Obsah (5)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50Kriminaalasi nr 1-19-3635 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 06. mai 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Gerd Raudsepp Kriminaalasi L.R-i süüdistus
§ 424
lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav L.R, IK XXX; sünniaeg:
- juuni
- a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: XXX; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX; kontaktandmed: e-post XXX, telefon XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada L.R
§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista kolm
(3)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.R-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05. – 06. mai 2019. a, s.o kaks
(2)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kaks
(2)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.R ei pane üheksa
(9)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
§ 75lg 1 alusel on L.R katseajajal kohustatud: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata L.R-ile kataseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta L.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks
(3)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.R kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis
(405)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust üheksa
(9)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700022972. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.R süüdistatakse
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema
- mail
- a kella 09:17 paiku juhtis Tartu linnas Riia tn 23 juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,16 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus L.R liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani L.R toime
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale L.R-ile karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (05.-
- mai
- a), mille vältel oli L.R kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes
§ 74
lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui L.R ei pane 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et L.R on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
§ 50lg 1 järgi kohaldada L.R-ile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.
Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel on kohtul õigus vähendada kuni poole võrra, s.o 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: süüdistataval puuduvad säästud ja realiseeritav vara, mistõttu tuleb määrata kriminaalmenetluse kulude vähendamine ja tasumine ositi 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. L.R puudub käesoleval hetkel stabiilne sissetulek ning tal on 2 alaealist ülalpeetavat, kellest üks ülalpeetav on täielikult tema ülalpidamisel. Kuivõrd on ilmne, et menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks puudub süüdistataval reaalne võimalus ja see halvendaks oluliselt ka tema hakkamasaamist ühiskonnas, siis on põhjendatud kriminaalmenetluse kulude tasumine pikema perioodi jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.R tuleb süüdi tunnistada
§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.R-i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulu suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulu suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulu korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulu osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum