KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 8lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest.

1. Kaebaja märgib õigesti, et kuni 12.04.2020 jõustunud määruse muudatusteni toetati vaid tootjaid, kes kasutasid sigade allapanuks põhku või heina. Seega oli määruse muudatusega kehtestatud § 8 lõike 41 näol tegemist kaebaja jaoks uue toetuse liigiga. Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et arvestades tootjate kasvanud huvi loomade heaolu toetamise vastu, töötati koostöös tootjate ja kontrolliasutustega välja uus sigade heaolu toetus, mis võimaldab toetada loomade heaolu parandamist ka nendes loomakasvatushoonetes, kus põhu või heina 4 allapanuna kasutamine ei ole tehnoloogia tõttu või muudel põhjustel võimalik
2. Samas tõi uue toetuse liigi lisandumine kaasa vajaduse sigade pidamise viise eristada. Nii nähtub määruse muudatuse eelnõu seletuskirjast, et toetust taotletakse, nõudeid täidetakse ja nõuete täitmist kontrollitakse loomakasvatushoonete kaupa. Taotlejale sätestati kohustus taotlusel põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa märkida, kas ta taotleb toetust §

§ 8lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest.

Märkimine on vajalik, sest samas loomakasvatushoones peetavate sigade kohta võib sama toetuse taotlemise aastal taotleda toetust kas §

§ 8lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest2.

1. Ringkonnakohus on siiski olenemata toetusliigi uudsusest seisukohal, et see ei saanud kaebajale toetusavalduse täitmisel märkamatuks jääda, sest senisest erineval alusel toetuse taotlemine oli eksponeeritud kõrvuti lahtrites seni eksisteerinud toetusliigiga. Seega pidi kaebaja lahtrisse märget tehes paratamatult kahe toetusliigi vahel valima. Halduskohus märkis kaebaja tunnistajataotlust rahuldamata jättes õigesti, et haldusasjas on vaidlus eelkõige selles, kas toetustaotluse täitmisel kahe lahtri omavahel selgi ajamine, mis tõi kaasa valel alusel toetuse taotlemise, on ilmne viga või mitte (halduskohtu 20.09.
2. a määruse p 5, tl 64p). Eksimuse korral tuleb kontrollida, kas eksimus oli selline, mis võimaldab eksimust arvesse võtta ning taotlust parandada või mitte. Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtu seisukohaga ka selles, et üldreeglina lasub vastutus deklaratsiooni täitmise eest toetuse taotlejal.
3. Kaebaja leiab, et taotlusvormid peavad olema kehtestatud õigusaktiga, vastasel korral ei saa rakendada õiguslikke tagajärgi ega käsitleda lahtriga eksimist veana, mille eest vastutab taotleja ning mis mõjutab taotluse ulatust ja sisu. Vastustaja 18.01.
4. a vastuse kohaselt (p 8) on PRIA üle läinud elektroonilisele e-PRIA taotlussüsteemile ning pabervormil taotluste esitamist loomade heaolu toetuse saamiseks ei ole enam ette nähtud, mistõttu ei saa neid ka õigusaktiga kehtestada.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas vormid on paberil või elektroonilises keskkonnas, ei ole nende kehtestamine õigusaktiga määrav, kuna nõuded toetustaotluste sisule kehtestab määrus nr
6. Määruse nr 56 § 11 lg 3 p-de 5-52 järgi esitab taotleja sigade heaolu soodustava tegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu loomade ja loomade pidamiseks kasutatavate loomakasvatushoonete kohta järgmised andmed: nende sigade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone põllumajandusloomade registris registreerimise numbri, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta toetust taotleb (p 5); nende emiste arvu põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 5 lõikes 4 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta § 8 lõikes 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest toetust taotleb (p 51); põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust §

§ 8lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest (p 52).

Määruses nimetatud andmeid tuli kaebajal esitada ka PRIA e-teenuse keskkonnas vormi MT62C täites (vt vorm tl 56-57). Ringkonnakohtule ei nähtu, et PRIA e-teenuse keskkond oleks nõudnud kaebajalt andmeid, mida määrus nr 56 ette ei näinud. Vaid viimasel juhul saaks pidada asjakohaseks kaebaja nõuet vormide kehtestamise kohta õigusaktiga. Praegusel juhul on oluline hoopis see, et kaebaja poolt vormi täitmine (sisuliselt andmete esitamine) mõjutas ka taotluse sisu. Kaebaja pidi arvestama Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.

1. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk
2. 2 Vt maaeluministri määruse „Maaeluministri 30.04.
3. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lk
4. 1 5 sellega, et taotluses esitatud andmed omavad taotluse lahendamisel õiguslikku tähendust ning nendest sõltub nii kontrolli ese kui ka toetuse suurus.
5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidanuks rakendusmääruse nr 809/2014 art 4 järgi arvesse võtma temapoolset ilmset viga esialgse taotluse koostamisel. Ka leiab kaebaja, et vastustaja ei pidanud tegema eksimuse tuvastamiseks eraldi vaatlusi ega toiminguid.
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja poolt märke tegemine lahtrisse 5.1 ei ole käsitatav ilmse veana Komisjoni 17.07.
7. a rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 4 mõistes. Artikli 4 järgi võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav.
8. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei avastanud kaebaja viga taotluse saamisel, vaid alles toetustaotluse kohapealses kontrollis 27.07.2020 (vt kontrollaruanne nr 200075-008, tl 16-19). Kontrollaruandes on märge: „Sigu ei peeta mitte sügavallapanul, vaid restpõrandatel. Loomapidamise meetod, mille tulemusel tekib vedel- või poolvedelsõnnik, ei kvalifitseeru allapanul peetavate sigade heaolu toetuse nõuetele“ (tl 17). Ringkonnakohus on seisukohal, et sigade pidamise viisi saab tuvastada vaid kohapealses kontrollis. Seega pole alust väita, et tegemist oleks olnud kiirelt ja kergelt tuvastatava veaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kui toetustaotluses on võimalik taotleda toetust erinevate seapidamise viiside puhul, kusjuures oluliselt erineb toetuse ühikumäära hind, ning toetuse taotleja märgib taotlusvormil toetuse taotlemise aluseks neist ühe, soovides tegelikkuses taotleda toetust teise seapidamise viisi alusel, ei ole tegemist ilmse veaga, mida vastustajal oleks võimalik kergesti tuvastada teabe üldise kontrolli käigus (halduskohtu otsuse p 19). Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka vastustaja andmeid selle kohta, et
9. ja
10. aastal kaebaja toetust ei taotlenud (vastustaja 18.01.
11. a vastuse p 9). Seega ei saanud vastustaja
12. aastal ilma kahtlusteta järeldada kaebaja huvi taotleda toetust nimelt suuremal pinnal peetavate sigade eest, mitte allapanul peetavate sigade eest. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei pidanud toetustaotlust saades aru saama, et kaebaja on ilmselgelt taotluse koostamisel eksinud, ka ei pidanud vastustaja asuma selleks kaebajaga seotud teavet analüüsima.
13. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda see, et VTA töötaja kontrollis 27.07.2020 farmis ekslikult nõuete täitmist seonduvalt suuremal pinnal peetavate sigadega (lahter 5.2) ning tuvastas algselt nõuete täitmise, kuid muutis seda hiljem lähtuvalt esitatud taotlusest. Asjaolu, et VTA töötaja lähtus eelnevatel bioohutusalastel kontrollidel saadud baasteadmistest selle kohta, et tegemist on restpõrandatega sigalaga, kus tekib vedelsõnnik (vt kontrollaruande nr 200075-008 lisa 1, tl 20) ega viinud seda kokku
14. aastal esitatud taotlusega ei tähenda, et PRIA pidanuks taotluse saamisel seda VTA andmetega võrdlema, tuvastamaks ilmselget eksimust taotluses.
15. Vastustaja väitel puudus tal alus kaebaja toetustaotluse muudatuse aktsepteerimiseks ka tulenevalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lõikes 2 sätestatust. Rakendusmääruse art 3 lg 1 järgi võib toetuse- ja maksetaotlused või muu deklaratsiooni igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Pädev asutus registreerib tagasivõtmise. Rakendusmääruse art 3 lg 2 sätestab samas, et kui pädev asutus on toetusesaajat lõikes 1 osutatud dokumentides avastatud rikkumistest juba teavitanud või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli 6 käigus avastatakse rikkumisi, siis ei lubata tagasivõtmisi kõnealuste dokumentide nendes osades, mis on rikkumisega seotud. Vastustaja märgib seetõttu õigesti, et kuna kaebajat oli 27.07.2020 kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest juba teavitatud ning kohapealne kontroll oli ka 27.07.2020 läbi viidud, ei olnud kaebajal pärast seda, 24.08.2020 võimalik esitatud toetustaotlust sisuliselt muuta.
16. Kaebaja pidi olema teadlik ka sellest, et tal oli õigus lisada esialgsele taotlusele loomi, loomagruppe, loomakasvatushooneid ning toetus(t)e taotlemise märkeid kuni taotluste esitamise tähtaja lõpuni 15.06.2020 (vt info kaebajale e-PRIAs, tl 57). Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1 järgi kehtestab liikmesriik ühtse taotluse, toetusevõi maksetaotluse esitamise lõpptähtpäevad. Kõnealuste lõpptähtpäevade määramisel peavad liikmesriigid võtma arvesse ajavahemikku, mille vältel kogu asjakohane andmestik peab olema toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks kättesaadav, samuti peavad nad tagama tõhusate kontrollide kavandamise võimaluse. Eesti puhul oli selleks kuupäevaks 15.06.
17. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esitamise võimaliku lõppkuupäevani ning kõiki taotluse muudatusi pärast kõnealust kuupäeva käsitatakse vastuvõetamatuna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et taotluse hilisem muutmine muudaks taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaja ja lõpliku kuupäeva sisutuks ning seaks kaebaja teiste taotlejatega võrreldes õigustamatult soodsamasse olukorda. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et vastustajal puudus sellises olukorras alus toetustaotluse muutmise lubamiseks.
18. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et PRIA 01.02.
19. a otsus on õiguspärane, mistõttu halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
20. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.11.
21. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7