← Eesti

1-22-4664/32

Obsah (7)§ 238§ 175§ 339§ 338§ 340§ 185§ 337

1-22-4664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-4664 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 238

lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

  1. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  2. Määrata Advokaadibüroole Legalia (reg. number 10311681) seoses advokaat Eve Jundas’e poolt Kaspar Rižski’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 97,20 (üheksakümmend seitse) eurot ja kakskümmend senti.
  3. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Pärnu Maakohtu 13.10.2022 otsusega tunnistati Kaspar Rižski süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning määrati, et karistuse kandmise algust arvatakse alates 22.04.2022.a.

§ 175

lg 1 p 3, p 4, p 9; § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti Kaspar Rižskilt menetluskuludena välja kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 456 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 912 eurot, kannatanu esindaja tasu 64, 80 eurot ja sundraha 1635 eurot, s.o. kokku 3151, 80 eurot. Määrati, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduarvele.

  1. Kaspar Rižskit süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi raske tervisekahjustuse tekitamises, selles, et tema peksis X korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, tekitades kannatanule tahtlikult eluohtlikud vigastused. Kaspar Rižski tungis alkoholijoobes olles, ööl vastu 22.04.
  2. a, täpselt kindlaks tegemata kellaajal, XXX korteri tualettruumis kallale X-le ning peksis teda korduvalt täpselt tuvastamata arv kordi käte ja jalgadega kehasse ja pähe, millega põhjustas X-le tahtlikult kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud eluohtlikud vigastused ning tervisekahjustused paranemiskestvusega rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
  3. Esitatud apellatsioonis vaidlustab kaitsja kohtuotsuse osaliselt ehk Kaspar Rižskile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse osas. Kaitsja leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KarS § 56). Kaitsja leiab, et maakohus ei arvestanud kohtuistungil tõendamist leidnud süüdistuse mahu vähenemisega. Nimelt sellega, et osaliselt sai kannatanu vigastused kukkumisel, et kannatanu ise käitus riiakalt ja provotseerivalt. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades võinuks karistus olla kergem. 3.
  4. Karistuse mõistmisel ja süüdistuse mahu määratlemisel puudub maakohtu otsuses asjakohane põhjendus. Maakohus ei ole arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kannatanu isiksust ja kannatanu enda käitumist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, millega on rikkunud

§ 339lg 1 p 7 nõudeid.

Põhiliselt rajaneb maakohtu otsus tunnistaja Y`u ütlustele, millised olid lünklikud, ei tõendanud kõiki asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid, ei lükanud usaldusväärselt ümber Kaspar Rižski vastuväiteid talle inkrimineeritud süüdistusele. Maakohus ei arvestanud Kaspar Rižski usaldusväärsete selgitustega selle kohta, miks tema ütlused kohtueelses menetluses olid lünklikud, puudub usaldusväärne 2

(7)hinnang kannatanu X’e enda põhjendamatult riiakale käitumisele. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et Kaspar Rižski kahetsus ei olnud puhtsüdamlik ja siiras. Maakohus ei ole andnud usaldusväärset hinnangut ega arvestanud karistuse mõistmisel Kaspar Rižski ja X’e omavahel toimunule vahetult enne konfliktsituatsiooni algust ja konfliktsituatsiooni ajal. Pole üldse arvestatud Kaspar Rižski selgitustega selles, et WC-s kolinat kuuldes, läks ta vaatama mis toimub. Seejärel läks kannatanuga vaidluseks, kannatanu tahtis kallale tulla. Kõiki asju Kaspar Rižski täpselt ei mäletanud, kuid kannatanu komistas ja võis kukkuda. On usutav, et osa vigastusi võis kannatanu saada kukkumisel vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Eeltoodu leidis tõendamist ekspertiisiaktiga. 3.
  1. Kaspar Rižski kaitsja palub asja lahendamisel arvestada alljärgnevaga: Karistuse mõistmisel ei ole maakohus arvestanud küllaldaselt kannatanu isiksusega ja tema käitumisega enne konfliktsituatsiooni ja konfliktsituatsiooni ajal. Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud asjaolu, et kannatanu X on karistatud vangistusega tapmise eest, millega ärples. Kannatanu X oli eelnevalt 2022.a. aprillikuul kakelnud, millest tingituna saanud peavigastuse. Tunnistaja Y’u väitel pidi X’e ja Kaspar Rižski vahel olema varem tüli, millest tingituna kaklus tekkis. Kaspar Rižski WC-sse minnes vehkis X kätega, tegi ähvardavaid liigutusi, Kaspar Rižski`le meenus, et kannatanu on varem tapmise eest vangis viibinud. Kannatanu oli tugevas alkoholijoobes/ ekspertiisiakti kohaselt 3,0 g/l/ 3.
  2. Kaitsja leiab, et osa eluohtlikke tervisekahjustusi sai kannatanu ilmselt kukkumisel. Tunnistaja Y tõendas, et pärast Kaspar Rižski WC-sse sisenemist oli 10-15 min vältel kuulda müdinat, riidu ja lärmi. Sega pidi toimuma vastastikune kaklus. On loogiline uskuda Kaspar Rižski ütlusi selles, et kannatanu kukkus ja sai kukkumisel kehavigastusi. Ka ekspert on kinnitanud, et kannatanu vigastused võisid olla saadud kukkumisest vastu kõvasid, teravaid esemeid või pindu. WC-s ja vannitoas oli hulgaliselt teravaid esemeid ja pindu, mille vastu kukkumisel ilmselt tekkis osa eluohtlikke tervisekahjustusi. Enne WC-d (foto nr.28) on näha uksepiidal teravate nurkadega kapi, kuhu vastu võis kannatanu kukkuda. WC ning duširuumi ukse ja seina juures on verekahtlased määrdumised, kuhu vastu võis kannatanu samuti kukkuda vastu uksepiita (foto 41). Ka võis kannatanu kukkuda vastu WC, duširuumi ust ja vastu seina, kus samuti olid verekahtlased määrdumised (foto 42 ja 45). Kannatanu võis kukkuda ka vastu WC ja vannitoa uksepakku (foto 46), millel samuti olid verekahtlased määrdumised. Lõpuks võis kannatanu kukkuda vastu WC ja duširuumi ust ja pakku (foto 47), millel samuti olid verekahtlased määrdumised. Tunnistaja Y ise Kaspar Rižski ja kannatanu vahel toimunut ei näinud, läks WC-sse siis kui kõik oli juba toimunud. Siit järelduvalt on usaldusväärselt tõendatud, et osa eluohtlikke vigastusi sai kannatanu kukkumisel. Ka kõik ülejäänud tõendid, näidatud kohtuotsuse p. 10 all, ei lükka ümber Kaspar Rižski väiteid. 3.
  3. Maakohus on ebaõigesti hinnanud Kaspar Rižski isikut, põhjendamatult jätnud arvestamata tema poolt süü puhtsüdamliku ülestunnistusega ja siira kahetsusega. Maakohus ei arvestanud, et Kaspar Rižski’t ei ole varem karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud narkootikumide käitlemise, mitte tarvitamise eest. Kaspar Rižski tunnistas, et lõi kannatanut käega näo piirkonda, võis ka jalgadega lüüa. Maakohus ei arvestanud Kaspar Rižski väidetega, et ta ei soovinud tekitada kannatanule eluohtlikke vigastusi. Talle jäi arusaam, et kannatanu tahab teda rünnata ja ta läks üle piiri, tekitas kannatanule vigastusi. Maakohus sisuliselt ei arvestanud, et Kaspar Rižski käitumine väljus kontrolli alt eelkõige kannatanu enda käitumise tõttu. Seda, et riid ja kaklus vähemalt esialgselt tundus vastastikune, tõendas tunnistaja Y. 3.
  4. Kaspar Rižski palub tema tegevust koos tunnistaja Y’uga kannatanu toast õue väljaviimisel mitte tõlgendada tema kahjuks. Y on täpselt kirjeldanud, kuidas kannatanu tema enda soovil õue 3
(7)toimetati. Kannatanu ise avaldas selleks soovi. Kaspar Rižski ei tunnetanud reaalselt olukorra tõsidust, mistõttu ei kutsutud ka kiirabi. Ka tunnistaja Y ei pidanud olukorda sedavõrd tõsiseks,et kiirabi kutsuda. Maakohus on põhjendamatult ülehinnanud Kaspar Rižski kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Kohtuistungil põhjendas Kaspar Rižski, usutavalt, miks ta enda ütlusi kohtuistungil täpsustas. Ta ei andnud ütlusi teadvalt valesti, ta ei olnud veel jõudnud toimunust toibuda. Süüdistatav kahetseb toimunut siiralt ja palub kergema karistuse kohaldamist. 3.
  1. Süüdistatava kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu 13.oktoobri.2022.a. otsus Kaspar Rižski’le karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega vähendada Kaspar Rižski’le mõistetud karistuse määra, mõista karistus KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsioonis ettenähtud alammäära piires. PROKURATUURI APELLATSIOONIVASTUS
  2. Vastuses kaitsja apellatsioonile leiab prokuratuur, et vaidlusalune Pärnu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub ringkonnakohtul seda mitte tühistada ning ühtlasi palub jätta apellatsioon rahuldamata ning mõistetud karistus muutmata. Prokuratuur nõustub maakohtuga, et puudub alus kahtluseks, et mõned kannatanu elule ohtlikud tervisekahjustused võisid temale olla varem tekitatud. Kannatanu mobiiltelefoni vaatluse käigus /tl 66-69/ leiti telefoni sisemälust fotod, millest nähtub, et kannatanul on 31.03 vasaku silma ümber sinine hematoom, 03.04 on sama silma ümbrus juba paranemas. Seega oli kuriteo sündmuse ajaks kannatanu vasaku silma ümbrus juba paranenud, kuid 22.04.2022.a intensiivravi osakonnas lamaval kannatanul on mõlema silma ümber värsked hematoomid. Rongi turvakaamera videosalvestiselt /tl 122-124/ nähtu kohaselt 21.04.2022.a kell 18:53 koos Kaspar Rižskiga Kohila raudteejaama saabunud kannatanu liigub täiesti iseseisvalt, temal puuduvad nähtuvad vigastused ja tema liikumine ei viita tervisprobleemidele. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti /tl 33-37/ kohaselt on kannatanul tuvastatud vigastustest eluohtlikud kooma teadvusehäirena, peaajuturse keskjoone nihkega paremale poole, peaajupõrutus põrutuskolletega mõlemas otsmikusagaras, veri kõikides ajuvatsakestes, parema silmakoopa ülaseina nihketa joonmurd koljupõhimikul eesmises koljuaugus, mõlemapoolne õhkrind enam vasakul pool, õhkkeskseinand, vasakpoolne vedelikrind, vasaku kopsu atelektaas, parema kopsu põrutus, maksa rebend verevalumiga, aktiivse verejooksuga põrna vigastus. Samuti nähtub ekspertiisi aktist, et kannatanu sai peksmise käigus hulgaliselt mitteeluohtlikke tervisekahjustusi, millest paranemine, arvestades nende tervisekahjustuste paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Pea- ja kehatüve piirkonna vigastused on tekitatud korduvatest jõulistest löökidest piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikatega ja kängitsetud jalaga ja osad vigastused võivad olla tekitatud kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. X-l esinevatest tervisekahjustustest üksnes nahamarrastused mõlemal küünarnukil ja põlvel on iseloomulikud vigastustele, mida on võimalik saada kukkumisest vastu ümbritsevat pinda, näiteks vastu korteri põrandat või maapinda. Kaspar Rižski poolt toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindas kohus tema süüd keskmiseks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puudusid. Õige on kohtu järeldus, et Kaspar Rižski kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ei ole siiras. Algselt Kaspar Rižski eitas oma seotust kannatule tervisekahjustuse tekitamises. Eeluurimisel ta avaldas, et ärkas üles sellepeale, et WC-st kostus mingit kolinat. Läks vaatama ja nägi, et X on pikali maas, tema pea oli uksepiida juures ja jalad olid vannitoas. Ka kohtuistungil on ta oma süüd püüdnud vähendada ning on väitnud, et osa eluohtlikke vigastusi on kannatanu saanud kukkumise tagajärjel. Eelnevast tulenevalt nõustub prokuratuur maakohtuga, et Kaspar Rižski kahetsus ei ole siiras ning on kantud soovist oma karistust kergendada. 4
(7)Kaspar Rižski on kandnud vangistust erinevate kuritegude eest ning juba kümme kuud peale karistuse kandmiselt vabanemist pani ta uuesti toime esimese astme kuriteo, millega põhjustas kannatanul hulgaliselt vigastusi ja ohu tema elule. K. Rižski peksis kannatanut jõhkrat põhjustas talle hulgalisest erineva raskusastmega tervisekahjustusi, sealhulgas mitmeid eluohtlikke tervisekahjustusi, kannatanu tervislik seisund on siiani halb, mistõttu prokuröri arvates on tema süü vähemalt keskmine. KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsioon näeb ette karistusena 4 kuni 12-aastase vangistuse. Kaspar Rižski tegevuses puuduvad karistust kergendavad asjaolud, teda karistati sanktsiooni keskmises määras, mistõttu prokuratuur on seisukohal, et puudub seaduslik alus tema karistuse kergendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis toodud väidetega ning prokuratuuri apellatsioonivastuses avaldatud seisukohtadega, leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud seisukohad karistust kergendava asjaolu arvestamata jätmise osas väärivad tähelepanu. Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonis ei vaidlustata K. Rižski KarS § 118 lg 1 p 1 järgi tegevuse tõendatust ega süü küsimust.
  2. Kaitsja toob apellatsiooni põhiargumendina välja, et maakohus ei arvestanud kohtuistungil tõendamist leidnud süüdistuse mahu vähenemisega, nimelt sellega, et osaliselt sai kannatanu vigastused kukkumisel, et kannatanu ise käitus riiakalt ja provotseerivalt. Ringkonnakohus kaitsja selliste argumentidega ei nõustu, kuna kriminaalasja materjalidest lähtuvalt midagi sellist pole maakohtu istungil tuvastamist leidnud. Vastupidi, maakohus on jälgitavalt ning argumenteeritult jõudunud seisukohale, et enne kuriteosündmust X-l esinenud kehavigastus (paranemisjärgus hematoom vasaku silma ümber) ning kuklas muhk aprilli alguses toimunud intsidendist, ei olnud eluohtlikud. Kohus kirjeldas veenvalt, et rongi turvakaamera videosalvestiselt /tl 122-124/ nähtu kohaselt 21.04.
  3. a kell 18:53 koos Kaspar Rižskiga Kohila raudteejaama saabunud kannatanu liigub täiesti iseseisvalt, temal puuduvad nähtuvad vigastused ja tema liikumine ei viita terviseprobleemidele. Teisi kehavigastusi, mis oleksid X-l olnud enne Kaspar Rižski poolt süüdistuses etteheidetud läbipeksmist, pole maakohus tuvastanud ning neile ei viita oma apellatsioonis ka kaitsja. Maakohus argumenteeritult ning veatult tuvastas, et kõik kannatanul tuvastatud eluohtlikud kehavigastused olid talle tekitatud Kaspar Rižski poolt süüdistuses näidatud asjaoludel. Väärib tähelepanu, et ka süüdistatav võttis toimepandu omaks ning tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi (Kd II lk 21, 28). Põhjendamatud on kaitsja seisukohad kannatanu väidetava riiakuse ning provotseeriva käitumise osas. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest nähtub üheselt, et X, kui ta otsustas WC-sse minna, jalad enam ei kandnud, sest ta oli liiga purjus. Tema aitas X WC-sse. Kahtlustatavana ning hiljem tunnistajana ülekuulatud Y ütlustest nähtub aga, et ühel hetkel jäi X laua taga magama. Seejärel ärkas ta ning läks WC-sse, mingil põhjusel järgnes talle ka Kaspar Rižski. (Kd I lk 74). Hiljem Y täpsustas, et Kaspari ja X vahel pidi olema mingi varasem tüli, sest tema juures olles oli kogu õhtu rahulik sinnamaani, kui X läks tualetti. Kaspar läks tema järgi ning sealt hakkas müdinat kostuma, mis kestis 10-15 minutit. Y rõhutas, et terve õhtu jooksul nende vahel ei olnud ühtegi sõnavahetust (kd I lk 110). Süüdistatav seletas, et X oli üleolev ning uhkustas oma kuritegudega. Ka Y seletas, et ennem laua taga magama jäämist ärples X, et ta on inimese tapnud ning vangis olnud. Kohtukolleegium märgib, et isegi kui möönda, et kannatanu mainis enda kohta faktilise asjaoluna, et ta on inimese tapmise eest vangistuses olnud, ei tähenda see, et ta oleks käitunud provotseerivalt või riiakalt, mis mingilgi määral mõistlikult seletaks süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamise motiivi. See on jäänud mõistetamatuks ka Y-le. 5
(7)Tõendamist on leidnud, et K. Rižski hakkas end abitusse seisundisse joonud X peksma selle eest, et talle ei meeldinud kannatanu varasem käitumine, seega sisuliselt kättemaksu motiivil.
  1. Apellatsiooni teise põhiargumendina toob kaitsja välja, et maakohus pidas alusetult K. Rižski kahetsust X-le eluohtlike tervisekahjustuste tekitamises paljasõnaliseks ning seega jättis põhjendamatult arvestamata karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendava asjaoluna arvestamata jätmist põhjendas maakohus üksnes sellega, et see on ajendatud soovist oma karistust kergendada. Kohtukolleegium sellise äärmiselt lakoonilise põhjendusega süüdistatava kahetsuse arvestamata jätmisel nõustuda ei saa. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks süüdistatava poolt väljendatud kahetsuse karistust kergendava asjaoluna arvestamata jätmist eeskätt süüdistatava muutliku ning süüd pisendava kaitsepositsiooni ja/või käitumise (muigamine, irvitamine vms) pärast kohtumenetluses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-93-12, p 9.3). Hilisemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (vt RKKKo nr 1-17-105/35, p 20; RKKKo nr 1-20-3535, p 20) Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on süüdistatav talle etteheidetud teo kohtuistungil täies mahus üles tunnistanud ning viimases sõnas väljendas ka siirast kahetsust nii oma teo kui ka saabunud tagajärje suhtes (Kd II lk 21, 28). Väärib märkimist, et kuigi esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel 23.04.2022 K. Rižski end talle etteheidetavas kuriteos süüdi ei tunnistanud, siis 21.07.2022 toimunud teistkordsel kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos täielikult. Nii kahtlustatavana kui ka süüdistatavana ülekuulamisel andis K. Rižski omavahel riimuvaid ütlusi, milliseid maakohus pidas õigustatult usaldusväärseteks. Süüdistatavana antud ütlustest järeldub üheselt, et kannatanu on end joonud abitusse seisundisse ning ei olnud võimeline K. Rižskile mingisugustki vastupanu osutama – suutis vaid kätega vehkida, K. Rižski peksis aga kannatanut valimatult käte ja jalgadega. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et K. Rižski kaitsepositsioon ning ütlused oleks ennast õigustavad, oma süüd pisendavad või ta oleks käitunud menetluses viisil, mis seaks kahtluse alla tema kahetsuse siiruse. Kahetsuse siirust ning selle arvestamist karistuse kergendava asjaoluna ei mõjuta iseenesest ka asjaolu, et K. Rižski on varasemalt kohtulikult karistatud ning vangistust kandnud. Kohtukolleegium leiab, et eelkirjeldatud olukorras oleks pidanud maakohus K. Rižski puhtsüdamlikku kahetsust arvestama karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.
  2. Süüdistatavale KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust kergendava asjaolu arvestamine mõjutab ka süüdistatavale mõistetud põhikaristust, kuna see oli mõistetud sanktsiooni keskmises määras lähtuvalt asjaolust, et K. Rižski karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse K. Rižskile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse osas ning mõistab süüdistatavale KarS § 118 lg 1 p 1 järgi uue kergema karistuse - 7 aastat vangistust, mida

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada 1/3 võrra ning mõistab kandmisele 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 338p 2; § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse süüdistatavale Kar

S 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud põhikaristuse ning kandmisele kuuluva karistuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse

§ 340lg 2 p 4 alusel.

10. K. Rižski kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Seoses apellatsioonimenetlusega taotleb K. Rižski kaitsja välja 6

(7)mõista apellatsioonimenetluses tekkinud kulud kokku summas 97,20 eurot. Taotluste kohaselt hõlmab nimetatud õigusabi süüdistatava konsulteerimist, maakohtu otsusega tutvumist ning apellatsioonkaebuse koostamist ning taotluste kohaselt apellatsioonimenetluses on kaitsjal kulunud 90 minutit. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotluses toodud ajakulu tehtud toimingutele on põhjendatud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele täielikult.

§ 185

lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lg 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Ringkonnakohus teeb lahendi

§ 337lg 1 p 4 alusel, seega jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud kulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.