← Eesti

1-21-3049/107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 17. jaanuar 2023 Kriminaalasja number 1-21-3049 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maak

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Eike Erikule kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel loetakse vangistuse kandmise alguseks Eike Eriku vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Eike Erik ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

  1. Eike Erik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
  2. mai 2021 otsusega. Teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. Karistus jäeti tingimisi kohaldamata, kui E. Erik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisaks pidi ta täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Katseaeg algas
  3. mail 2021 ja pidi lõppema
  4. novembril
  6. Tartu Maakohtu
  7. augusti
  8. a määrusega pikendati E. Eriku katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
  9. veebruarini
  10. Erakorralise ettekande kohaselt oli E. Erik korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja viibinud ametniku loata välisriigis.
  11. Tartu Maakohtu
  12. septembri
  13. a määrusega määrati E. Erikule täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande põhjuseks oli asjaolu, et E. Erik rikkus registreerimiskohustust ja ta toimetati alkoholi liigtarvitamise tõttu kainenemisele.
  14. Tartu Maakohtu
  15. novembri
  16. a määrusega määrati E. Erikule lisakohustus – asuda määruse jõustumisest alates 2 nädala jooksul Võru Haiglasse statsionaarsele alkoholisõltuvuse ravile kuni ravivajaduse äralangemiseni ning pärast sõltuvusravi lõppemist hiljemalt 2 nädala jooksul A-Kliinikusse ning paigaldada alkoholi tarvitamise vastane ampull. Katseaega pikendati 3 kuu võrra, s.o kuni
  17. maini
  18. Eelnevalt ei allunud E. Erik ametniku kontrollile, rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu.
  19. Tartu Maakohtu
  20. aprilli
  21. a määrusega pikendati E. Eriku katseaega ning käitumiskontrolli tähtaega 3 kuu võrra, s.o kuni
  22. augustini
  23. E. Erik oli taaskord korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ega allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile.
  25. juulil
  26. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik Tartu Maakohtule
  27. erakorralise ettekande, milles taotles E. Eriku karistuse täitmisele pööramist. E. Erik on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Erakorralise ettekande lisas (
  28. augustist 2022) selgus, et E. Erik oli ka
  29. ja
  30. juulil 2022 rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumiste kohta pole õnnestunud võtta seletusi, sest E. Erik ei ole registreerimisel käinud. Teisest erakorralise ettekande lisast (
  31. augustist 2022) nähtub, et E. Erik rikkus
  32. augustil 2022 alkoholi tarvitamise kontrollile allumise kohustust ja registreerimiskohustust. Ta ei olnud nõus indikaatorvahendisse puhuma ning oli ametnike suhtes agressiivne ja ebaviisakas. Registreerimiskohustust (
  33. augustil 2022) ta ei täitnud, väites, et advokaat keelas tal vastuvõtule minna. Kolmandas erakorralise ettekande lisas (
  34. septembrist 2022) kirjutas kriminaalhooldusametnik saadud politseist informatsioonist, et E. Erik rikub jätkuvalt alkoholi tarvitamise keeldu.
  35. augustil
  36. a tuvastas politsei tal väliste tunnuste põhjal alkoholijoobe – indikaatorvahendisse keeldus E. Erik puhumast. Veel sai ametnik
  37. septembril
  38. a PPA-st infot, et E. Erikul tuvastati samal päeval alkoholijoove. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,29 mg/l. Ta oli politseinike vastu agressiivne ega allunud nende korraldustele.
  39. septembril
  40. a soovisid kriminaalhooldusametnikud teostada E. Erikule alkoholi kontrolli, ent ta ei olnud nõus indikaatorvahendisse puhuma. Ta tunnistas, et tarvitas matustel alkoholi.
  41. oktoobril 2022 teavitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohut sellest, et E. Erik viibis Lõuna-Eesti Haiglas statsionaarsel ravil
  42. oktoobrist kuni
  43. novembrini
  44. Hetkel jätkab sõltuvusravi ambulatoorselt. 2
  45. Tartu Maakohtu
  46. novembri
  47. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. E. Erikule määrati lisakohustus pöörduda 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest enda poolt valitud raviasutusse statsionaarse alkoholisõltuvusravi määramiseks ja läbida arsti poolt määratud ravi. Talle määrati lisakohustus jätkata pärast statsionaarset ravi alkoholisõltuvusravi ambulatoorselt vastavalt arsti juhistele ning pikendati käitumiskontrolli ja katseaega 5 kuu võrra, s.o kuni
  48. jaanuarini
  50. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt tuvastati E. Erikul
  51. aprillil,
  52. ja
  53. juunil, 5., 23 ja
  54. juulil,
  55. augustil,
  56. ja
  57. septembril ja
  58. oktoobril 2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised.
  59. mail, 7.,
  60. ja
  61. juulil 2022 rikkus ta registreerimiskohustust. 8.1
  62. aprilli alkoholikeelu rikkumist tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll. E. Erik viibis avalikus kohas tugevas alkoholijoobes ja ebaadekvaatses seisundis. Tal tuvastati joove 1,77 mg/l ning toimetati kainenema. Seletuskirjas ta väitis, et käis soolaleivapeol ning eksis uues elurajoonis poest tagasi tulles ära. 8.2
  63. juuni
  64. a alkoholitarvitamise keelu rikkumis tõendab
  65. juuni
  66. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Selle kohaselt keeldus E. Erik indikaatorvahendisse puhumisest, ent tal olid välised joobele viitavad tunnused (silmade punetus, aeglane reaktsioon ja kõne, unisus ja nutmine). Kirjaliku selgituse kohaselt toimus perekondlik vaidlus. 8.3
  67. juuni
  68. a alkoholi tarvitamise keelu rikkumist tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et E. Eriku joove oli 1,56 mg/l. Esinesid ka välised joobetunnused. Lisaks oli E. Erik vägivaldne lüües külmkapiuksega lõhki elukaaslase kulmu. Seetõttu peeti ta kinni kahtlustatavana. E. Erik selgitas, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Alkoholi tarvitas ta, kuna see oli leidnud tee tema koju. 8.4
  69. juuli
  70. a alkoholi tarvitamise keelu rikkumist tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll. Joobes E. Erik tungis elumajja ja lõhkus võõra isiku vara. Tal tuvastati joove – 1,56 mg/l. Ta toimetati kainenema, mille käigus üritas lüüa vanglatöötajat jalata ning lõhkus kambri madratsikatte. E. Erik selgitas, et tungis omaenda majja ega ole lõhkunud kellegi vara. Vanglas toimunut ei mäleta täpselt, ent mäletab, et valvur teda kõvasti tiris ja sakutas. Madratsit ei tahtnud ta lõhkuda, vaid selle lukku avada, et tekki teha. 8.5
  71. juuli
  72. a alkoholi tarvitamise keeldu tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli E. Eriku joove 1,25 mg/l, lisaks olid tal välised joobetunnused. 8.6
  73. juuli
  74. a alkoholi tarvitamise keelu rikkumist tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli E. Eriku joove 1,16 mg/l ning esinesid ka välised joobetunnused. E. Erik tunnistas kahe õlle joomist sama päeva hommikul. 8.7
  75. augusti
  76. a alkoholitarvitamise keelu rikkumist tõendab joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll – väliste joobetunnustena esinesid E. Erikul silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioon, aeglane kõne ja kerged koordinatsioonihäired. Indikaatorvahendisse keeldus ta puhumast, ent tema suust tuli alkoholilõhna ning käekotist leiti tühi alkoholipudel. 8.8
  77. septembri
  78. a alkoholitarvitamise keelu rikkumist tõendab PPA teade, mille kohaselt tuvastati E. Erikul samal päeval alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,29 mg/l kohta. 3 8.9
  79. septembri
  80. a alkoholitarvitamise keelu rikkumist tõendab alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt tuvastati E. Erikul välised joobetunnused. Lisaks oli ta ametnikega suheldes agressiivne ja lugupidamatu. Ta tunnistas, et tarvitas matustel alkoholi, sest ei saanud „ei“ öelda. 8.10
  81. oktoobri
  82. a alkoholitarvitamise keelu rikkumist tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati tal joove väliste tunnuste abil (häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, alkoholilõhn suust, tajuhäired, koordinatsioonihäired, rahutus, nutmine). PPA teatest nähtub, et E. Erik oli silmnähtavalt joobes ning häiris rongis teisi isikuid.
  83. Registreerimiskohustuse rikkumiste (
  84. mai, 7.,8 ja
  85. juuli) kirjutas E. Erik, et oli haiglaravil.
  86. juulil paigaldati talle ortoos,
  87. juulil oli palavikus ning
  88. juulil oli tal keeruline kodune olukord. Seoses
  89. mai puudumisega registreerimiselt võttis ametnikuga ühendust E. Eriku elukaaslane, kelle väitel ta toimetas isiku Võru haiglasse. Ametnik ei ole sellekohast vastust haiglast saanud ja E. Erik ise seda esitanud pole. E. Erik lubas ametniku meilile saata kõik arstitõendid, kuid ei ole seda teinud.
  90. E. Erik on võtnud kriminaalhooldaja poolt välja toodud rikkumised omaks. Kohus luges korduvad registreerimiskohustuse rikkumised tõendatuks. E. Erik on olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu. Lühikese ajavahemiku jooksul on tal olnud mitmeid alkoholitarvitamise keelu rikkumisi, mis on päädinud kainenemisele toimetamisega. Samuti on E. Eriku suhtes alustatud kriminaalmenetlus lähisuhtevägivalla tunnustel (kriminaalmenetlus nr 22,2780,00181 KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel). E. Erik on rikkumisi kohtuistungil tunnistanud.
  91. E. Eriku alkoholikeelu rikkumised on tuvastatud, sh väliste joobetunnuste kirjeldustega. Ta tunnistab alkoholi tarvitamist.
  92. aprilli,
  93. ja
  94. juuni, 5.,23., 26 juuli,
  95. augusti,
  96. ja
  97. septembri ja
  98. oktoobri
  99. a alkoholitarvitamise keelu rikkumise luges kohus tuvastatuks.
  100. augusti
  101. a aga mitte – alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli ei ole kantud andmeid, mis üheselt kinnitaksid alkoholijoobe esinemist. Isik keeldus indikaatorvahendisse puhumisest. Silmade punetus, kiire kõne ja agressiivne käitumine võivad iseloomustada ka teisi emotsionaalseid seisundeid.
  102. Mõjuvaid põhjuseid rikkumisteks ei esinenud. E. Erik on pikema aja jooksul korduvalt samaliigiilisi rikkumisi toime pannud, samuti on ta käitunud ametnikega agressiivselt ja lugupidamatult. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisest ei ole eemale hoidnud senine ravikohustuse täitmine, vastuvõttudel käimine ja alkoholivastase süsti tegemine. Alkoholijoobes muutub E. Eriku käitumine agressiivseks, vägivaldseks ja ebastabiilseks, mh on ta tunginud majja ja lähisuhtes teist isikut vigastanud. E. Erik on tunnistanud, et ei ole suutnud tarvitamisest loobuda.
  103. Sõltuvusprobleemidega tegelemine oleks aga ilmselt tulemuslikum vabaduses. E. Erik on juba kuu aega viibinud alkoholisõltuvuse tõttu haiglaravil ning on valmis statsionaarse raviga jätkama ning alluma ravile haiglaväliselt. Seetõttu on otstarbekas määrata talle lisakohustus pöörduda kahe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest enda poolt valitud raviasutusse statsionaarse alkoholisõltuvusravi määramiseks ja arsti poolt määratud statsionaarse ravi läbimiseks. Lisaks tuleb tal pärast statsionaarset ravi jätkata alkoholisõltuvusravi ambulatoorselt vastavalt arsti juhistele. Selleks on süüdimõistetu nõusolek. Ravile mittepöördumine, meditsiinipersonali ravijuhiste mittetäitmine või ravi enda algatusel katkestamine loetakse ravikohustuse rikkumiseks. Lisaks tuleb pikendada E. Eriku katseaega 4 ja käitumiskontrolli tähtaega 5 kuu võrra. Pikendatud tähtaja jooksul on tal võimalik jätkata sõltuvusprobleemidega tegelemist ja teda saab suunata õiguskuulekale teele. MÄÄRUSKAEBUS
  104. Tartu Vangla esindaja palub Tartu Maakohtu
  105. novembri
  106. a määruse tühistada. Võimalikud menetluskulud jätta E. Eriku kanda.
  107. Maakohtu määrusega pikendati katseaega 5 kuu võrra. KarS § 74 lg 4 kohaselt saab katseaega pikendada kuni 1 aasta võrra. E. Eriku katseaega kokku pikendatud 14 kuud, mis ei ole seadusega kooskõlas.
  108. Määruses jäeti käsitlemata
  109. augusti
  110. a registreerimisele mitteilmumine (vt erakorralise ettekande lisa
  111. augustist 2022).
  112. Maakohus on rikkunud ka menetlusnorme. Erakorraline ettekanne tuleks vaadata läbi kohtusse saabumisest 10 päeva jooksul. Vangla esitas erakorralise ettekande E. Erikule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
  113. juulil
  114. Ettekande arutamine lükati
  115. augustil 2022 edasi, kuna puudus lepinguline kaitsja.
  116. augusti
  117. a istung lükati edasi, kuna isikul ei olnud kaitsjat. Ka
  118. septembri
  119. a istung lükati edasi kaitsja tõttu.
  120. oktoobri 2022 istung lükati edasi seoses E. Eriku vabatahtliku viibimisega Lõuna-Eesti Haiglas alkoholisõltuvusravil. Istung toimus
  121. novembril
  122. Seega oli erakorralise ettekande esitamisest alates möödunud 116 päeva.
  123. E. Erikule uuesti kohustuse – asuda 2 nädala jooksul haiglasse statsionaarsele alkoholisõltuvusravile kuni ravivajaduse äralangemiseni, panemine on põhjendamatu. Talle juba oli täiendav kohustus määratud. Tartu Vanglal puudub veendumus, et E. Erik suudab seda kohustust täita.
  124. novembri
  125. a määrusega määrati talle kohustus asuda Võru Haiglasse statsionaarsele alkoholisõltuvusravile kuni ravivajaduse äralangemiseni. Ta täitis kohustuse poolikult – tuli haiglaravilt arsti ettekirjutuseta ära. Seega ei täitnud ta kohustust korrektselt.
  126. Katseaja pikendamisega on talle antud võimalus näidata, et ta on motiveeritud täitma kontrollnõudeid ja täiendavaid kohustusi. Selmet hoiduda alkoholi tarvitamisest, jätkas E. Erik seda. Peale esimest katseaja pikendamist on E. Erikul 12 korral tuvastatud alkoholijoove. Tema katseaja pikendamine ei ole põhjendatud, nagu ka täiendav kohustus pöörduda 2 nädala jooksul haiglasse statsionaarsele alkoholisõltuvusravile kuni ravivajaduse äralangemiseni. Talle antud võimalust oma käitumist parandada, ei ole E. Erik kasutanud.
  127. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja KarS § 75 lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine, kui raskeim meede, tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.03.
  128. a määrus nr 1-19-7671, p. 23). Kaitsja seisukoht
  129. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu lahend on sisult õige ja seaduslik, kuna see ei ületa seaduses ettenähtud tähtaega. 5
  130. Kohus ei ole mööda vaadanud määruskaebuses esitatud rikkumistest, vaid on nendega arvestanud.
  131. Õige on kohtu seisukoht, et sõltuvusprobleemide lahendamine oleks tulemuslikum vabaduses. Alkoholism on haigus, mis vajab tõsist ravi ja sellele pühendumist. Ka 10-kuise vangistuse ärakandmisel esineb suur tõenäosus tagasilanguseks – vanglas alkoholisõltuvust ei ravita.
  132. Kuna E. Erik juba viibis kuu aega haiglaravil alkoholisõltuvuse tõttu, on ise valmis statsionaarse raviga jätkama ning haiglaväliselt ravile alluma, pidas kohus otstarbekamaks panna lisakohustused. E. Erik – ootamata määruse jõustumist, pöördus ise haiglasse ja viibis seal 10.-
  133. detsembrini
  134. Määruskaebusele lisatud tõendist nähtub, milliseid ravimeid talle määrati ning kuidas peab jätkuma ambulatoorne ravi. Seegi kinnitab isiku tahet sõltuvusest vabaneda ning tõsist pühendumist eesmärgi saavutamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  135. Esmalt nõustub apellatsioonikohus määruskaebuse esitaja märkusega, et erakorralise ettekande läbivaatamine kohtus viibis põhjendamatult kaua. See taunimisväärne minetus ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist.
  136. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud muud argumendid väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise ning E. Erikule mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Ringkonnakohus on veendumusel, et süüdimõistetu suhtes on kriminaalhooldus ebaõnnestunud.
  137. E. Erikule heidetakse seekordses erakorralises ettekandes ette talle pandud kohustuste: mitte tarvitada alkoholi ning registreerimiskohustuse korduvat rikkumist. Seejuures on erakorralise ettekande järel esitatud mitu lisa, milles juhitakse tähelepanu alkoholikeelu rikkumise jätkumisele ka ajal, mil taotlus E. Eriku karistuse täitmisele pööramiseks oli juba kohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkumised tuvastanud nõuetekohaselt. Määruskaebuseski ollakse seda meelt. Ainsa etteheitena on välja toodud ühe, s.o
  138. augusti
  139. a registreerimisele mitteilmumise tuvastamata jätmine maakohtus. Allakirjutanute arvates on ka see rikkumine toime pandud, mida tõendab registreerimisleht: sellest nähtub, et
  140. augustil 2022 kell 11 ei ole E. Erik registreerimisele ilmunud (tl 137). Erakorralise ettekande lisast nähtub, et ametnik proovis teda telefoni teel kätte saada, ent hooldusaluse telefon oli välja lülitatud. E. Erik õnnestus kätte saada elukaaslase telefoni kaudu. Tema selgitusel keelas advokaat tal kriminaalhooldusametniku vastuvõtule minemise (tl 135).
  141. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  142. juuni
  143. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  144. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus erakorralise ettekande põhjendatult rahuldamata. E. Eriku rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. Tema kriminaalhooldus on algusest peale 6 olnud problemaatiline. Korduvalt on E. Erikule antud võimalusi kanda karistust vabaduses ja oma probleemkäitumisega tegeleda. Uute rikkumiste toimepanemine pidevalt jätkus ning vältas ka ajal, mil erakorraline ettekanne oli kohtule esitatud. Rikkumised ei ole vältimatud ega vabandatavad. Kohtu tuvastatud asjaolud ja erakorralises ettekandes (ja selle lisades) avaldatu näitavad E. Eriku tahet hoida kõrvale kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest. Tema tahtlikud rikkumised takistavad järelevalve teostamist. E. Erik vabastati tingimisi talle KarS § 424 lg 1 järgi mõistetud karistusest. Seega kätkeb alkoholi tarvitamine endast suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu.
  145. Seadusest tulenevate teiste meetmete kohaldamine ringkonnakohtu arvates põhjendatud pole. 30.1 Katseaja pikendamine kolmel korral enne viimase erakorralise ettekande esitamist ei evinud E. Erikule distsiplineerivat toimet. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et olles pikendanud E. Eriku katseaega kokku juba 14 kuud, irdus kohus seadusest, kuivõrd KarS § 75 lg 4 kohaselt võib katseaega pikendada kuni 1 aasta võrra. 30.2 Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda selleski, et E. Erikule uuesti kohustuse – asuda 2 nädala jooksul haiglasse statsionaarsele alkoholisõltuvusravile kuni ravivajaduse äralangemiseni, panemine on põhjendamatu. Talle juba oli täiendav kohustus määratud Tartu Maakohtu
  146. novembri
  147. a määrusega (tl 69). Seda kohustust ta korrektselt ei täitnud (tl 77 ja 92). E. Erikule on korduvalt selgitatud kontrollnõuete rikkumisele järgneda võivaid sanktsioone, tema registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumist on varem kohtus arutatud, ent süüdlane jätkas vastutustundetut käitumist. Ehkki E. Erik on mõndagi alkoholisõltuvusest vabanemiseks teinud, tuleb määruskaebus siiski rahuldada. E. Erik tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses ning talle olid teada lisatingimused, mille kohusetundlik täitmine oleks talle vabaduse garanteerinud. 30.3 Iseenesest nõustub kohtukolleegium sellega, et vangistus ei ole alkoholismi raviks kohane meede. Küll aga on E. Erik kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda oma karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. Kui käsitleda alkoholismi haigusliku seisundina, mis välistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tahtlikust või raskest hooletusest tingitud käitumisaktina, ei oleks sõltlastele lisakohustusena alkoholikeelu panemine üldse mõttekas, kuivõrd karistust täitmisele pöörata ei saakski.
  148. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 lg-st 3,

§ 339lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.

novembri 2022 määruse, tühistab E. Erikule mõistetud tingimisi kohaldatud karistuse ning pöörab täitmisele Pärnu Maakohtu 31. mai 2021 otsusega mõistetud kandmata karistuse 10 kuud vangistust. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.