KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 8lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest.

1. Kaebaja märgib õigesti, et kuni 12.04.2020 jõustunud määruse muudatusteni toetati vaid tootjaid, kes kasutasid sigade allapanuks põhku või heina. Arvestades tootjate kasvanud huvi loomade heaolu toetamise vastu, töötati koostöös tootjate ja kontrolliasutustega välja uus sigade heaolu toetus, mis võimaldab toetada loomade heaolu parandamist ka nendes loomakasvatushoonetes, kus põhu või heina allapanuna kasutamine ei ole tehnoloogia tõttu või muudel põhjustel võimalik
2. Samas tõi uue toetuse liigi lisandumine kaasa vajaduse sigade pidamise viise eristada. Nii nähtub määruse muudatuse eelnõu seletuskirjast, et toetust taotletakse, nõudeid täidetakse ja nõuete täitmist kontrollitakse loomakasvatushoonete kaupa. Taotlejale sätestati kohustus taotlusel põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa märkida, kas ta taotleb toetust §

§ 8lõikes 4 1 Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.2015.

a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk 1. 1 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest. Märkimine on vajalik, sest samas loomakasvatushoones peetavate sigade kohta võib sama toetuse taotlemise aastal taotleda toetust kas §

§ 8lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest2.

1. Ringkonnakohus on siiski olenemata toetusliigi uudsusest seisukohal, et see ei saanud kaebajale toetusavalduse täitmisel märkamatuks jääda, sest senisest erineval alusel toetuse taotlemine oli eksponeeritud kõrvuti lahtrites seni eksisteerinud toetusliigiga. Seega pidi kaebaja lahtrisse märget tehes paratamatult kahe toetusliigi vahel valima. Kuigi üldreeglina lasub vastutus deklaratsiooni täitmise eest toetuse taotlejal, tuleb eksimuse korral kontrollida, kas eksimus oli selline, mis võimaldab eksimust arvesse võtta ning taotlust parandada või mitte.
2. Kaebaja leiab, et taotlusvormid peavad olema kehtestatud õigusaktiga, vastasel korral ei saa rakendada õiguslikke tagajärgi ega käsitleda lahtriga eksimist veana, mille eest vastutab taotleja ning mis mõjutab taotluse ulatust ja sisu. Vastustaja 18.01.
3. a vastuse kohaselt (p 8) on PRIA üle läinud elektroonilisele e-PRIA taotlussüsteemile ning pabervormil taotluste esitamist loomade heaolu toetuse saamiseks ei ole enam ette nähtud, mistõttu ei saa neid ka õigusaktiga kehtestada. PRIA väitel tuleneb õiguslik alus elektrooniliselt taotlusele sigade kohta andmete esitamiseks määruse nr 56 § 11 lg 3 p-dest 5, 51 ja
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas vormid on paberil või elektroonilises keskkonnas, ei oma vormide eraldi kehtestamine õigusaktiga tähtsust, kuna nõuded toetustaotluste sisule tulevad määrusest nr
6. Määruse nr 56 § 11 lg 3 p-de 5-52 järgi esitab taotleja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu loomade ja loomade pidamiseks kasutatavate loomakasvatushoonete kohta järgmised andmed: sigade heaolu soodustava tegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende sigade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone põllumajandusloomade registris registreerimise numbri, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta toetust taotleb (p 5); sigade heaolu soodustava tegevuse elluviimise eest toetuse taotlemisese korral nende emiste arv põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta § 8 lõikes 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest toetust taotleb (p 51); sigade heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest toetuse taotlemise korral põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust §

§ 8lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest (p 52).

Määruses nimetatud andmeid tuli kaebajal esitada ka PRIA e-teenuse keskkonnas vormi MT62C täites (vt vorm tl 29). Ringkonnakohtule ei nähtu, et PRIA e-teenuse keskkond oleks nõudnud kaebajalt andmeid, mida määrus nr 56 ette ei näinud. Vaid viimasel juhul saaks pidada asjakohaseks kaebaja nõuet vormide kehtestamise kohta õigusaktiga. Praegusel juhul on oluline hoopis see, et kaebaja poolt vormi täitmine mõjutas ka taotluse sisu. Kaebaja pidi arvestama sellega, et taotluses esitatud andmed omavad taotluse lahendamisel õiguslikku tähendust ning nendest sõltub nii kontrolli ese kui ka toetuse suurus. Nimetatud asjaolu oli kaebajale ilmselgelt teada ka varem ega olnud ka varasemaga võrreldes muutunud.

1. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidanuks rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 järgi arvesse võtma temapoolset ilmset viga esialgse taotluse koostamisel. Ka leiab kaebaja, et vastustaja ei pidanud tegema eksimuse tuvastamiseks eraldi vaatlusi ega toiminguid.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja poolt märke tegemine lahtrisse 5.1 ei ole käsitatav ilmse veana Komisjoni 17.07.
3. a Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.
4. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk
5. 2 5 rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 4 mõistes. Artikli 4 järgi võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav.
6. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei avastanud kaebaja viga taotluse saamisel, vaid alles toetustaotluse kohapealses kontrollis 25.08.2020 (vt kontrollaruanne nr 200075-003, tl 33-36p). Kontrollaruandes märgitakse, et taotleja kasutab vedelsõnnikutehnoloogiat ja allapanu oma sigalas ei kasuta. Ringkonnakohtu hinnangul pole alust väita, et tegemist oleks olnud toetustaotluse saamisel koheselt tuvastatava veaga. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga selles, et kui toetustaotluses on võimalik taotleda toetust erinevate seapidamise viiside puhul, kusjuures oluliselt erineb toetuse ühikumäära hind, ning toetuse taotleja märgib taotlusvormil toetuse taotlemise aluseks neist ühe, soovides tegelikkuses taotleda toetust teise seapidamise viisi alusel, ei ole tegemist ilmse veaga, mida vastustajal oleks võimalik kergesti tuvastada teabe üldise kontrolli käigus (halduskohtu otsuse p 18). Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka vastustaja andmeid selle kohta, et
7. aastal taotles kaebaja toetust ning sai osaliselt toetust nimelt allapanul peetavate sigade eest,
8. aastal kaebaja aga toetust ei taotlenud (vastustaja menetlusdokumendi p 10). Seega ei saanud vastustaja
9. aastal ilma kahtlusteta järeldada kaebaja huvi taotleda toetust suuremal pinnal peetavate sigade eest, mitte allapanul peetavate sigade eest. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei pidanud toetustaotlust saades aru saama, et kaebaja on ilmselgelt taotluse koostamisel eksinud, ka ei pidanud vastustaja asuma selleks kaebajaga seotud teavet analüüsima.
10. Lisaks eelnevale ei ole piisavalt tõendeid ka selle kohta, et kaebaja tegutses toetustaotlust esitades heas usus. Asjaolu, et kaebaja oli teinud investeeringuid määruse nr 56 § 8 lõikes 41 märgitud nõuete täitmiseks, st soetas sigade jälgimiseks kaamera (§ 8 lg 41 p 1), ei ole iseenesest piisav, et tõendada kaebaja heausksust toetustaotluse esitamisel. See üksi ei tõenda, et kaebaja täitis ka ülejäänud määruse § 8 lg 41 p-des 2-3 märgitud nõuded ning soovis taotleda toetust nimelt suuremal pinnal peetavate sigade eest.
11. Vastustaja väitel puudus tal alus kaebaja toetustaotluse muudatuse aktsepteerimiseks ka tulenevalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lõikes 2 sätestatust. Rakendusmääruse art 3 lg 1 järgi võib toetuse- ja maksetaotlused või muu deklaratsiooni igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Pädev asutus registreerib tagasivõtmise. Rakendusmääruse art 3 lg 2 sätestab samas, et kui pädev asutus on toetusesaajat lõikes 1 osutatud dokumentides avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Vastustaja märgib seetõttu õigesti, et kuna kaebajat oli 24.08.2020 kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest juba teavitatud, ei olnud kaebajal pärast seda võimalik esitatud toetustaotlust sisuliselt muuta. Nimelt ilmneb haldusasja asjaoludest, et kaebajale teatati 25.08.2020 toimuvast kohapealsest kontrollist ette 24.08.2020 kell 09:19 (tl 33). Samal päeval, 24.08.2020, vastustaja andmetel kell 12:243, esitas kaebaja PRIA-le uue toetustaotluse, millega muutis taotlusvormil MT62C märget loomakasvatushoone kohta, kustutades selle lahtrist 5.1 „Allapanul peetavad sead“ ning märkides selle lahtrisse 5.2 „Suuremal pinnal peetavad sead“ (tl 31-32). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja 3 PRIA 18.01.
12. a vastuse p
13. 6 halduskohtuga, et vastustajal puudus sellises olukorras alus toetustaotluse muutmise lubamiseks.
14. Õige on ka vastustaja märkus, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et tal oli õigus lisada esialgsele, 20.05.2020 esitatud taotlusele loomi, loomagruppe, loomakasvatushooneid ning toetus(t)e taotlemise märkeid kuni taotluste esitamise tähtaja lõpuni 15.06.2020 (vt info kaebajale e-PRIAs, tl 30). Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1 järgi kehtestab liikmesriik ühtse taotluse, toetuse- või maksetaotluse esitamise lõpptähtpäevad. Kõnealuste lõpptähtpäevade määramisel peavad liikmesriigid võtma arvesse ajavahemikku, mille vältel kogu asjakohane andmestik peab olema toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks kättesaadav, samuti peavad nad tagama tõhusate kontrollide kavandamise võimaluse. Eesti puhul oli selleks kuupäevaks 15.06.
15. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esitamise võimaliku lõppkuupäevani ning kõiki taotluse muudatusi pärast kõnealust kuupäeva käsitatakse vastuvõetamatuna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et taotluse hilisem muutmine muudaks taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaja ja lõpliku kuupäeva sisutuks ning seaks kaebaja teiste taotlejatega võrreldes õigustamatult soodsamasse olukorda.
16. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et PRIA 01.02.
17. a otsus on õiguspärane ning halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
18. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.11.
19. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7