud punase korgga plasttops sisaldab GBL-i jälgi, valge pulber massiga 0,069 sisaldab amfetamiini ( AL Graaž 4), minigripp kilekott sisaldab amfetamiini järgi. 13.11.2020 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud pulber massiga 0,99 grammi (pakend nr 1 SK METSA T) sisaldas 0,12 grammi narkootilist ainet amfetamiin. Ekspertiisi maksumus 1008 eurot 9.
12. EKEI narkootiliste ainete keskmiste annuste tabeli (III kd tl 87-89) kohaselt on gammabutürolaktooni (GBL) puhul on ühekordne narkojoobe tekitamise keskmine kogus 1,6 grammi ja suur kogus on 16 grammi ning amfetamiini puhul on ühekordne narkojoovet tekitav keskmine kogus 0,13 grammi. 9.
13. Ekspertiisimääruse (III kd tl 90-91) kohaselt on sündmuskoha vaatlusega ära võetud kolme 5-liitrise pudeli ja Albert Lillemetsa garaaži läbiotsimisel ära võetud esemete osas määratud DNA-ekspertiis. DNA-ekspertiisiaktis nr 20E-GE1235 (III kd tl 93-102) antud arvamuse kohaselt 12.11.2020 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud ühelt 5-liitrise plastpudeli korgilt saadi DNA- analüüsil täisproov, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Albert Lillemetsa DNAprofiiliga. Teistelt plastpudelitelt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Albert Lillemetsa bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides ei saa saadud tulemuse alusel välistada. Ekspertiisi maksumus 1368 eurot. 9.
14. Ekspertiisimääruse (III kd tl 103-105) kohaselt on sõiduauto VW Golf reg nr 15 1-21-7759 xxxxxxxxxxxläbiotsimisel ja Albert Lillemetsa elukoha läbiotsimisel ära võetud esemete ja Albert Lillemetsa garaaži läbiotsimisel ära võetud ning 13.11.2020 sündmuskoha vaatlusel ära võetud valge pulbriga pakendi osas määratud DNA-ekspertiis. DNA-ekspertiisiaktiga nr 20EGE1257 (III kd tl 107-115) kohaselt on 13.11.2020 sündmuskoha vaatlusel ära võetud valget pulbrit sisaldavalt soonsulguriga kilekotilt võetud DNA-profiil on kokkulangev Albert Lillemetsa DNA-prooviga. Ekspertiisi maksumus 114 eurot. 9.
15. Albert Lillemets tunnistas kohtuistungil (VI kd tl 65-67) GBL-i käitlemist, kuid ainult 56, 49 grammi, s.o koguses, mis oli Viljandi mnt ja Järvakandi tee ristumiskoha ja KoogimäeKukesoo tee vahelisel põllualal leitud kolmes 5-liitirises plastikpudelis. Albert Lillemetsa ütluste kohaselt olid kolm pudelit kogu aeg autos ja igas pudelis lihtsalt oligi nii väike kogus GBLi. Pudelid viskas autost välja, minnes esiistmelt tagaistmele ja upitas end uksest poole kehaga välja. Samuti tunnistab, et tal oli väike kogus amfetamiini. 9.
16. Albert Lillemetsa ütlused tema poolt käideldud narkootilise aine koguse osas on vastuolus objektiivselt tuvastatuga ning kohus jätab tema ütlused selles osas tõendikogumist välja. Varjatud jälgimise käigus fikseeriti, et Albert Lillemets asetas 11.11.2020 kell 22.50 sõiduauto VW Golf reg nr xxxxxxxxxx pakiruumi kaks vedelikuga täidetud 5-liitrist plastpudelit, mis olid rasked tõsta. Kell 22:55 peatasid politseaimenikud sõiduki, kuid sõiduk ei allunud peatumismärguandele ning alustas põgenemist teelt kõrvale põllule keerates. Sõidu ajal avanes sõiduki parempoolne tagauks ning sealt visatakse midagi välja, mõne hetke pärast paiskub samast uksest välja vedelik, seejärel vistakse jälle sõidukist midagi välja ning taaskord paiskub sõiduki ukse vahelt välja vedelik, misjärel visatakse uksest välja mingi ese. 12.11.2020 kella 00.20-00.50 vahelisel ajal teostatud sündmuskoha vaatlusel leiti Viljandi mnt ja Järvakandi tee ristumiskoha ja Koogimäe-Kukesoo tee vahelisel põllualalt umbes 300 meetriste vahedega kokkukortsutatud 5-liitirised läbipaistvad plastikpudelid läbipaistva vedeliku jääkidega, pudelitel puudusid korgid. Sõiduauto VW Golf reg nr xxxxxxxxxxx läbiotsimisel leiti sinised korgid mis sobisid nendele pudelitele. Pudelites olnud vedeliku välja valamist kinnitavad ka sõiduauto läbiotsimisel (foto nr 16) kaassõitja tagumise istekoha lävepakul fikseeritud vedeliku pritsmed. 9.
17. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Albert Lillemets, soovides enne kinnipidamist vabaneda teda süüstavatest tõenditest kallas 5 liitristest plastpudelitest vedelik välja ning viskas pudelid seehjärel põllule. Arvestades vedeliku kogust, mis auto ukse vahelt välja paiskus olid pudelid täidetud ning suure tõenäosusega sisaldas iga pudel 5 liitrit, kolm pudelit kokku aga 15 liitrit gammabutürolaktooni. 9.
18. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
19. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Gammabutürolaktooni keskmine kogus kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks on 16 1-21-7759 vähemalt 16 grammi (16000 milligrammi) (III kd tl 87-89). 9.
20. Kuna Albert Lillemetsal puudus seaduslik alus narkootilise aine käitlemiseks oli tema poolt gammabutürolaktooni käitlemine ebaseaduslik. Albert Lillemets käitles 11.11.2020 rohkem kui 16 grammi, suure tõenäosusega 15 liitrit, s.o suures koguses gammabutürolaktooni. Albert Lillemets pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Albert Lillemets on Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistetud

§ 184

lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises 25.09.2020, seega oli ta käesoleva kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning Albert Lillemetsa poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10. Albert Lillemetsa poolt

§ 423¹ järgi toime pandud kuritegu 08.04.2021.

10.1.Tunnistaja MT ütluste (IV kd tl 9-10) kohaselt oli ta patrullis 08.04.2021 ja teosta liiklusjärelevalvet ning nägi kella 14.43 ajal sõitmas sõiduautot Ford Mondeot reg nr xxxxxx. Sõiduki kontrollimise käigus sõiduk peatus ja juhikohalt hüppas tagaistmele inimene. Avades sõiduki vasaku tagaukse oli seal poolamavas asendis meesterahvas, keda tunnistaja oli varem näinud roolis. Autos oli veel TK ja JV, kes istusid normaalses asendis oma kohtadel. Juht esitas ID -kaardi ja selgus, et see isk on Albert Lillemets. 10.

1. Transpordiameti juhiloa andmete väljatrüki (IV kd tl 24) kohaselt Albert Lillemetsal ei ole juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (IV kd tl 21) kohaselt Albert Lillemets kõrvaldati sõiduauto Ford Mondeo reg nr xxxxxx juhtimiselt alates 08.04.2021 kell 14:43, kuna tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus ning esines alus arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid. 10.
2. Karistusregistri väljavõtte (IV kd tl 26) ja kohtuotsus 1-20-9477 (IV kd tl 27-31) kohaselt 08.01.2021 karistati Albert Lillemetsa Pärnu Maakohtu poolt

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritavas mootorsõiduki süstemaatilises juhtumises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta 25.09.2020 ning ta on varem juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 21.01.2020 ja 13.02.

1. 10.
2. Kohtuistungil (VI kd tl 65) tunnistas Albert Lillemets ennast süüdi selles, et ta juhtis 08.04.2021mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Juhtimisõigust pole tal kunagi olnud 10.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tõendamist leidnud nii Albert Lillemetsa poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Albert Lillemets juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 423

¹ järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Albert Lillemets on Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistetud

§ 423

¹ järgi, kuid juba kolme kuu pärast juhtis ta taas mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, seega pani Albert Lillemets temale süüks arvatava teo toime süstemaatiliselt. Selline tegevus on vaadeldav

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Albert Lillemetsa käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 10.6. Seega pani Albert Lillemets toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, s.o

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 17 1-21-7759

1. pp tahte vastaselt tema Rapla maakonnas xxxxxxxxx maakonnas, xxxxxxxxx vallas, xxxxxx alevikus, xxxxxx xx sisse tungimine Albert Lillemetsa poolt 11.08.
2. 11.
3. 12.08.2021 kell 00.35 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd tl 3-10) nähtub, et Rapla maakonnas xxxxxxxxx maakonnas, xxxxxxxxx vallas, xxxxxx alevikus, xxxxxx xx teisel korrusel asuva korteri rõduukse pakettaknaklaas on purustatud, klaasikillud on köögipõrandal. Sündmuskohalt võeti kaasa jalatsijälje tõmmis želatiinkilel ja klaasikillud (pakendid on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas). 11.
4. Tunnistaja Anti Šapkini ütluste (II kd tl 12) kohaselt tema politseiametnikuna lahendas sündmust, milles 11.08.2021 kell 23.17 saabunud informatsiooni kohaselt oli aadressil xxxxxxx, xxxxxx xx aknast PP alla hüpanud. PP selgitas ametnikule aknast alla hüppamise põhjust ning rääkis, et tema korterisse sisse oli tunginud Albert Lillemets. 11.
5. Kannatanu PP ütluste (II kd tl 13-16) kohaselt tungis Albert Lillemets 11.08.2021 kella 23.30 paiku rõduukse aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxx, xxxxx xxxx asuvasse korterisse. Albert Lillemets ronis rõdule nõudis rõduukse avamist, kuid kannatanu ust ei avanud ja Albert Lillemetsa korterisse ei lubanud agressiivse käitumise tõttu. Kannatanu helistas politseisse. Albert Lillemets läks ära, kuid tuli viis minutit hiljem tagasi ja oli ühel hetkel uuesti rõdul ning nõudis agressiivselt ukse avamist. Kannatanu ust avada ei julgenud ja helistas uuesti politseisse. Kuulis klaasiklirinat, kartis ja jooksis teise toa kaudu rõdule ning edasi lasi end rippu ja libistas rõdult alla. Ema jutu järgi oli Albert Lillemets käinud kõikides tubades teda otsimas ja hõiganud. Rõduukse klaasi lõhkumisega tekkis kahju 150 eurot. 11.
6. EMO patsiendikaardi (II kd tl 17-19) kohaselt 12.08.2021 kell 00.52 saabus PP erakorralise meditsiini osakonda, misjärel osutati talle meditsiinilist abi. 11.
7. Tunnistaja KK ütluste (II kd tl 24-25) kohaselt kuulis ta südaööl trepikojas karjumist ja nägi, et Albert väljus ööl vastu 12.08.2021 PP korterist, käes oli tal musta värvi jalgratas. PP oli rõdult alla hüpanud ja selga vigastanud. ja 11.
8. Tunnistaja AV ütluste (II kd tl 26-27) kohaselt võttis ta Raikkülast oma auto peale kaks inimest ning viis nad Kehtnasse, kus nad autost väljusid. Tunnistaja ei teadnud algul, et üks on Albert Lillemets. Keegi ronis rõdule ning tunnistaja kuulis klaasi klirinat. Nägi kuidas Albert tuli jalgrattaga trepikojast välja ja sõitis ära. 11.
9. Kohtuistungil (VI kd tl 65) tunnistas Albert Lillemets tunnistas end süüdi PP korterisse sissetungimises. Tungis korterisse kuna inimene varastas tema jalgratta, millega uhkeldas internetis. 11.8.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest. Kannatanu PP ütluste kohaselt elas tema xxxxx xx kortermaja teisel korrusel korteris nr x. Albert Lillemets sisenes kannatanu korterisse lukustatud rõdukse kaudu, mille klaasi ta lõhkus. Tegemist ei ole õiguspärase sisenemisega ning kannatanu ütluste kohaselt toimus see tema tahte vastaselt. Seda asjaolu näitab seegi, et kannatanu tundis hirmu, põgenes ja kutsus politsei. Seega oli tungimine xxxxx xxxx korterisse ebaseaduslik. Kohus on kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest, mille kohaselt süüdistatav oli teadlik sellest, et ta siseneb võõrasse korterisse ilma loata, lähtuvalt veendunud, et Albert Lillemets pani süüteo toime kavatsetult. Albert Lillemetsa süüd ja tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18 1-21-7759 11.9. Seega pani Albert Lillemets pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Suures koguses narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) ebaseaduslik käitlemine Albert Lillemetsa poolt 10.11.
2. 12.
3. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (V kd tl 4-5) kohaselt tuvastati Albert Lillemetsal 10.11.2021 narkootilise aine, amfetamiini, tarvitamise tunnused. 12.
4. Asitõendi vaatlusprotokoll (V kd tl 8-11) protokolli kohaselt Alebert Lillemetsalt 10.11.2021 läbiotsimise käigus ära võetud pudel sisaldab vastavalt kiirtestile narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB). Ekspertiisimääruse (V kd tl 12-13) ja narkootilise aine ekspertiisiakti (V kd tl 14-15) kohaselt sisaldas Albert Lillemetsalt ära võetud pudelis olev vedelik 22,4 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihape (GHB). Ekspertiisi maksumus 168 eurot. 12.
5. Albert Lillemets tunnistas kohtuistungil antud ütlustes (VI kd tl 65-67), et tal oli 10.11.2021 politseijaoskonda minnes taskus 22, 4 grammi GHB-d ja tühi kott amfetamiini jääkidega. 12.
6. Gammahüdroksüvõihape kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
7. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. (V kd tl 16-18). NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis (V kd tl 39-41) antud arvamuse kohaselt piisab 22,4 grammist gammahüdroksüvõihappest (GHB) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 14 inimesele. 12.5 Kuna Albert Lillemetsal puudus seaduslik alus narkootilise aine käitlemiseks oli tema poolt gammahüdroksüvõihappe käitlemine ebaseaduslik. Albert Lillemets käitles 10.11.2021 22,4 grammi gammahüdroksüvõihapet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 14 inimesele, s.o suures koguses. Albert Lillemets pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Albert Lillemets on Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistetud

§ 184

lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises 25.09.2020, samuti käitles ta eega oli ta käesoleva kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, seega pani Albert Lillemets toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud

Albert oleks olnud arsti ettekirjutust gammahüdroksüvõihappe omandamiseks ja valdamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud, seega oli Albert Lillemetsa poolt narkootiliste aine omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. 12.6. Albert Lillemets on Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistetud

§ 184

lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises 25.09.2020 ning käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Albert Lillemets käitles ebaseaduslikult suures koguses gammabutürolaktooni 1.11.2020. Seega oli Albert Lillemets käesoleva 19 1-21-7759 kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Albert Lillemetsa teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmine 13. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 14. Vladislav Gorbik on toime pannud

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 14.

1. Ankeetandmete kohaselt töötab Valdislav Gorbik Laxsnel OÜ-s, mis süüdistava kohtuistungil antud selgituse kohaselt on tegemist hooajatöö, Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus tal tulumaksuga maksustatav tulu aastatel 2019 ja
2. Seega puuduvad kohtul andmed selle kohta, et Vladislav Gorbik omab püsivat legaalselt sissetulekuallikat, mida kinnitab ka asjaolu, et ta pani kuriteod toime raha saamiseks. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate tsiviilhagide ja menetluskulude tõttu. Seega ei ole Vladislav Gorbikul, temale rahalise karistuse mõistmisel, võimalik karistust täita, pigem on põhjendatud alus arvata, et rahaline karistus mõjutab Vladislav Gorbikut elatusvahendite hankimiseks kuritegude toimepanemist jätkama. Eeltoodud põhjustel on Vladislav Gorbikule rahalise karistuse mõistmine välistatud ja temale tuleb mõista karistuseks vangistus. 14.
3. Hinnates Vladislav Gorbiku süü suurust, arvestab kohus, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Kohus Vladislav Gorbiku karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning leiab, et temale võib karistuse mõista sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Seoses lühimenetlusega vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistab karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Kuna Vladislav Gorbik viibis kohtueelses menetluses eelvangistuses arvab kohus

§ 68

lg 1 alusel karitusaja hulka eelvangistuse 2 kuud ja 13 päeva, ajavahemikul 06.05-19.07.2021 ( I kd tl 88-89, tl 96-98 ja II kd tl 60-64, tl 114) karistusaja hulka, ära tuleb kanda 1 aasta, 5 kuud ja 17 päeva vangistust. 14.3. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava kehtivatest karistustest (II kd tl 7986). Pärnu Maakohtu 09.03.2021 otsusega ( II kd tl 74-78) tunnistati Vladislav Gorbik süüdi

§-de 157² lg 1, 213 lg 2 p 1 ja 423¹ järgi nig mõisteti karistuseks 2 aasta ja 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi süüdistatava suhtes kohaldamata 2 aasta ja 3 kuulise katseajaga. Seega pani Vladislav Gorbik uued kuriteod toime katseajal ning liitkaristuse mõistmisel tuleb juhinduda

§ 65lg-st 2.

Kohus mõistab Vladislav Gorbikule

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.03.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning mõistab liitkaristuseks 3 aastat, 6 kuud ja 15 päeva vangistust. 14.4. Prokurör taotles

§ 74

lg 5 alusel Vladislav Gorbiku uuesti liitkaristusest tingimisi vabastamist 4 aastase katseajaga koos käitmiskontrolliga, allutades Valdislav Gorbiku

20 1-21-7759 §75 lg 2 p-s 9 sätestatud korras elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. Prokuröri hinnangul tuleb Vladislav Gorbikul läbida kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogramm. Vladislav Gorbiku selgituste kohaselt on tõkendi vahistamine asendamine elektroonilise valvega aidanud tal keelatud ainete tarvitamisest võõrduda. Ta on leidnud toetava elukaaslase, kellega soovib abielluda ja on otsustanud ennast muuta (VI kd lk 75). Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralisest ettekandest (II kd lk 46-48) nähtuvalt on süüdistatav täitnud kontrollnõudeid pigem hästi ning vajadusel ja tahtmisel suudab kehtestatud nõudeid järgida. 14.5. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et Vladislav Gorbikule mõistetud karistuse võib tingimisi kohaldamata jätta allutades ta elektroonilisele valvele. Kohus jätab Vladislav Gorbiku karistuse, s.o 3 aastat, 6 kuud ja 15 päeva vangistust,

§ 74

lg 5 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Vladislav Gorbik ei pane 4 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 9 alusel allutab kohus Vladislav Gorbiku elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud ning kohustab teda

§ 75

lg 2 p 8 alusel katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. 15. Albert Lillemets on toime pannud kaks

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavat i astme kuritegu, mille toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Samuti pani Albert Lillemets toime

§ 266

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 15.1. Kohus leiab, et

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetava vamgistuse alammäär välistab Albert Lillemetsale

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 423

¹ järgi rahalise karistuse mõistmise, sest pikaajalise vangistuse kandmisel ei ole rahaline karistus täidetav. Samuti kaasnevad käesoleva kohtuotsusega rahalised kohustused menetluskulude ja tsiviilhagi näol, mis omakorda seab kahtluse alla süüdlase võimekuse rahalist karistust täita. 15.2. Albert Lillemets on toime pannud kaks

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavat I astme kuritegu, esimese neist pani ta toime 11.11.2020, s.o enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega süüdi mõistmist. Teise,

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning kuriteod

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 423¹ järgi pani Albert Lillemets toime katseajal.

Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega mõisteti Albert Lillemets süüdi

§-de 184 lg 1 ja 423¹ järgi ning temale mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva, mille kandmisest ta vabastati tingimisi 2 aastase katseajaga. ( V kd tl 20, tl 23-26 ). 15.3. Kõigi Albert Lillemetsa poolt toimepandud kuritegude eest karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 57

lg 1 p 3 järgi karistust kergendava asjaoluna seda, et Albert Lillemetsa avaldas kohtuistungil kahetsust toimepandu üle. Tema karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

15.4. Hinnates Albert Lillemetsa süü suurust

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas esimeses kuriteos 11.11.2020, arvestab kohus, et Albert Lillemets käitles narkootilist ainet koguses, mis ületab suure koguse määra olulisel määral ning hindab tema süüd keskmiseks. Arvestades seaduses ettenähtud karistuse alammäära, leiab kohus, et selle teo eest võib 21 1-21-7759 karistuse mõista oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Seevastu 10.11.2021 käitles Albert Lillemets narkootilist ainet koguses, millest piisas keskmiselt neljateistkümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, seega on tegemist suure koguse alumisel piiril oleva kogusega ning kohus leiab, et Albert Lillemetsa süü on pigem väike ning temale võib selle teo eest mõista karistuse sanktsiooni alammääras. Süü suurust

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest suurendab ruumi tungimine rõduukse klaasi lõhkudes, kuid kohus arvestab, et Albert Lillemetsa tegu ajendas teadmine, et PP käes on temalt varastatud jalgratas, seetõttu leiab kohus, et Albert Lillemetsa süü on keskmine ning mõisab karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises hindab kohus Albert Lillemetsa süü samuti keskmiseks. Kohus arvestab seda, et Albet Lilemets on oma süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust, mida kohus käsitleb karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes ning leiab, et temale võib mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. 15.5. Kuna Albert Lillemets pani esimese

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 11.11.2020, s.o enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsuse kuulutamist ning tegemist on hiljem tuvastatud kogumiga, tuleb selle kuriteo eest liitkaristus mõista

§ 65lg 1 alusel.

Teise

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritavad kuriteod pani Albert Lillemets aga toime pärast Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsuse kuulutamist, s.o katseajal, ning pärast nende kuritegude eest

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse mõistmist tuleb mõista liitkaristus

§ 65

lg-st 2 juhindudes

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega.

15.6. Kohus mõistab Albert Lillemetsale

§ 184

lg 2 p 2 järgi enne Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsust toimepandud kuriteo eest karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Seoses lühimenetluse kohaldamisega vähendab kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistab karistuseks 3 b aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus ajavahemikul 11.-13.2020 ( II kd tl 122-124 ), s.o 3 päeva, kandmisele kuulub 2 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, lugedes mõistetud vangistusega täielikult kaetuks Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsusega mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, mõistab kohus liitkaristuseks 2 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus mõistab Albert Lillemetsale

§ 184

lg 2 p 2 järgi, pärast Pärnu Maakohtu 08.01.2021 otsust toimepandud kuriteos karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 266

lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust ja

§ 423

¹ järgi 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikaristustest raskeimat suurendades, mõistab liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Seoses lühimenetluse kohaldamisega vähendab kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistab karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistus ajavahemikul 8.-9.04.2021 ja alates 27.12.2021 (IV kd tl 2-8; V kd tl 21-22, 33-37), s.o 1 kuu ja 23 päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 2 kuud ja 7 päeva.

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõstetud vangistust suurendada

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra ning mõista liitkaristuseks eest 5 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.02.

1. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 22 1-21-7759 Tsiviilhagid
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 16.
3. Kriminaalasjas on tõendatud Valdislav Gorbiku süü varguste toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Valdislav Gorbik kannatanutele MTÜ Paluküla Klubi, TM, Kehtna Vallavalitsus, AR, ÜV, MP, AE ning Kehtna Kutsehariduskeskus varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuste olemasolu osas. 16.
4. TK on kriminaalasjas nr 1-22-680 kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud vargustes TK ning MTÜ Paluküla Klubi ja TM tsiviilhagid rahuldati. Kannatanute poolt on antud kriminaalasjas esitatud 30.06.2021 ja 02.06.2021 tsiviilhagid summades 63,50 ja 190 eurot (I kd tl 34, 132). Kannatanutele on tekitatud kahju sellega, et MTÜ Paluküla Klubi ostis varastatud mootori tagasi hinnaga 63, 50 eurot ja TM tekkis kahju seoses kindlustuse omavastutusega summas 190 eurot. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et nimetatud kannatanute vastu toimepandud vargused panid toime TK, kes on kriminaalasjas nr 1-22-680 kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, ja Vladislav Gorbik grupis. Vastavalt VÕS § 137 lg 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kannatanu Kehtna Vallavalitsus on 02.06.2021 esitanud tsiviilhagi summas 288 eurot (I kd tl 50-51). 16.
5. Kohus asub seisukohale, et kannatanute MTÜ Paluküla Klubi, TM ja Kehtna Vallavalitsuse esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 02.02.2022.a toimunud kohtuistungil tunnistas Vladislav Gorbik eelnimetatud kolme tsiviilhagi ning ei vaidlustanud neid (kd VI tl 64). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel eelnimetatud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid nendes märgitud summades täielikult rahuldada ning Vladislav Gorbikult välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagisid sisuliselt. Kannatanute MTÜ Paluküla Klubi ja TM tsiviilhagid tuleb välja mõista solidaarselt TK 16.
6. Kannatanu AR on 02.06.2021 esitanud tsiviilhagi summas 5471,19 eurot (I kd tl 215; 218-221). Kannatanu ÜV on 04.06.2021 esitanud tsiviilhagi summas 565 eurot (I kd tl 227). Kannatanu MP on 14.06.2021 esitanud tsiviilhagi summas 603,89 eurot (I kd tl 232-234). Kannatanu AE on 30.06.2021 esitanud tsiviilhagi summas 238,05 eurot (I kd tl 240). Kannatanu Kehtna Kutsehariduskeskus on 03.07.2021 esitanud tsiviilhagi summas 450 eurot (kd I tl 251-252, 254-255). Kannatanutele on tekitatud kahju sellega, et Kehtna Kutsehariduskeskuse aiaga piiratud territooriumil olnud eelnimetatud kannatanute sõidukite küljest varastas katalüsaatoreid Vladislav Gorbik. 16.
7. Kaitsja ja süüdistatav esitasid tsiviilhagide suuruse osas vastuväited. Kaitsja hinnangul tuleks hinnata autode väärtust ja nende remondi vajadust ning Vladislav Gorbik väitis, et katalüsaatorid ei maksa nii palju. Samuti ei tunnistanud Vladislav Gorbik AR kuuluva 23 1-21-7759 mootorsõiduki tagaklaasi lõhkumist, selles osas ei taotlenud tsiviilhagi välja mõistmist ka prokurör. Kogutud materjalide kohaselt oli süüdistatava tegevus seotud summutisüsteemide vargusega, mis oli kantud eesmärgist saada raha kokkuostust. Kuna tõendamistei leidnud, et Vladislav Gorbik oleks AR mootorsõiduki tagaklaasi lõhkunud jätab kohus tema tsiviilhagi osaliselt, s.o summas 2426, 60 eurot läbi vaatamata. 16.
8. Ülejäänud kahjude suurus on kohtu hinnangul tõendatud kannatanute ütlustega, summutisüsteemide taastamiseks vajaminevate tööde ja varuosade hinnapakkumistega. Hinnapakkumised on tsiviilhagidele lisatud ja koostatud autoremondiga tegelevate äriühingute poolt. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lõigetest 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. 16.
9. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süütegudega, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varalised kahjud hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kohus asub seisukohale, et kannatanute esitatud tsiviilhagi on asjakohased ja põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Vladislav Gorbik oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanutele eelpool märgitud rahasummades kahju, mis vastavad uute samaväärsete summutisüsteemide soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ning sellest tulenevalt kuuluvad need summad süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Seega kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 16.
10. Kriminaalasjas on tõendatud Albert Lillemetsa süü omavolilises sissetungimises PP eluruumi ning see, et oma õigusvastase käitumisega tekitas Albert Lillemets kannatanule varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kannatanu poolt on antud kriminaalasjas 15.09.2021 esitatud tsiviilhagi summas 150 eurot (kd II tl 2021). Kannatanule on tekitatud kahju sellega, et sissemurdmise käigus lõhkus Albert Lillemets rõduukse klaasi. Kohus asub seisukohale, et kannatanu esitatud tsiviilhagi on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Albert Lillemets oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanule eelpool märgitud rahasummas kahju ning sellest tulenevalt kuulub see summa süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Kaitsja ega süüdistatav ei ole tsiviilhagi osas vastuväiteid esitanud. Seega kohus leiab, et kannatanu 24 1-21-7759 tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Albert Lillemetsalt VÕS § 1043 alusel kannatanu PP kasuks välja mõista. Menetluskulud
11. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 17.
12. Süüdistatavad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nad ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimelised. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhuslike episoodidega süüdistatavate elus, kuna nad on varasemalt süütegusid toime pannud ja neid on eelnevalt korduvalt kohtu poolt karistatud. Seega uusi süütegusid toime pannes olid nad teadlikud asjaolust, et uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud jäävad taas nende kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. 17.
13. Vladislav Gorbiku menetluskuludeks on DNA ekspertiiside kulu, määratud kaitsjale Eve Jundas makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohus mõistab KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Vladislav Gorbikult menetluskuludena välja ekspertiiside tegemise kulu 1254 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1349, 28 eurot ja sundraha 981 eurot, kokku 3584, 28 eurot. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (I kd lk 153) kohaselt oli DNAekspertiisi maksumus 228 eurot ja analüüsiobjektide arv
14. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 2 proovi (I kd lk 147-149) ning mille tulemus on seotud ½ ulatuses TK. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (I kd lk 187) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 1140 eurot ja analüüsiobjektide arv
15. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 7 proovi (I kd lk 184-185). DNA-ekspertiiside teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. detsembri
17. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt on DNA-ekspertiiside nr 21E-GE0462 ja 21E-GE0461 põhjendatud maksumus vastavalt 4x57 s.o 228 ja 20x57 s.o 1140 eurot. Ekspertiisitulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu kuuluvad ekspertiisikulud välja mõistmisele proportsionaalselt süüdistavate osale ekspertiisiga 21E-GE0462 seoses ja tervikuna ekspertiisis 25 1-21-7759 21E-GE
18. 17.
19. Süüdistatava Albert Lillemetsa menetluskuludeks on narkootilise aine ja DNA ekspertiiside kulu, määratud kaitsjale Natalia Suvorova makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses, sundtoomise kulu, sõiduki teisaldamise kulu ja esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohus mõistab KrMS § 175 lg 1 pde 3, 4, 6 ja 9, § 176 lg 1 p 2 ja § 179 lg 1 p 1 alusel Albert Lillemetsalt menetluskuludena välja ekspertiisi tegemise kulu 3275 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 522,40 eurot, asitõendi saatekulu 80,76 eurot, sundtoomise kulu 24,70 eurot ja sundraha 1635 eurot, kokku 5537, 86 eurot. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (III kd lk 101) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 1368 eurot ja analüüsiobjektide arv
20. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 17 proovi (lk 93-96). DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (III kd lk 114) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 114 eurot ja analüüsiobjektide arv
21. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjekte on 7 (lk 107-110). DNA-ekspertiiside teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. detsembri
23. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt on DNA-ekspertiiside nr 20E-GE1235 ja 20E-GE1257 põhjendatud maksumus vastavalt 24x57 s.o 1368 ja 2x57 s.o 114 eurot. Ekspertiisitulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu kuuluvad ekspertiisikulud välja mõistmisele süüdistavalt. Narkootilise aine ekspertiisi maksumuse õiendi (III kd lk 75) kohaselt oli narkootilise aine ekspertiisi maksumus 504 eurot ja analüüsiobjektide arv
24. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati 6 vedelikku (lk 73-74). Narkootilise aine ekspertiisi maksumuse õiendi (III kd lk 84) kohaselt oli narkootilise aine ekspertiisi maksumus 1008 eurot ja analüüsiobjektide arv
25. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati 12 ekspertiisiobjeki (lk 81-83). Narkootilise aine ekspertiiside teostamise ajal kehtinud KES § 276 sätestas, et narkootilise aine eksspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 84 eurot. Eeltoodust tulenevalt on narkootilise aine ekspertiiside nr 20E-AN1509 ja 20E-AN1536 põhjendatud maksumus vastavalt 6x84 s.o 504 ja 12x84 s.o 1008 eurot. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas ja olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o aine ja kogus ning sellest tulenevalt ka kuriteokoosseis. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud esemed
26. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude 26 1-21-7759 objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada suitsukoni, rauasaag, želatiinkilel jalatsjälje fragmendid, klaasikillud, süstal, grippkott ja plastikust pudel, mis asuvad Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas ning Lääne prefektuuri asitõendite laos asuv pakend nr 1 koos selles sisalduvate esemetega, mis on pakendatud
27. pakendis. Kohus leiab, et

§ 83lg 4 alusel tuleb konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad ekspertiisist (ekspertiisiaktid nr 20E-AN1509 ja 20E-AN1536 ning 21E-AN1615) järele jäänud vedelikud ja pulbrid. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 27