Obsah (15)

§ 187§ 445§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 168§ 174§ 177§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9354 Tsiviilasi

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.06.25022 esitas DOS2000.IT OÜ hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu võla nõudes. Hageja palub välja mõista Ehitusfirma Fidele OÜ-lt DOS2000.IT OÜ kasuks 1934,79 eurot, so põhivõlgnevus summas 1 815 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 119,79 eurot; viivis põhinõudelt viivisemääras 0,1 % päevas alates 26.06.
2. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja Ehitusfirma Fidele OÜ kanda.
3. Kostja esitas 18.07.2022 vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et ta võtab hagi õigeks. Samas palus kostja määrata

§ 445

alusel kindlaks kohtulahendi täitmise kord ja tähtaeg alljärgnevalt – kostja kohustub võlgnevuse tasuma igakuiselt 4-s (neljas) võrdses osas kusjuures esimene osa kuulub tasumisele 01.09.2022.a. 3. 02.08.2022.a esitas hageja enda seisukoha kostja vastuse osas ning menetluskulude nimekirja. Hageja vastuse kohaselt hageja palub jätta rahuldamata kostja taotlus väljamõistetav summa tasuda maksegraafiku alusel.

§ 445

ei võimalda kohtul määrata, et väljamõistetav summa tasutakse maksegraafiku alusel. Hagiavaldusest nähtuvalt muutus võlg sissenõutavaks 21.04.

1. Kuigi hageja esitas 01.06.22 nõudekirja, siis sellele ei vastatud, maksegraafikut isegi ei pakutud. Siiani ei ole kostja mitte ühtegi eurot tasunud. Tegemist on tahtliku maksega viivitamisega. Hageja palub hagi rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes

§ 440

lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, 2-22-9354 välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). 6.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 7. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 18.07.2022.a esitatud kirjalikus vastuses hagile võtnud hagi esitatud nõude osas õigeks ja palub sarnaselt hagejaga hagi rahuldada, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võla nõuded käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

§ 444

lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus hageja nõuete osas otsuse ilma põhjendava osata ja kohus rahuldab õigeksvõtul põhineva otsusega DOS2000.IT OÜ hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu võla nõudes, mõistab Ehitusfirma Fidele OÜ-lt DOS2000.IT OÜ kasuks välja 1 934,79 eurot, so põhivõlgnevus summas 1 815 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks, s.o. 26.06.2022.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 119,79 eurot, mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt 1815 eurot viivisemääras 0,1 % päevas alates 27.06.2022.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.12.2022.a summas 319,44 eurot ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt viivisemääras 0,1 % päevas alates 20.12.
2. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 9.

§ 468

lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Kostja palub määrata

§ 445

alusel kindlaks kohtulahendi täitmise kord ja tähtaeg alljärgnevalt – kostja kohustub võlgnevuse tasuma igakuiselt 4-s (neljas) võrdses osas. Hageja on kostja taotlusele vastu vaielnud leides, et

§ 445

ei võimalda kohtul määrata, et väljamõistetav summa tasutakse maksegraafiku alusel. 11.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus nõustub hagejaga selles, et

§ 445

lg 1 ei näe ette võimalust määrata kohtuotsuse täitmise kord kostjale maksegraafiku alusel ja seda olukorras, kus hageja taolisele kohtuotsuse täitmise korrale vastu vaidleb. Toimiku materjalidest nähtuvalt menetlusosalised kompromissi ei ole saavutanud, mis võimaldaks kostjal võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Toimiku materjalidest nähtub seegi, et kostja ei ole ei enne menetluse algust ega ka menetluse kestel asunud enda võlgnevust likvideerima. 12. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 12.1. Vastavalt

§ 173

lg-tele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. 12.2. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldatakse, peaksid üldjuhul menetluskulud jääma

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta

§ 168lg 6 alusel hageja kanda.

Kohus leiab kohtule esitatudtõendite pinnalt, et antud juhul on poolte õigussuhe oma olemuselt ja kostja käitumine enne hagi esitamist käesoleva otsusega rahuldavate nõuete osas selline, et hagi esitamine ei ole hagejale ette heidetav ja kulud tuleb seetõttu jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

12.3.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 2-22-9354 seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 12.

1. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 02.08.2022.a menetlusdokumendis, mis on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 12.09.2022.a. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude nimekirjadele seisukohtade esitamiseks 28.11.2022.a määrusega. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. 12.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teostanud järgmised toimingud: 1) kohtumine kliendiga, arutelu. Materjalidega tutvumine – 1h, 2) hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine- 5h, 3) menetlusdokumendi 02.08.22 koostamine - 0,5h, kokku 6,5 h. Hagejale osutatakse õigusabi tunnitasuga 150 eurot + 20% km tund. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, siis ta nõuab menetluskulu ilma käibemaksuta. Seega õigusabi kuluks on 6,5h x 150 eurot = 975 EUR. Lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 385 EUR. Hageja taotleb kohtult

§ 177

lg 2 alusel, et kostjat kohustataks tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja kinnitab, et tema poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kõik kulud on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega. 12.6. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 385 eurot. 12.7. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). 12.8. Kohus märgib esmalt, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot/h (käibemaksuta) on

§ 175lg 1 mõttes mõistlik.

Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 150 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. 12.

1. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude ajaline maht on siiski osaliselt põhjendamatu. Hageja on näidanud ajakuluna kohtumisele kliendiga, arutelu, materjalidega tutvumine – 1h ning hagiavalduse koostamise, lisade komplekteerimise ajakulu 5h, kokku 6 h. Hagiavalduse koostamise ja kõigi muude sellega seotud toimingute (sh kohtumine kliendiga ja tõendite kogumine) vajalik ja põhjendatud ajakulu toimingute eest ei ületanud kohtu hinnangul 4,5 h. Hagiavaldus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas, samuti ei esitanud hageja suures mahus tõendeid. Hagiavaldusele on lisatud kokku 5 tõendit, millest üks on riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus ning vaidluse asjaoludega oli esindaja juba tuttav varasemalt, kuna kohtuväline nõue on koostatud pea kuu enne hagiavalduse koostamist. Seega on põhjendatud menetluskulu hagiavalduse koostamise eest ja sellega seotud toimingute eest 650 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ajakulu 02.08.2022.a esitatud menetlusdokumendi koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 h ulatuses. Seega on põhjendatud välja mõista lepingulise esindaja kulu eelpool nimetatud toimingu eest summas 75 eurot (ilma käibemaksuta). 12.
2. Arvestades käesoleva otsuse p-s 12.9 märgitud asjaolusid on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu käesolevas menetluses ei ületanud kokku 5 h (4,5 h + 30 min) ja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulu suurus on kokku 725 eurot. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et tegemist ei olnud keeruka tsiviilasjaga ja vaidlus kohtus sisuliselt puudus. 12.
3. Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 1110 eurot (riigilõiv 385 eurot + lepingulise esindaja kulu 725 eurot), mis tuleb kostjalt 2-22-9354 hagejate kasuks välja mõista. Kooskõlas

§ 177

lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 13. Kohus selgitab, et

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik