← Eesti

2-22-15067/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-15067 Tsiviilasi Va

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 28

lg 2 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.

§ 11

lg 1 p 3 kohaselt on läbiotsimisloa andmine maakohtu pädevuses.

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind. Samuti võib kohus

§ 28

lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks 2 Maakohus leidis, et korteri pildistamine on täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Võlgnik ei võimalda korteriomandi pildistamist ja täitetoimingute tegemine on osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine

§ 28lg 2 tähenduses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leidis, et uue hinna määramiseks ei ole kohtutäituril vaja korterisse siseneda ilma võlgniku nõusolekuta. Vara ümberhindamisel tekkisid eriarvamused. Võlgnik palus täituril teha hindamisakt, kuid täitur jättis võlgniku palve tähelepanuta. Täituril endal ei ole pädevust hinda määrata. Korterit peab hindama minema atesteeritud hindaja, mitte kohtutäitur. Kohtutäitur jättis hindamisakti tegemata, kuna ta leidis, et piisav on ekspertarvamus. Võlgnik leiab, et see ei ole piisav. Pildid peab tegema hindaja, mitte kohtutäitur. Kohtutäituri tehtud piltidest ei oleks kasu. Jõuga korterisse sisenemine on liialdus. Kohtutäitur on ületanud enda töökohustusi. Määrust hakati kohe täitma, ei oodatud ära määruskaebuse lahendamist. Määruskaebusele on lisatud tõendid: e-kirjad, Pindi kinnisvara arvamus, arstitõend.
  2. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse määruskaebuse esitaja kanda.
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust leida, et maakohus oleks õigusnorme vääralt kohaldanud. Maakohus leidis õigesti, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda muuhulgas juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind. Samuti võib kohus

§ 28

lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks. 7. Vastusena võlgniku väitele, et kohtutäituril puudub pädevus kinnisasja hinnata, märgib ringkonnakohus järgmist. Arestitud asja hindamist reguleerib

§ 74

. Arestitud asi hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (

§ 74lg 3).

Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab

§ 74lg 4 järgi vara kohtutäitur.

Seega on kohtutäituril seaduslik alus vara hindamiseks. Kuigi kohtutäitur võib

§ 74

lõike 6 kohaselt lasta asja hinnata ka eksperdil, ei tähenda see seda, et täitur ei võiks enne arestitud asja hinda ise määrata. Selles asjas ei saa ringkonnakohus lahendada vaidlust selle üle, milline peab olema arestitud asja hind enampakkumisel ning kas täitur pidanuks laskma asja hinnata eksperdil või tegema hindamisakti. Ringkonnakohus leiab, et ühekordne korterisse sisenemine piltide tegemise eesmärgil ei riiva ebaproportsionaalselt võlgniku omandiõigust ega eraelu puutumatust. Jõu kasutamiseks 3 korterisse sisenemisel ei ole vajadust, kui võlgnik lubab ise kohtutäituri pilte tegema ega tee takistusi kohtumääruse täitmisel. 8. TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata määruskaebusele lisatud tõendid, kuna need ei ole asjakohased. Võlgnik ei ole märkinud, millist asjaolu ta nende tõenditega tõendada soovib. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb (TsMS § 236 lg 3). Arestitud vara hinnaga või hindamise viisiga seonduvad tõendid ei ole selles asjad asjakohased, kuna korterisse sisenemise avalduse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust arestitud vara hindamise üle. Seega ei ole asjakohane tõend ka Pindi kinnisvara arvamus. Esitatud e-kirjad ei ole osaliselt eestikeelsed. Kuigi kohtul oleks õigus nõuda TsMS § 33 lõike 1 alusel nende tõlget, ei pea ringkonnakohus seda mõistlikuks, kuna on arusaadav, et need ei ole asjakohased tõendid

§ 28lg 2 alusel esitatud avalduse lahendamisel.

Lisatud arstitõend ei ole samuti asjakohane tõend, kuna sellel puudub seos arestitud asja pildistamisega.

  1. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 478 lg 4). Maakohus märkis kohtulahendi resolutsiooni, et määrus kuulub täitmisele alates selle tegemisest 60-ne päeva jooksul. Seega võis kohtutäitur asuda määrust täitma.
  2. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.