Obsah (11)

§ 230§ 436§ 438§ 173§ 162§ 138§ 144§ 174§ 177§ 178§ 430

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Kohtujurist EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Meelis Eerik Maris Adamson-Särgava Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud. 05.09.2017 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ Z (kehtiv ärinimi OÜ G) laenulepingu nr xxxx, mille alusel võimaldas hageja laenusaajale laenulimiiti summas 25 000 intressimääraga. Lepingu tagatisteks oli M. K.i käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxx ja Sihtasutuse KredEx käendus, mille maht on 80% pangale tagasi maksmata laenusummast. 05.09.2017 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. 02.04.2020 sõlmiti laenulepingu lisa nr 1, millega anti laenusumma tagasimakse osas maksepuhkust nii, et alates lisa jõustumisest on laenusumma tagasimaksete alguskuupäev 05.10.

1. 05.10.2020 sõlmiti laenulepingule lisa nr 2, millega muudeti laenu tagastamise lõpptähtpäevaks 05.09.2024 ja laenusumma tagasimaksete alguskuupäevaks 05.04.
2. OÜ G ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi. 03.03.2021 teatises andis Swedbank AS laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 20.03.2021, kuid kuna võlgnevust ei tasutud, siis luges Swedbank AS lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Hageja saatis 25.03.2021 laenusaajale ja kostjale uue teatised lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.04.
3. Laenusaaja ega kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja nõuab kostjalt 02.08.2022 seisuga, so hagiavalduse esitamise seisuga, kokku 24 139,20 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 13 614,20 eurot, intressist summas 183,60 eurot ja põhiosalt arvestatud viivisest summas 10 169,16 eurot (0,150% päevas), Sihtasutuse KredEx tagatistasust summas 107,12 eurot ja Sihtasutuse KredEx tagatistasu viivistest summas 65,12 eurot. Kostja leidis, et kui Sihtasutus KredEx käendas laenu 80%, siis kas ei peaks Sihtasutus KredEx vastutust kandma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 Kohus selgitab, et vastavalt laenulepingule nr xxxx oli laenu tagatiseks lisaks M. K.i käendusele Sihtasutuse KredEx käendus, mille maht oli 80% pangale tagasi maksmata laenusummast (laenulepingu punkt 2.16.2). Laenulepingu punkti 2.17.3 kohaselt kohustub laenusaaja iga kvartal maksma Sihtasutusele käendustasu 2,080% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Vastavalt laenulepingu punktile 2.17.4 on pooled kokku leppinud, et varalised kohustused hõlmavad lisaks lepingu üldtingimustes nimetatutele ka laenusaaja poolt Sihtasutusele maksmisele kuuluvat lepingutasu ja käendustasu. Sihtasutuse vastutus on täiendav laenusaaja ja lepingu ülejäänud tagatiste vastutusele ning rakendub Sihtasutuse ja panga vahel kokkulepitud viisil (laenulepingu punkt 2.17.5). Käenduslepinguga nr xxxx lepiti kokku, et käendaja vastutab laenulepingust nr xxxx ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate OÜ Z kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga. Kostja on lepingu allkirjastamisega kinnitanud, et talle on lepingu tingimused arusaadavad. Kostja on asunud seisukohale, et kuivõrd laenu käendas lisaks kostjale Sihtasutus KredEx 80% ulatuses, siis kas ei peaks Sihtasutus KredEx vastutust kandma. Kohus selgitab, et Sihtasutuse KredEx käendus ei tähenda seda, et kostja jätab laenumaksed teostamata ja Sihtasutus KredEx vastutab kostja poolt täitmata kohustuste eest. Vastavalt lepingule on Sihtasutuse KredEx vastutus täiendav laenusaaja ja lepingu ülejäänud tagatiste vastutusele. Seega on Sihtasutuse KredEx vastutus täiendav kostja vastutusele. Kostja on käenduslepingus kokku leppinud, et tema vastutab 25 000 euro ulatuses, seetõttu pidi kostjale tema vastutuse suurus teada olema. Hagejal on õigus nõuda käendajalt kohustuse täitmist solidaarselt võlgnikuga, s.o laenuandja võib ise otsustada, kelle vastu ta oma nõude suunab. Sihtasutuse KredEx tagatis ei tee olematuks kostja käendust. Hageja on õigustatud seega nõudma laenulepingust tuleneva võlgnevuse välja kostjalt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 13 614,20 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu, käenduslepingu, võlateatised ja võlaarvestuse. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse/koosseisu kohta ega tuginenud sellele, et ta on võlgnevuse katteks tasunud rohkem kui võlgnevuse arvestusest nähtub. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kostja laenu suurust ei vaidlusta, kostja oli laenu asjaoludega kursis, kuna oli põhivõlgniku seaduslik esindaja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 13 614,20 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt Sihtasutuse KredEx tagatistasu summas 107,12 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd laenu tagatiseks oli Sihtasutuse KredEx käendus, siis on tagatistasu summas 107,12 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingus oli kokkulepitud intressimäär 6 kuu EURIBOR (kuid mitte väiksem kui 0) + 4,500% aastas. Hageja nõuab intressi summas 183,60 eurot perioodi 05.10.2017 – 22.03.2021 eest. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressid summas 183,60 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingus leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,150% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja 4 laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 10 169,16 eurot, st viivis 13 614,20 eurolt alates 23.03.2021 kuni 02.08.
6. Lisaks nõuab hageja Sihtasutuse KredEx tagatistasu viiviseid summas 65,12 eurot, st viivis 107,12 eurolt alates 22.06.2021 kuni 02.08.
7. Kohtu hinnangul on laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,150% päevas tavapärane majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva viivise summas 10 169,16 eurot ja tagastustasu viivise summas 65,12 eurot.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud määrata kindlaks menetluskulud summas 1260 eurot (riigilõiv). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1260 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 1260 eurot. Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Swedbank AS-i taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 430

lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 5