ASJAOLUD
Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (
3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (
Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus
Küll on kohus kompromissi, lähtudes selle eesmärgist ja põhisisust, mõnevõrra ümber sõnastanud. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 5.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kajastamata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 6. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (
Hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivust tuleb
lg 2 p 1 alusel poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada hagejale pool, s.o 275 (taotluses ekslikult 225) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.