1-20-7341/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7341 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Janek Jõe katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Janek Jõgi isikukood: 38506016510; elukoht: xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Janek Jõele Tartu Maakohtu 16.03.
2. a otsusega määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 16.04.
3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 16.03.
5. a otsusega tunnistati Janek Jõgi süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulk ning märgiti, et J. Jõel tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. J. Jõgi pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata juhul, kui J. Jõgi ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui J. Jõgi registreerib end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 01.04.2021 ja J. Jõgi kandis šokivangistust 26.04.-25.05.
6. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 16.03.2021 ja lõpeb 16.03.
7. 1
8. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 24.11.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada J. Jõe katseaega 1 kuu võrra (s.o kuni 16.04.2023), sest J. Jõgi ei ilmunud 20.10.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
9. J. Jõe kriminaalhooldus algas 01.04.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 06.04.
10. Sel kohtumisel selgitati J. Jõele kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas J. Jõgi oma allkirjaga. J. Jõgi läbis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ning osales 12.05.-28.06.2022 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ta töötab alates 11.01.2022 xx-xxxxxxxxxx ole katseajal uusi süütegusid toime pannud. 2.
11. J. Jõgi ei ilmunud 16.06.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, teavitas mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku ning selgitas mitteilmumist perekondlike põhjustega ja Maksu- ja Tolliameti külastamisega. Ametniku hinnangul polnud J. Jõel mitteilmumiseks mõjuvat põhjust, kuid ametnik ei pidanud vajalikuks veel kohtu poole pöörduda, vaid piirdus põhjaliku vestlusega ja muutis kohtumised sagedasemaks. J. Jõgi lubas oma käitumist parandada ja hoiduda edasistest rikkumistest. 2.
12. Vaatamata eelnevale, jättis J. Jõgi 20.10.2022 taas kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Jõgi, et ta oli 20.10.2022 tööl ja õhtul koju tulles tuli äkitselt meelde, et ta pidi kriminaalhooldaja juurde minema. J. Jõgi vaatas paberit, veendus, et pidigi 20.10.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, ja teatas järgmisel päeval kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et ta unustas. 2.
13. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada J. Jõe katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 16.04.
14. J. Jõe motivatsioon seaduskuulekaks eluviisiks kõikuv ning ta vajab täiendavat toetust ja järelevalvet. Vangistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud. Kriminaalhooldus on täitnud oma peamise eesmärgi ja J. Jõgi pole katseajal uusi süütegusid toime pannud. Kohtu seisukoht
15. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
16. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist.
17. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 2 registreerimislehe kohaselt ei ilmunud J. Jõgi 20.10.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Jõgi, et ta oli 20.10.2022 tööl ja õhtul koju tulles tuli äkitselt meelde, et ta pidi kriminaalhooldaja juurde minema. J. Jõgi vaatas paberit, veendus, et pidigi 20.10.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, ja teatas järgmisel päeval kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et ta unustas.
18. Kohtu hinnangul ei nähtu J. Jõe selgitustest mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist. Muu hulgas pole selliseks mõjuvaks põhjuseks unustamine. Seega rikkus J. Jõgi KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Arvestades J. Jõe selgitusi, pani ta rikkumise toime hooletusest.
19. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on J Jõe kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 1 aasta ja 9 kuud. Kõigepealt ei ilmunud J. Jõgi 16.06.2022 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) mõjuva põhuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Selle rikkumise puhul piirdus kriminaalhooldusametnik põhjaliku vestlusega ja muutis kohtumised sagedasemaks. J. Jõgi lubas oma käitumist parandada ja hoiduda edasistest rikkumistest. Praeguses asjas selgus, et vaatamata eelnevale jättis J. Jõgi 20.10.2022 (s.o ca 4 kuud pärast eelmist sarnast rikkumist) hooletuse tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest.
20. Kokkuvõtlikult on J. Jõgi rikkunud viimasel ajal 2 korda registreerimiskohustust. Kuna kriminaalhooldusametniku pingutused ja põhjalikud vestlused ei hoidnud ära uut rikkumist, tuleb praegusele rikkumisele reageerida rangemalt. Seetõttu pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel J. Jõe katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 16.04.
21. Katseaja pikendamine rõhutab käitumiskontrolli nõuete täitmise olulisust ja mõjutab J. Jõge suhtuma edaspidi katseaja nõuetesse kohusetundlikumalt. (allkirjastatud digitaalselt) 3