Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.02.2011 laekus Swedbank Liising AS-ilt Viru Maakohtusse hagiavaldus Liverpol OÜ ja A S`i vastu võlgnevuse summas 2 893.55 eurot ja lisanduva viivise solidaarses nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 19.12.2006 sõlmiti Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja Liverpol OÜ vahel liisinguleping nr 0148143L, mille esemeks oli maastur Land Rover Range Rover, 2,5, ehitusaasta
Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 142 lg 1; 145 lg 1; 367 lg 1; 455 lg 1, ning
sätetele ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 2 893.55 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt järelmaksuga müügilepingu p 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping koos üldtingimuste ja maksegraafikuga, vara liisinguvõtjale üleandmise-vastuvõtmise akt, arved liikluskindlustusmakse tasumise kohta koos maksekorraldusega, hageja esitatud tasumata arved, lepingu ülesütlemise teatis, vara üleandmise-vastuvõtmise aktid ja vara tagastusteenuse ja vahendamisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta, vara müügiakt, õiend nõude arvestuse kohta, käendusleping, käendajale saadetud teatised, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hageja esitatud põhjendatud nõudega hagiavaldusele tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid nõudele esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt 3 vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile – xxxx, samuti kostja Liverpol OÜ juriidilisel aadressil – Veltsi 14-10, Rakvere vald. Kohus kohustas kostjaid hagile kirjalikku vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna materjalid tagastati korduvalt märkusega „hoiutähtaja möödumisel“, siis palus kohus politsei abi kostjatele materjalide kättetoimetamiseks või nende tegeliku asukoha kindlakstegemiseks. Hagimaterjalid on Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku poolt 18.05.2011 kätte antud xxxx kostja A S` emale S S üleandmiseks kostjatele. Kättetoimetamisel on lisatud märkus, et Liverpol OÜ juhatuse liige M.R. on S S poeg ja viibib hetkel koos A S`aga Soomes.
Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjatel 08.06.2011.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva (välismaale kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva) hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid
Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjatelt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt hagiavalduses esitatud asjaoludele on kostja Liverpol OÜ rikkunud temaga sõlmitud liisingulepingut, mistõttu hageja oli õigustatud liisingulepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 4 kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi seega tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, kokku summas 2 893.55 eurot (põhivõlg). Hageja kinnitusel ei ole hagis nõutud võlgnevust kostjad tasuma asunud.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest (2 893.55 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt kuulub rahuldamisele ka hageja nõue täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast, s.o. hagi esitamisest 01.02.2011. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda.
lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorralduse nr 51109, 31.01. 2011 riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 479.33 eurot, samuti maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud maksekorralduse nr 27739, 08.06.2010 riigilõivu tasumisest summas 1358.23 krooni (86.81 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse esitamisel samas nõudes tasutud riigilõiv on
lg 7 tulenevalt kohtuväliseks kuluks, mis kuulub kostja poolt samuti hüvitamisele. Kokku moodustavad hageja kantud menetluskulud seega 479.33 + 86.81 = 566.14 eurot ning
lg 3 ja § 174-1 tulenevalt tuleb nimetatud kulud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks ka välja mõista.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige /allkiri/ Irma Külavee 5 Kantselei juhataja Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.