aprilli 2022. a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Alexander Eliseev ja tema vandeadvokaat Dmitri Školjar ning kannatanu X Lea Pähkel Prokurör Süüdistatav kaitsja Alexander Eliseev, isikukood: 38506290214; elu- või asukoht ja aadress: XXX; viibib Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: Vene Föderatsioon; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX, karistatus: 29.08.2021.a Harju Maakohtu otsusega
118 lg 1 p 1 alusel vangistusega 6 aastat,
lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 2 aastat;
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja millest arvati maha 2 eelvangistuspäeva saades karistuseks 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 10.04.2018.a ja Aleksander Eliseev vabastati karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 13.10.2020.a katseajaga kuni 07.08.2022.a. Väärteokorras karistamata Kaitsja Dmitri Školjar Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1 Tühistada 11. aprilli 2022. a otsus osaliselt ja nimelt: 1. Süüdistatavale Alexander Eliseevile mõistetud karistuse, 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud põhikaristuse ja ärkandmisele kuuluva karistuse ning
Uue otsusega:
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.08.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 1 aasta 9 kuu 25 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 5 päeva. 4.
lg 1 alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg 15.04.2021 kuni 14.06.2021, s.o 1 kuu 29 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid rahuldada osaliselt. Kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Clarus makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks Alexander Eliseevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Alexander Eliseevit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 08.04.2021 kell 22:46 kuni 09.04.2021 kell 00:21 Tallinnas aadressil XXX puhkenud tüli käigus tõmbas X juustest põrandale pikali, seejärel kägistas teda, lõi jala või rusikaga püsti tõusvat naist selga, seejärel lükkas ta diivanile ja hoides kõrist lõi labakäega naisele vastu nägu ja pead, seejärel lõi jalaga korduvalt kõhtu, tõmbas ta uuesti diivanilt maha, hoides naist kaelast raputas teda, seejärel lõi rusikaga nina, huulte ja lõua piirkonda. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - marrastused üla- ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid otsmikul vasakul, vasaku silma ülalaul, ninajuurel, ülahuulel, lõuatsil, paremal pool kaela külgpinnal ja kaela tagapinnal; nahamarrastused paremal tuharal ja ristluu piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal ülaosas ja mõlemapoolselt seljal; 2 põrutus-rebimishaav parema küünarvarre painutuspinnal, nahakriimustused mõlema küünarvarre painutuspinnal ja vasakul labajalal selgmiselt, nahaalused verevalumid parema õlavarre painutuspinnal ning parema küünarvarre sirutus- ja painutuspinnal. Samuti selles, et tema 29.09.2021 ajavahemikul umbes kell 22:56-22:59 KKK külaliskorteris puhkenud tüli käigus lõi X kohvriga, võttis tal kaelast kinni, kägistas ja lükkas vastu seina, lõi rusikaga korduvalt vastu pead ja lõi jalaga jalgade piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi - nahakriimustused paremal pool kaela külgpinnal, punane laik paremal pool kaela külgpinnal, kaela eespinnal ja parema põlve eespinnal, nahamarrastus vasakul pool kaela külgpinnal, nahaalused verevalumid paremal küünarvarrel ja vasakul reiel, nahamarrastused mõlemal käeseljal, nahaalune verevalum paremal reiel ning nahakriimustus vasakul käeseljal. Seega pani Alexander Eliseev toime
lg 2 p 2, 3 järgi ette nähtud kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohtu 11.04.2022. a otsusega lühimenetluses tunnistati Alexander Eliseev süüdi
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti Alexander Eliseevile karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 15.04.2021 kuni 14.06.2021, s.o 1 kuu 29 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 1 päev vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 29.08.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 1 aasta 9 kuu 25 päeva võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 3 aastat 11 kuud 26 päeva.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 29.09.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 29.09.2021.a. Alexander Eliseevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati tühistada. 2.1 Rahuldati osaliselt X poolt esitatud tsiviilhagid ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõisteti Alexander Eliseevilt välja X kasuks 550 eurot, mis tuleb tasuda X arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank. 2.2 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON: 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Aleksander Eliseev ja tema kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar ning kannatanu X. 3.1 Süüdistatava Alexander Eliseevi kaitsja Dmitri Školjar palub tühistada maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning mõista Alexander Eliseevile
Tsiviilhagi jätta rahuldamata. 3.2 Süüdistatav palub tühistada maakohtu otsus karistuse mõistmise ning mittevaralise kahjunõude rahuldamise osas ning teha uus otsus, millega mõista leebem karistus määras, mida taotles prokurör. 3 3.3 Kannatanu palub tühistada maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning mõista süüdistatavale karistuseks 5 aastat vangistust. Kannatanu palub rahuldada hagid täies ulatuses ning mõista süüdistatavalt välja mittevaralise kahju summas 3500 eurot ning varalise kahju summas 200 eurot. 4. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud materiaalõigust, mis seisneb selles, et kohus mõistis põhikaristuse, mis ei vasta süüdistatava süü suurusele ning kohaldas alusetult lisakaristust. Apellant leiab, et otsuse tegemisel olid tehtud kaalutlusvead, mis viisid koostoimes selleni, et mõistetud põhikaristus on ebaproportsionaalselt karm ning ei vasta kehtivale kohtupraktikale. 4.1 Apellant pöörab tähelepanu sellele, et toimiku materjalidest ja süüdistuse tekstist nähtub, et süüdistatava ja kannatanul puhkes tüli, kus kannatanu mängis aktiivset rolli. Nii 08.04.2021 episoodis, kui ka 29.09.2021 Pärnus oli kannatanu X aktiivne osapool. Poolte vahel tekkis sõnelus, mis jätkus ning ühel hetkel muutusid mõlemad pooled agressiivseks, mistõttu tekkis füüsiline konflikt. Tegemist ei olnud olukorraga, kus vägivaldne pool ründab suvaliselt kannatanut, vaid kannatanul oli käesoleval juhul konkreetne panus konflikti tekkimisel ja arenemisel, millele viitavad kannatanu käitumismuster ja süüdistataval avastatud kehavigastused. Süüdistatav väitis korduvalt, et kannatanu käitus provotseerivalt ja agressiivselt. 4.2 Omab tähtsust ka see asjaolu, et kehaline väärkohtlemine ei olnud intensiivne, kannatanu tervis on korras ning tõsiseid tagajärgi ei olnud, mille viitab kannatanu tervisekirjeldus ja esitatud süüdistuses lg 2 p 1 puudumine. Apellant leiab, et kui süüdistatava süü ei olnud suur, siis süüdistatavale mõistetud karistus võib kokkuvõtvalt jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Apellandi arvates vastas riikliku süüdistaja karistusettepanek süüdistatava süü suurusele. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb kooskõlas
Apellant möönab, et karistuse mõistmine ei ole puhtalt õigusküsimuse lahendamine, vaid ka siseveendumusest lähtuv otsustus, kuid ka sellisel juhul peab diskretsiooniotsuse kujundamine arusaadav olema. Vaidlustatud otsusest jääb mulje, et maakohus lähtus ebaõigetest kaalutlustest diskretsiooniõiguse teostamisel ning see tähendab, et
4.3 Samuti arvestades kannatanu teopanust mõlemas kuriteo episoodis, tuleb jätta kannatanu hagi rahuldamata.
lg 2 p 2, 3 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Alexander Eliseevile mõistnud
lg 2 p 2, 3 järgi vangistuse 3 aastat 6 kuud, seega üle sanktsiooni keskmise määra. 10.3 Maakohus on karistusmäära valikul kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning ei ole jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu toob see kaasa maakohtu otsuse tühistamise karistuse mõistmise osas ja uue otsusega süüdlasele leebema karistuse mõistmise. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-82-14, p 10). Seega on õige kaitsja seisukoht, et süüdistatava süü suuruse tuvastamisel tuleb anda hinnang ka kannatanu käitumisele. Maakohus on küll karistuse mõistmisel võtnud lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra, kuid nõustuda saab süüdistatava ja kaitsjaga, et maakohtu arutlused süü suuruse osas ei ole veenvad ning kannatanu enda käitumine ja roll konfliktide puhkemisel on jäänud tähelepanuta. 10.4 Maakohus on asunud seisukohale, et süüdistatav on kasutanud kannatanu suhtes kestvat vägivalda, kuid vägivald on olnud lühiajaline, aga samas intensiivne (IV kd, tl 25). Samas on maakohus lugenud süüdistatava süü väikseks, kuna tekitatud tervisekahjustused on kerged (IV kd, tl 25 pöördel), kuid lõppjäreldusena on maakohus leidnud, et süüdistatava süü on keskmine, arvestades süüd suurendavaid asjaolusid (IV kd, tl 25 pöördel). Maakohtu arutlusest ei nähtu, miks rünnete intensiivsust on loetud taas süüd suurendavaks asjaoluks, kuna eelnevalt on maakohus juba seda arvesse võtnud süü suuruse tuvastamisel. Süü suuruse hindamisel võib tõepoolest võtta uuesti vaagimisele teo eriliselt taunitavad asjaolud, mis omavad tähendust karistuse mõistmisel, kuid antud juhul sellised teo eriliselt taunitavad asjaolud puuduvad, mis mõjutaksid mõistetavat karistust. Ka tahtluse liiki on maakohus juba eelnevalt arvestanud (vt IV kd, tl 25). Põhjendamatult on maakohus lugenud süüdistatava Alexander Eliseevi teosüüd suurendavaks asjaoluks, et süüdistatav lahkus peale seda, kui kannatanu oli politseisse helistanud ning süü omistamist kannatanule. Sellist süüdistatava käitumist ja seisukohta ei saa hinnata karistuse mõistmisel süüdistatava süüd suurendavate asjaoludena. Teatud juhtudel võib tõepoolest süüdistatava lahkumine sündmuskohalt ja abi andmata jätmine olla süüd suurendav asjaolu, kuid seda juhul kui kannatanu elu on ohustatud (nt noaga ründe korral). Käesoleval juhul midagi sellist tuvastatud ei ole. Ainuke süüdistatava teosüüd suurendavaks asjaoluks on see, mitu kvalifitseerivat koosseisutunnust ta täitis. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 2 kaks kvalifitseerivad tunnused, s.o toime pandud lähisuhtes (p 2), see on toime pandud korduvalt (p 3). Arvestades teo tehiolusid ja teosüüd suurendavat asjaolu asub kolleegium seisukohale, et süüdistatava süü on alla keskmise. 10.5 Maakohus on jätnud tähelepanuta kohtupraktika, mille kohaselt üldjuhul keskendutakse süüküsimuse lahendamisel tõepoolest vaid ajaliselt kitsas raamistikus toimuvale 6 üksiksündmusele (nt löömine), ei saa kohtuasja lahendamisel jätta kõrvale nn kaasnevaid asjaolusid. Süüdistatava tegu ei ole tihtilugu võimalik hinnata lahutatuna kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast kontekstist (vt RKKKo nr 1-20-3046, p 33). Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohtu põhjendused on osaliselt vastuolulised. Maakohus on märkinud, et süüdistusega hõlmatud sündmustes kannatanu poolset provokatsiooni ei nähtu ning mingit rolli konflikti tekitamisel ei tuvastatud (IV kd, tl 25, 25 pöördel). Samas on maakohus ise sedastanud üheselt, et eelnevalt toimunud sündmuste jadale tuleb möönda, et kannatanu on ka ise tunnistanud süüdistatavale tervisekahjustuste tekitamist (vt IV kd, tl 22). Lisaks on maakohus möönnud, et kannatanu ja süüdistatava suhe ei olnud tavapärane, selles esines pidevalt mõlemapoolset kergemat vägivalda ning kannatanu võis ka ise tarvitada alkoholi ja/või narkootikume (IV kd, tl 22 pöördel). Maakohus on tuvastanud ka selle, et enne 29.09.2021 toimunud vägivalla toimepanemist süüdistatava poolt toimus tüli kannatanu ja süüdistatava vahel (IV kd, tl 23). 10.6 Kolleegiumil tuleb nõustuda süüdistatava ja kaitsja märgitud kannatanu rolliga konflikti puhkemisel ning prokuröri kohtuvaidlustes märgituga, et Maksimarketi turvakaamera salvestisest nähtub üheselt, et 29.09.2021 enne vägivalla toimepanemist süüdistatava poolt külaliskorteris provotseerivad õues mõlemad pooled. Turvakaamera salvestisest nähtub, et pärast süüdistatava poolset provokatsiooni lööb ka naisterahvas meesterahva suunas ning puhub sigareti suitsu meesterahva suunas ning teeb seda korduvalt, kusjuures on arusaadav, et selline käitumine on meesterahvale ebameeldiv. Naisterahvas viskab meesterahvas sigaretiga ja teeb seda taas korduvalt. Seega on üheselt tuvastatav ka naisterahva poolne provokatiivne käitumine (vt III kd, tl 108), kuigi kannatanu sellisest enda käitumisest vaikib (vt III kd, tl 1123, 24-30). Samas ei välista selline kannatanu käitumine süüdistatava süüd, kuna tegu ei ole sellise käitumisega, mida saaks käsitleda teadliku eneseohustamisena. Seda enam, et vägivallategu leidis aset ajaliselt mõni aeg hiljem. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et maakohtul tulnuks Alexander Eliseevi süü suuruse hindamisel ülaltoodud asjaolusid arvestada. 11. Maakohus on tuvastanud süüd kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise. Maakohus tõi välja ka asjaolud, mis näitavad kahetsuse ebasiirust (IV kd, tl 25 pöördel). Kaitsja leiab seevastu, et süüdistatava Alexander Eliseevi karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ja siirast kahetsust
Maakohus jättis taas tähelepanuta kohtupraktika, mille kohaselt teatud juhtudel võib toimunus oma rolli kaalukuse vähendamine seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus) erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest. Eeltoodu aga ei tähenda, et puhtsüdamlik kahetsus
Nii võib isik siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates siiski samal ajal näiteks ka kannatanu enda rollile toimunus (vt RKKKo nr 1-17-105, p 20). Kolleegium asub seisukohale, et sellisel maakohtu eksimusel on olnud vahetu mõju kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele selgelt mittevastava karistuse mõistmise ja need ei põhjenda taotletust raskema karistuse mõistmist. 11.1 Kohtueelsel uurimisel ei ole süüdistatav end süüdi tunnistanud, kuid kohtuistungil on süüdistatav end osaliselt süüdi tunnistanud ning märkinud, et ka tema osa oli juhtunus ning tahab kannatanult andeks paluda (IV kd, tl 9, 9 pöördel). Ka viimases sõnas kahetses süüdistatav juhtunut ja palus vabandust kannatanu ees (IV kd, tl 11 pöördel). Kuigi süüdistatav ei ole läbivalt oma süüd tunnistanud on ta teinud seda kohtuistungil osaliselt. 7 Seejuures erinevalt maakohtust asub kolleegium seisukohale, et tulenevalt kannatanu enda rollile toimunus, saab süüdistatava poolt avaldatut käsitleda siira kahetsusena nii teo kui ka saabunud tagajärje osas. Kolleegium asub seisukohale, et kahetsuse siirust näitab süüdistatava soov kannatanu ees vabandada ning see on siiras, mistõttu saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse
11.2 Maakohus ei tuvastanud karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivset kaasaitamist
lg 1 p 3 alt 3 mõttes, vaid märkis, et kaitsja väide süüdistatava koostööst kui karistust kergendavast asjaolust jääb kohtule mõistmatuks. Süüdistatav leiab seevastu apellatsioonis, et tegi koostööd uurimisega. Prokurör on esitatud seisukohas leidnud, et esinevad Alexander Eliseevi karistust kergendav asjaolu
Nii on prokurör märkinud, et süüdistatav andis menetlejale teada, et tema elukohas asuvad turvakaamerad, mis aitas menetlejal kohtueelselt menetlust edasi viia. Selline prokuröri seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-17-10162, p 26). Seejuures ei eelda aktiivne kaasaaitamine alati isiku poolt enda süü täielikku tunnistamist. Seda asjaolu ei ole maakohus taas arvesse võtnud. Kokkuvõtvalt tuvastas ringkonnakohus maakohtu poolt tähelepanuta jäetud kaks kergendavat asjaolu
12. Selged ja üheselt ammendavad ei ole maakohtu seisukohad ka süüdlase iseloomustavate andmete osas. Maakohus on üheselt märkinud, et arvestab süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid, kuid tegi seda tegelikkuses ainult osas, mis iseloomustavad süüdistatavat negatiivselt. Positiivsed iseloomustavad andmed on küll loetletud, kui jäid tegelikkuses maakohtu poolt tähelepanuta. Tõepoolest tuli eripreventiivse eesmärgina arvestada süüdistatava varasemat karistatust, sh samalaadse kuriteo eest ja tegude toimepanemist katseajal, kuid kõrvale ei saa jätta ka süüdistatavat positiivselt iseloomustavaid andmeid, milleks on erinevate programmide läbimine, elukoha ja töökoha olemasolu. Seega esinevad nii negatiivsed kui ka positiivsed süüdistatavat iseloomustavad andmed, mistõttu ei too need kaasa märkimisväärset karistusmäära suurendamist ega vähendamist. 12.1 Kohtupraktika kohaselt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Samas tuleb arvestada, et ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel ei saa mõista isikule raskeimat karistust, kui seda on tema süü ja seda olukorras, kus tegemist on süüdistatavaga, kes on kohtu all samalaadse teo eest teist korda, mitte viiendat korda (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 4.1). Kolleegium ei saa asuda seisukohale, et süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks, mis oleks eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kolleegiumil tuleb nõustuda maakohtuga, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huve. Samas jääb arusaamatuks maakohtu poolt katseajal toimepandud teo arvestamine nii eri- kui ka üldpreventatsiooni kaalutlustel. Kolleegiumil jäävad arusaamatuks maakohtu arutlused selle üle, et lähisuhte vägivald ei ole aktsepteeritav ning mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist. Maakohus jättis tähelepanuta, et
lg 2 p 2 on juba süüteokoosseisu raskendav asjaolu, mistõttu on ebaõige seda võtta taas arvesse süüd suurendava asjaoluna üldpreventiivses mõttes. Kolleegium ei nõusta ka selles, et kehalise väärkohtlemise puhul oleks tegemist kuriteoga, mille suhtes tuleb reageerida otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Kuriteo toimepannud isikule rangeima karistuse mõistmine ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on meelevaldne ja ei saa olla 8 vahendiks ainult teiste mõjutamiseks ja seda olukorras, kus kaitstavat õigushüve ja õiguskorda ei ole kahjustatud oluliselt ning raskeid tagajärgi ei põhjustatud. 13. Karistuse mõistmisel võtab kolleegium lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra, milleks on 2 aastat 6 kuud. Uue karistuse mõistmisel arvestab kolleegium, et Alexander Eliseevi süü on alla keskmise. Kolleegium arvestab toimepandu tagajärgi, mis ei olnud rasked, kannatanu rolli toimunus ning karistust raskendavate asjaolude puudumist ja kahte karistust kergendavat asjaolu. Samuti arvestab ringkonnakohus süüdlase isikut ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kolleegium leiab, et süüdlast tuleb karistada vangistusega, mida taotles maakohtus prokuratuur, s.o vangistusega 1 aasta 2 kuud. Mõistetud vangistust vähendada KrMS § 238 kohaselt 1/3 võrra, s.o mõista karistuseks 9 kuud 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.08.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 1 aasta 9 kuu 25 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 5 päeva.
lg 1 alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 29 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.