lg 2 kohaselt saab kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 7.
lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 alusel peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus. Võlgniku ülalpidamisel alaealisi ei ole. Võlgniku sissetulekuks on 2 töövõimetoetus vahemikus 489,90-506,23 eurot, puudetoetus 41,17 eurot (II kd tl 56-163, 43). Võlgnik on esitanud aruandlust (I kd tl 147, 150, 157; II kd lk 1-2) ning konto väljavõtted (II kd tl 7-11). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud
Kohtu hinnangul on X täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. 8. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole alust füüsilisest isikust võlgnikule kohustuste rikkumist ette heita (vt ka RKTKm 3-2-1-121-11, p 12).Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib
§-de 175 lg 2 p 2 ja 173 alusel lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult (võlaõigusseaduse § 104 lg 5) varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud. Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole suutnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele võlgnevust tasuda arvestatavas ulatuses. Ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud seoses tervislikel põhjustel. Võlgnik ei ole töövõimeline. Ta on 100% töövõimetu (I kd lk 158). Tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega tööealise toetus (II kd lk 48). Kohus leiab, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud, sest ta ei ole varjanud oma sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Võlgnik on 100% töövõimetu. Tema sissetulek, töövõimetoetus, on kulunud tema enda ülalpidamiseks. Võlgniku sissetulek ei kuulu arestitava sissetuleku hulka, kuid sellegipoolest on ta leidnud vahendeid tasuda võlausaldajatele kokku 400 eurot. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnik on rikkunud
lg-s 2 sätestatud oma sissetulekute ja vara kohta teabe andmise ning saadud tulude ja vara mitte varjamise kohustust. Võlgnik ei ole tegelenud võlgadest vabastamise menetluse jooksul tulutoova tegevusega. Tõendatud on, et võlgniku tervislik seisund ei võimalda töötamist. Tervisliku seisundi osas on võlgnik esitanud väljavõtte patsiendiportaalist enda haigusloost (I kd lk 166-168). Eesti Töötukassa otsusega 10.01.2020 (I kd lk 158) loeb kohus tuvastatuks, et ajaperioodil 01.02.2020 kuni 17.12.2023 on võlgnikul sedastatud puuduv töövõime. Käesoleval ajal on võlgniku jaoks primaarne tema enda toimetulek, s.o tervise eest hea seismine. Seega leiab kohus, et võlgnik on kasutanud olemasolevad rahalised vahendid põhjendatult enda ülalpidamiseks. Võlgnikule on tagatud minimaalsed vajadused. Kohtu hinnangul on võlgnik siiski enda võimete/võimaluste piires täitnud
Võlgnik ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult rikkunud. Kohus leiab, et võlgniku tegevus/tegevusetus ei ole süülise iseloomuga. Võlgnik ei ole tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses määratud kohustused. Võlgnik on põhjendatult eelistanud 3 võlausaldajate huvide asemel enda minimaalseid huve ja sellegipoolest on võlgnikul võimalik tagada ainult enda minimaalsed vajadused. Kohus leiab, et võlgnik on teinud piisavalt võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks. Võlgnik on viie aasta jooksul täitnud
Ta ei ole varjanud saadud tulusid ega vara, on andnud teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning teinud enda võimaluste piires väljamakseid. 9. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et on põhjendatud vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
lg 1 alusel, kuna puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused
Kohus leiab, et on põhjendatud lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
10.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 11. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12.
lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.