KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6770 Kohtuasi X avaldus Y vastu l

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, isa)
2. juuni
3. a avaldus ja
4. septembri
5. a avalduse täpsustus Q-ga (puudutatud isik, laps) suhtlemise korra määramiseks. Avalduse kohaselt on isa ja Y (puudutatud isik, ema)
6. novembril 2014 sündinud Q vanemad. Avaldaja palus määrata suhtluskord kuni tema Tallinna Vanglast vabanemiseni selliselt, et ta võib lapsele telefoniga helistada iga päev ajavahemikus kell 19.00 kuni 20.
7. Ema ei tee isale lapsega telefoni teel suhtlemisel takistusi. Ema teavitab isale telefoninumbri, millel isa ja laps suhtlevad. Ema tagab, et isa ja lapse suhtlemiseks antud telefon oleks laetud, sisselülitatud ja lapsele kättesaadav kõne vastuvõtmiseks. Üks kord kuus võib isa kohtuda lapsega lühiajalisel kokkusaamisel kestusega kuni 120 minutit Tallinna vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Taotluse lühiajalise kokkusaamise registreerimiseks esitab ema. Ema toob lapse Tallinna vanglasse isaga kohtumisele. Vanemad suhtlevad lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes telefoni teel.
8. Maakohus otsustas
9. novembri
10. a määrusega määrata lapse ja isa suhtlemise korra isa kinnipidamisasutuses viibimise ajaks järgmiselt: 1) Isa ja laps suhtlevad kord nädalas telefoni teel. Esialgu viibivad telefonikõne juures ema ja lapsele tuttav lastekaitsetöötaja või psühholoog. 2) Edaspidi, kui laps tunneb ennast piisavalt turvaliselt, siis viibib telefonikõne juures ema. 3) Edaspidi, kui laps tunneb ennast piisavalt turvaliselt, siis võib laps olla telefonikõne ajal üksi. 4) Edaspidi, kui laps soovib, siis võib telefonikõnede arvu suurendada.
12. novembril 2021 sai avaldaja lepinguline esindaja Vladimir Makarov maakohtu
13. novembri
14. a määruse e-toimiku vahendusel kätte.
16. novembril 2021 kirjutas avaldaja ise maakohtule venekeelse kirja, tõlkes „Ma ei ole asjas 2-20-6770 kätte saanud kohtuotsust. Palun saata mulle otsus, et saaksin sellega tutvuda. Samuti palun teha minu jaoks tõlge vene keelde ja alates venekeelse otsuse kättesaamisest palun anda mulle aega 15 päeva tutvumiseks ning edasikaebamiseks.“ (tl 59, tõlge tl 147)
18. novembril 2021 teatas V. Makarov maakohtule, et tema esindusõigus avaldaja suhtes on lõppenud alates
19. novembrist
22. novembril 2021 ja
23. novembril 2021 saabus maakohtusse avaldajalt kolm venekeelset kirja, milles oli avaldatud mh järgmist: „Kavatsen asjas nr 2-20-6770 otsust osaliselt vaidlustada ja esitada apellatsiooni. Harju Maakohtu otsus võeti vastu 02.11.21, kuid otsust ei ole minu kätte isiklikult saadetud, seetõttu palun anda mulle aega tutvumiseks alates venekeelse otsuse kättesaamise hetkest. Samuti olen esitanud „Avalduse“ Harju Maakohtusse selle kohta, et ma ei ole asja – otsust kätte saanud. Samuti palusin esitada mulle tõlge vene keelde, pärast mida kavatsen otsust osaliselt vaidlustada.“ (tl 61, tõlge tl 170) „[---] Samuti palun esitada asja nr 2-20-6770 tõlke vene keelde, et saaksin tutvuda kohtu otsusega ning osaliselt selle edasi kaevata. Palun anda mulle aega asja ülevaatamiseks ja edasikaebamiseks alates hetkest, kui saan asja nr 2-20-6770 isiklikult kätte. Otsus oli vastu 2

) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult. 13.

§ 663

lg 1 teise lause järgi tuleb maakohtul määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud tähtajast kinni pidades. Hilinenult esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 663lg 1 kolmanda lause ja § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.

Kui maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus selle

§ 664lg 2 järgi määrusega läbi vaatamata.

1. Avaldaja lepinguline esindaja V. Makarov edastas
2. novembril 2021 maakohtule teate, et tema esindusõigus avaldaja esindamiseks on lõppenud alates
3. novembrist
4. Seega, kuni
5. novembrini 2021 esindas avaldajat praeguses menetluses V. Makarov. Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (

§ 222

lg 1).

§ 321

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Seega toimetas maakohus vaidlustatud

1. novembri
2. a määruse põhjendatult kätte avaldaja esindajale V. Makarovile.
3. Riigikohus on selgitanud, et menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt määruskaebuse esitamise tähtaeg (vt Riigikohtu
4. septembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 11). Maakohtu
6. novembri
7. a määrus on V. Makarovile e-toimiku kaudu 3

§ 661lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva.

Seega võis avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitada kuni 19. novembrini 2021.

§ 62

lg 2 ja § 362 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg. Avaldaja määruskaebus jõudis kohtusse

1. detsembril 2021, st pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebustena käsitada avaldaja
3. novembri
4. a ja
5. novembri
6. a kirju kohtule. Avaldaja küll väljendab nendes kirjades soovi maakohtu määrus vaidlustada, kuid neist ei selgu, mis osas ta seda soovib teha (s.o puudus määruskaebuse selge taotlus) ja mis põhjustel. Kolleegium leiab, et pelgalt isiku väidet, et ta kavatseb kohtulahendi vaidlustada, ei saa pidada määruskaebuseks. Avaldaja kirjadest ei nähtu, et ka avaldaja ise oleks käsitanud neid kirju maakohtu lahendi vaidlustamisena, vaid avaldaja viitas soovile esitada määruskaebus tulevikus. Riigikohus on leidnud, et apellatsioonkaebuseks [

] mõttes ei saa lugeda apellatsioonkaebuse esitamisele viitavat e-kirja, millele ei ole kaebust manusena lisatud (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-07, p 9). Samuti on Riigikohus leidnud, et pelgalt tahteavaldust ei saa võrdsustada kaebuse esitamisega. Vastasel korral muutuks õiguskord kaebuste ja muude menetlusdokumentide esitamise küsimuses ebakindlaks ja ebaülevaatlikuks (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 14). Ka need Riigikohtu seisukohad toetavad kolleegiumi hinnangul järeldust, et avaldaja kirju kohtule ei saa käsitada määruskaebusena.
5. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab

§ 67

lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem, kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Avaldaja esitas määruskaebuse 3. detsembril 2021, märkides, et esitab kaebuse lahendi venekeelse tõlke kättetoimetamise hetkest, mis oli 29. novembril 2021. Seega langes avaldaja võimalik takistus määruskaebuse esitamiseks ära hiljemalt 3. detsembriks 2021. Avaldaja ei ole esitanud

§ 67

lg-s 2 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul taotlust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise taotlusena käsitada avaldaja

1. ja
2. novembri
3. a kirju kohtule, kuna need on saadetud enne kaebetähtaja möödumist, samuti ei sisalda need taotlust menetlustähtaja ennistamiseks. Ka
4. detsembril 2021 esitatud määruskaebuses ega selle esitamise järgselt kohtule saadetud kirjades ei ole avaldaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Praegusel juhul ei ole avaldaja ka toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis oleksid võinud anda alust kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 67

lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamise eelduseks asjaolu, et tähtaja järgimata jätmiseks on mõjuv põhjus. Mõjuv põhjus tähendab

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10;
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks ei ole üksnes avaldaja eesti keele oskamatus. Tegemist pole ootamatu ega erakorralise asjaoluga. Olukorras, kus avaldajal oli menetluses lepinguline esindaja, kes sai maakohtu määruse kätte
5. novembril 2021, kandis avaldaja ise riski, et ta ei saa (esindajalt) maakohtu määruse sisust õigeaegselt teada ja tal jääb määruskaebus tähtaegselt esitamata. Võimalikud probleemid avaldaja ja tema lepingulise esindaja omavahelises suhtluses või 4

§ 663lg 1 kolmandat lauset ja § 637 lg 1 lg-t 2 rikkudes menetlusse võtnud.

Seetõttu tuleb avaldaja määruskaebus jätta

§ 644lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

19. Maakohus on jätnud enne määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks edastamist lahendamata avaldaja taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, mistõttu

§ 664lg 1 järgi tuleb see lahendada ringkonnakohtul.

Ringkonnakohtu menetluse ajal esitas avaldaja ka korduva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kuna avaldaja määruskaebus jääb selle hilinenult esitamise tõttu läbi vaatamata, siis ei lahenda ringkonnakohus määruskaebust sisuliselt. Seega ei vaja avaldaja menetluses esindajat. Kuna avaldaja määruskaebusel ei ole menetlusse võtmisest keeldumise aluste esinemise tõttu perspektiivi, esinevad ka

§ 181

lg 1 p-s 2 ja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alused taotluse rahuldamata jätmiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb avaldaja taotlus praeguses menetluses riigi õigusabi korras esindaja määramiseks jätta rahuldamata. 20. Avaldaja on ringkonnakohtule esitatud pöördumistes väitnud, et lapse ema ja sotsiaaltöötajad ei täida kohtulahendit ega võimalda avaldajal maakohtu määruses ettenähtud viisil lapsega telefoni teel suhelda. Avaldaja palub kohtul kohustada lapse ema ja sotsiaaltöötajaid kohtulahendit täitma. Kolleegium selgitab, et kohtumäärus on menetlusosalistele

§ 457lg 1 ja § 463 lg 2 järgi kohustuslik pärast selle jõustumist.

Vastavalt

§ 456

lg-tele 1 ja 2 ning § 463 lg-le 2 ei ole vaidlustatud maakohtu määrus, millega maakohus määras kindlaks avaldaja ja lapse suhtlemise korra, veel jõustunud. Kuna avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jõustub maakohtu määrus alles siis, kui jõustub praegune ringkonnakohtu määrus, millega ringkonnakohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Juhul, kui avaldaja esitab ringkonnakohtu lahendi peale määruskaebuse, sõltub maakohtu määruse jõustumine sellest, kas Riigikohus võtab avaldaja määruskaebuse menetlusse ja milline on menetluse tulemus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik võtta praeguses menetluses meetmeid, tagamaks, et lapse ema või kolmandad isikud samas menetluses tehtud kohtulahendit pärast selle jõustumist täidaksid. Kuna jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele kohustuslik, on lapse ema kohustatud seda täitma seadusest ja kohtumäärusest endast tulenevalt. Kolleegium selgitab täiendavalt, et praeguses asjas tehtav määrus lapse ja avaldaja suhtlemise korra kohta ei ole täitemenetluses sundtäidetav. Juhul kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, on avaldajal võimalik esitada maakohtule

§ 563lg 1 järgi avaldus lepitusmenetluse algatamiseks.

Sel juhul kutsub kohus vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks, kaasates vajaduse korral lahendamise juurde ka valla- või linnavalitsuse esindaja. Lepitusmenetluse tulemusel on kohtul võimalik

§ 563

lg 7 alusel muu hulgas määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist korraldava määruse täitmiseks rakendada (p 1) või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust (p 2).

§ 563

lg 8 võimaldab lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks viia täitemenetluse läbi üksnes lepitusmenetluses tehtud määruse alusel, millega on nähtud ette sunnivahendite rakendamine. 5

§ 172lg 3 järgi riigi kanda.

Võttes arvesse vaidluse olemust, määruskaebuse läbivaatamata jätmise aluseks olevaid asjaolusid ning seda, et avaldaja viibib kinnipeetavana vanglas ja tal ei ole sissetulekut, on kolleegiumi arvates õiglane jätta muud määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuna avaldaja, lapse ema ja Tallinna linna menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole vaja nende menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks lahendab kohus eraldi määrusega. 22.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 659

ja § 643 lg 4 kohaselt võib määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak 6