Obsah (5)

§ 184§ 73§ 68§ 76§ 65

Kriminaalasi nr 1-14-6825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6825 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati K.Z-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.11.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. K.Z-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 12.03.

1. a ja lõppeb 09.12.
2. a. Vangla toetab K.Z-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha K.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör teotab K.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu K.Z selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära K.Z-i, leiab, et K.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. K.Z kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on K.Z temale mõistetud karistusajast (3 aastat 8 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud K.Z kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused K.Z-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Karistusregistri andmetel on K.Z varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Varasemalt on K.Z karistatud nii varavastaste süütegude toimepanemise eest, valitsemiskorra- ja tervisevastase süüteo, aga korduvalt ka liiklussüütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab K.Z karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kusjuures kuriteo, mille eest K.Z käeoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal. K.Z-i varasemast elukäigust nähtuvalt on K.Z-ile kahel korral kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Harju Maakohtu 05.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9596 mõisteti K.Z süüdi varguste (3 episoodi) toimepanemise eest ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti K.Z-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust, millest 3 kuud 2 päeva vangistust kuulus ärakandmisele. Ülejäänud vangistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. 2 Vaatamata varasemalt osaliselt ärakantud karistusele, pani K.Z uue kuriteo (mille eest kannab vangistust) katseajal (vabanes novembris

1. a, uus kuritegu enne 12.03.
2. a). Sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et varasemalt mõistetud karistused on K.Z-ile avaldanud piisavat mõju. Samas kannab K.Z esmakordselt täies ulatuses täitmisele pööratud vangistust. Kohus leiab, et K.Z-i poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. K.Z on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mille läbi on olnud ohustatud rahva tervis. Siinjuures arvestab kohus, et K.Z on süüdistuse kohaselt käidelnud ebaseaduslikult narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit 0,51 grammi (puhtal kujul 0,028 grammi), s.o suures koguses. Kohtu arvates on K.Z-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). K.Z on väljendanud soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral minna sõltuvusravile Sillamäe Narkorehabilitstsioonikeskusesse. Seda peab kohus kahtlematult positiivseks. Samas, võttes arvesse K.Z-i selgitusi istungil, puudub kohtul veendumus, et K.Z on siiras tahe ja motivatsioon narkoprobleemiga tegelemiseks. Kuigi K.Z on väitnud, et narkootikume tarvitas ta mõned kuud, nähtub karistusregistri väljatrükist, et K.Z-i on juba
3. a karistatud NPALS rikkumise eest. Kohtu arvates on oluline seegi, et K.Z ei ole vanglas karistust kandes läbinud aktiivset rehabilitatsiooni. AN loengutsükli läbiviija hinnangul oli K.Z-i motivatsioon madal ja ta puudus palju. Samuti puudus tal motivatsioon osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Seda, miks K.Z-i motivatsioon on madal olnud, ta kohtuistungil arusaadavalt ja adekvaatselt kohtule selgitada ei suutnud. Kohus leiab, et olukorras, kus K.Z ise ei mõista probleemi suurust ja tal puudub sõltuvuskäitumise muutmiseks piisav motivatsioon, on sellega tegelemine tulemusetu. Kuna narkootikumide tarvitamine on K.Z-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et K.Z-ist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. Piisava motivatsiooni puudumise tõttu ei maanda kohtu arvates seda riski ka asjaolu, et K.Z soovib vabanemise korral elama asuda Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. 3.2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on K.Z ajavahemikul 17.02.
4. a 21.04.
5. a osalenud AN loengutsüklis.
6. a kolmandasse kvartalisse on planeeritud osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid K.Z puudub motivatsioon sotsiaalprogrammis osalemiseks, sest ei näe sellel mõtet. Kuna K.Z kuriteo toime pannud tingituna narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et K.Z teadvustaks endale täielikult sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Tagasilanguse ennetamine. K.Z on vangistuses läbinud riigikeele õppe A1 tasemel. Riigikeele õppe kursust A2 tasemel ei lõpetanud kesiste eksamitulemuste tõttu. K.Z on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. K.Z on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 06.04.
7. a tubakatoodete omamise eest. 3.3 Vabanemise korral soovib K.Z elama asuda Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Kuna rehabilitatsiooniteenust osutatakse üksnes isikule, kes ise soovib rehabiliteeruda ja kelle soov on tugevalt motiveeritud, puudub alus olla veendunud, et K.Z suudaks sõltuvusravi läbida tulemuslikult. Lisaks puudub K.Z vabanemise korral toetav lähivõrgustik (isa surnud, ema ja õdede ning vennaga suhted komplitseeritud), mis on tulemusliku resotsialiseerumise seisukohalt äärmiselt oluline. Lisaks on Tartu Vangla andmetel K.Z suured rahalised nõuded (ligikaudu 8279 eurot). Vabanemisfondi on kogunenud 46,12 eurot. 3
8. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et K.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus, arvestades K.Z-i varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja K.Z-i isikut, on seisukohal, et K.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Raina Pärn Kohtunik 4