Obsah (6)

§ 74§ 200§ 213§ 64§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3104 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.N (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. detsembri 2015 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu H.N-i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. H.N tunnistati Viru Maakohtu 23.09.2014 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi

§ 200lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Sama otsusega tunnistati H.N süüdi

§ 213

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 alusel mõisteti kohesele kandmisele 1 aasta vangistust ning ei pööratud täitmisele 2 aastat vangistust, kui H.N 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg alates 22.10.2013 ning koheselt kandmisele kuuluva karistuse 1 aasta vangistust alguseks loeti 22.10.

2. 06.10.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande H.N-i kohta karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu on oma elukorraldusega näidanud, et tingimisi karistus ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ei ole tema puhul piisavalt mõjusaks karistusviisiks ega motiiviks muutumisele paremuse suunas. 1 2.
3. 16.10.2015 erakorralise ettekande menetlemise istungile H.N ei ilmunud. 19.10.2015 Viru Maakohtu määrusega kuulutati H.N tagaotsitavaks ning määrati süüdimõistetu tõkendiks vahistamine tema kinnipidamisel. 2.
4. H.N peeti kinni PPA poolt 06.12.2015 ja toimetati Jõhvi arestimajja. Maakohtu määrus
5. Viru Maakohtu 08.12.2015 määrusega pöörati

§ 74

lg 4 alusel täitmisele H.N-ile Viru Maakohtu 23.09.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 06.12.

1. 3.
2. Kriminaalhooldus H.N-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid. Nimelt H.N ei ilmunud ühelegi registreerimisele, samuti ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks, ei taotlenud luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametniku viimane kohtumine H.N-iga toimus 04.09.2015, kui ta omakäeliselt kirjutas, et ei tulnud 02.09.2015 registreerimisele, kuna tal ei olnud sõiduraha ja teatamiseks puudus telefoni kõneaeg ning enam H.N kutse peale ei reageerinud ning kindlaksmääratud elukohas ei elanud. Kriminaalhooldusametnikule oli tema asukoht teadmata. 3.
3. H.N oli teadlik talle pandud nõuetest ja kohustustest – esmakohtumine toimus H.N-iga 22.10.2014, mille käigus talle selgitati kriminaalhoolduse õiguseid ja kohustusi ning selgitati tagajärgi, mis kaasnevad kontrollnõuete rikkumisega. Samuti selgitati talle nõuded ja kohustused nii kokkuleppe sõlmimisel kui ka kohtuotsuse kuulutamisel. Seega H.N, olles teadlik talle pandud kontrollnõuetest, rikkus kontrollnõudeid tahtlikult ning kontrollnõuete mittetäitmine ei ole põhjendatud. 3.
4. H.N-i vangistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga ei ole täitnud eesmärki. Maakohtul on piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud ning on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Määruskaebuse sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H.N , kes palub tühistada maakohtu määruse. H.N leiab, et ta on lihtsalt inimene mitte robot ning inimene ei olegi ideaalne. Ta väidab, et täitis kriminaalhoolduse nõudeid 1 aasta jooksul eeskujulikult. Septembris 2015 ei saanud ta registreerimisele sõita, kuna tal tekkisid isiklikud probleemid ema ja õega ning tal puudus sõiduraha, mida ta selgitas ka kriminaalhooldusametnikule. Ta ei ole toime pannud uut kuritegu ning täitis kriminaalhooldusnõudeid, va see üks kord. H.N palub anda endale veel ühe võimaluse ja pikendada või karmistada tema kriminaalhooldust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. 6.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7. Kuigi

§ 74

lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule 2 kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et H.N-i puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole H.N täitnud registreerimiskohustust ja on käitunud vastutustundetult. Sisuliselt ei ole kriminaalhooldust toimunud alates 04.09.2015, mil oli viimane registreerimine. Seega on ei ole olnud võimalik täita hoolduskavast tulenevaid eesmärke, mistõttu ei saa ka rääkida, et karistus oleks oma eesmärke täitnud. H.N ei ole avaldanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks tal takistanud korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid täitmast. Väide, et ühe aasta on ta kriminaalhooldusnõudeid täitnud korrektselt, ei ole piisav. Kriminaalhooldus algas süüdimõistetu suhtes 21.10.2014 ja kriminaalhoolduse lõpp oleks pidanud olema 20.10.

1. Kogu selle aja jooksul oleks pidanud H.N täitma kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt. Asjaolu, et süüdimõistetul ei ole rahalisi vahendeid kriminaalhooldaja juurde sõitmiseks, on aktsepteeritav, kuid sellest tuleks kriminaalhooldajale eelnevalt teatada. Maakohtu määrusest selgub, et polnud raha ka helistamiseks. Tegemist oli küll rikkumisega, kuid kriminaalhooldaja oli nõus kokku leppima uue aja. Vaatamata asjaolule, et kriminaalhooldaja on süüdimõistetule vastu tulnud ja uue aja kokku leppinud, on jätnud süüdimõistetu siiski registreerimisele ilmumata. Lisaks on H.N lahkunud oma elukohast ilma luba küsimata pikemaks ajaks. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid H.N ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. On märkimisväärne, et süüdimõistetul tuli osaliselt talle mõistetud vangistus reaalselt ära kanda, kuid ka see ei ole H.N motiveerinud täitma kriminaalhoolduse nõudeid.
2. Ringkonnakohus leiab, et H.N-i katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik ei soovi katseaja tingimusi täita ning on teadlikult rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. H.N-i suhtes ei ole reaalselt septembrist 2015 kriminaalhooldust toimunud ning ta on seetõttu rikkunud katseaja tingimusi. Seejuures on isikule korduvalt selgitatud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuna isik on tahtlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, suhtunud hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses, lahkunud elukohast pikemaks ajaks luba küsimata ning luba küsimata vahetanud elukohta, peab ka ringkonnakohus ainsaks võimaluseks pöörata täitmisele H.N-ile mõistetud karistus.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 08.12.2015 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu H.N-i määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Aarne Sarjas