2-22-16022/7

Tsiviilasi nr 2-22-16022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-22-16022 Tsiviilasi A. P. hagi B. G. V. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1908 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja B. G. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja seaduslik xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg esindaja xxxxxxxxxxxxxx (isikukood 16.12.2022 RESOLUTSIOON
3. Muuta Tartu Maakohtu 04.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx A. P. B. G. V. kasuks välja mõistetud elatise suurust.
4. Mõista A. P. B. G. V. kasuks välja elatis 80 eurot kuus alates 01.12.2022 kuni B. G. V. täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tuleb tasuda D. V. pangaarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgituseks märkida elatis.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
7. Tartu Maakohtu 06.12.2022 määrusega tsiviilasjas number x-xx-xxxxx võeti B. V. ära B. G. V. isiku- ja varahooldusõigus. Kohus seadis B. G. V. üle eestkoste ja määras eestkostjaks D. V. . Määrus hakkas kehtima ja kuulus täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates selle teatavaks tegemisest menetlusosalistele. Kohus käsitles käesolevas menetluses B. G. V. esindajana xxxxxxxxxxxxxx. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
8. A. P. esitas 25.10.2022 Tartu Maakohtusse B. G. V. vastu hagi, milles palus vähendada 04.03.2015 kohtumäärusega B. G. V. kasuks välja mõistetud elatist 80 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 04.03.2015 määrusega kompromissi, mille alusel tuleb hagejal tasuda igakuiselt elatist kostja ülalpidamiseks alates
9. a veebruarist seadusega sätestatud miinimummäära alusel (1/2 alampalga määrast). Kostja algatas
10. a aprillis elatise saamiseks täitemenetluse. Alates
11. a juunist on hageja töötanud erinevates asutustes, kuid tema sissetulek on madal ja ei ole võimaldanud elatist väljamõistetud ulatuses tasuda.
12. a oktoobris ta koondati. Pärast koondamist oli hageja töötu, sai töötutoetust 260280 eurot ning toimetulekutoetust. K.a oktoobris asus hageja tööle xx-xxxxxxxxxxx 0,8 koormusega ning tema sissetulek koos peretoetusega saab olema umbes 700 eurot. Hagejal kulub üürikorterile 250 eurot kuus. 11.01.2017 sündis hagejal poeg G. P. , lapse isa last ei toeta. Hageja kolmas laps C. T. viibib hageja juures koolivaheaegadel ning hageja soovib ka teda võimalusel toetada. Hageja suudaks kostjale tasuda elatist 80 eurot kuus. Hageja selgitas, et praegu peab tema sissetulekust elatise kinni kohtutäitur. Varasema määruse kohaselt läheb elatis lapse arveldusarvele, aga hageja ei tea, kellel on sellele arvele juurdepääs. KOSTJA SEISUKOHAD
13. Kostja seaduslik esindaja oli kohtuistungil nõus sellega, et elatise summa väheneb. Kostja palus muuta kohtuotsusega elatise maksmise korda ja määrata, et elatis tuleb maksta kostja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kostja esindaja ei teadnud, et lapse nimel oleks pangas avatud arveldusarve. Laps on elanud D. V. juures juba kaks aastat, aga lapse isa ei ole talle lapsele mõeldud elatise raha edasi andnud. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
14. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15. Tartu Maakohtu 04.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitas kohus kompromissi. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tasub A. P. igakuiselt B. G. V. ülalpidamiseks B. G. V. arveldusarvele elatist seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses alates
16. aasta veebruarikuust. Elatise miinimummäära muutumisel muutub ka kostja poolt makstava elatise suurus.
17. Kompromissi sõlmimise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega vastas poolte vahel sõlmitud kompromiss seaduses toodud miinimumelatise sõnastusele. Kehtiv PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne
18. aasta
19. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
20. aasta
21. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Järelikult on hagejal õigus esitada hagi elatise vähendamiseks õigusliku olukorra muutumise tõttu. PKS § 2172 lg 2 annab erisättena hagi esitamise õiguse ning hagejale võimaluse tugineda TsMS § 459 lg-le
22. Seaduse muutumine on piisav asjaolu, et hageja saaks nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist.
23. Alates 01.04.2022 on kehtiva PKS § 101 alusel elatise summaks 225,64 eurot. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seejuures märgib kohus, et tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 ei vabane vanemad sellel põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palub vähendada elatise summat, kuna tal on kokku kolm alaealist last. Kohus on kontrollinud rahvastikuregistrist, et hageja väide on õige. Hageja selgituste kohaselt elab tema juures alaliselt kõige noorem laps, kõige vanem on ema ülalpidamisel näiteks koolivaheaegadel. Hageja esitatud töölepingu järgi on tema töötasu 5 eurot/tund ning töökoormus 0,
24. Seega võiks hageja töötasu olla 676 eurot kuus. Sellele lisandub peretoetus 60 eurot kuus. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on tema kontole laekunud ühe aasta jooksul umbes 5900 eurot, s.t umbes 492 eurot kuus. Kostja ei ole väitnud, et hagejal oleks mingeid muid sissetulekuid või muud vara, mille arvelt elatist tasuda. Hageja selgituste kohaselt kulub tal üürile 250 eurot kuus ning kohus peab sellist kulu asjakohaseks. Hagejal on vaja oma sissetulekuga pidada üleval ennast ja temaga koos elavat last. Lisaks tuleb hagejal toetada peale kostja veel ühte last. Seda arvestades leiab kohus, et kostjale makstava elatise summa 80 eurot kuus on mõistlik ning peaks olema hagejale jõukohane. Kostja ei ole elatise vähendamisele vastu vaielnud. Kohus muudab makstava elatise summat alates 01.12.
25. Lapse eestkostjal tuleks kaaluda elatise nõude esitamist lapse isa vastu.
26. Kostja palus muuta elatise maksmise korda. Kostja seaduslik esindaja ei tea, et lapse nimel oleks avatud pangakontosid ning seni lapse jaoks makstav elatis ei ole lapseni jõudnud. Arvestades eestkostja määramist muudab kohus elatise maksmise korda. Kuivõrd lapse seaduslik esindaja on tema vanaema, tuleb elatis maksta D. V. arveldusarvele.
27. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse päises olev tsiviilasja hind on menetluslik märge ega oma poole jaoks tähtsust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik