Obsah (5)

§ 124§ 46§ 47§ 71§ 152

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1564 Haldusasi X, X, X ja X kaebus

) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

7.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti (

§ 47

lg 2).

seletuskiri täpsustab, et isiku avaldus peab kohtueelses menetluses vastama kõigile seadusest tulenevatele nõuetele.

1. Kaebuse kohaselt said kaebajad teada vaidlustatud haldusaktist järgmiselt: X sai teada 27.05.2022, X sai teada 13.06.2022, X sai teada 20.06.2022, X sai teada 13.06.
2. Kuivõrd kaebus saabus kohtusse 21.07.2022, on kõigi kaebajate tühistamisnõude esitamise tähtaega ületatud. 9.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohus on tähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks pidanud ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi ning vajadusel saab kohe pöörduda ka kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Kaebajad esitasid tähtaja ennistamise taotluse ning põhjendasid tähtaja ületamist asjaoluga, et kaebajad on samasisulise nõudega pöördunud haldusorgani poole. Kaebajad pöördusid 22.06.2022 vaidega Tallinna Linnavalitsuse poole (dtl 86129). TLPA palus kaebajatel hiljemalt 20.07.2022 puudused vaides kõrvaldada (dtl 131-139), X hiljemalt 25.07.2022 (dtl 140-141). Kohtule ei nähtu ning kaebajad ei ole ka välja toonud, kas kaebajad kõrvaldasid vaides esinevad puudused või millise seisukoha haldusorgan lõplikult võttis.
2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

§ 46lg-st 1 tulenevat tähtaja kulgemist kohus eelnevalt selgitas.

HMS § 79 lg 1 p 5 järgi vaie tagastatakse kui samas asjas toimub kohtumenetlus. Seega tuleb isikul valida, kas vaidlustab tähtaegselt haldusakti haldusorgani juures ning ootab ära lõpliku vaideotsuse, misjärel pöördub vajadusel kohtusse või pöördub tähtaegselt otse kohtusse. Eelnevat on selgitatud ka vaidlustatud haldusaktis. Korraga kaebusega kohtusse ja vaidega haldusorgani poole pöördumine ei ole lubatav ning eelnev ei pikenda seadusega sätestatud tähtaegu. Lisaks oli kaebajatel juriidiliste teadmistega esindaja, kes pidi eelnevat teadma. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule on lubatav ka vaidemenetluse ajal. 11. Kui vaide esitaja ei kõrvaldanud ametniku määratud tähtaja jooksul vaide läbivaatamist takistavaid puudusi ning vaie on sellest tulenevalt jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata, siis ei saa isik 2 kaebusega halduskohtusse pöördumisel tugineda

§ 47

lg-s 2 toodud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse

§ 46

lg 1 alusel (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2021 määrus nr 3-20-2082, p 11). Kohtu hinnangul on eeltoodud seisukohad kohaldatavad ka praeguses asjas. 12.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

13. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte ning teadmiseks Tallinna linnale. (allkirjastatud digitaalselt) 3