lõikes 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest. 6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (
) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise 1 korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
) § 9 lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 4 kohaselt loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine.
lg 13 järgi kuulutab kohus pärandvara pankrotimenetluses pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pärandvaral lasuvad teadaolevad kohustused ületavad olemasoleva pärandvara väärtust. Seega ei kata vara väärtus varal lasuvaid kohustusi ning D Z pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on D Z pärandvara väärtuseks 8284,14 eurot, kohustusi on pärandvaral vähemalt 41167,11 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutise halduri tööperioodil esialgu tuvastamist leidnud. Võlgniku suhtes on täitemenetlusi alustatud juba
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning võtab seisukoha täitemenetluse jätkamisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 51¹ sätestatule. Täitemenetluse seadustiku § 51¹ lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes alustatud mitmeid täitemenetlusi, kuid halduri aruandes ei välja toodud, et mõni täitemenetlus oleks sellises menetluse staadiumis, kus on vara suhtes enampakkumine väljakuulutatud ning täitemenetluse läbiviimise jätkamine põhjendatud. Seega puudub põhjendatud alus täitemenetluse jätkamise lubamiseks.. 2.4. Vastavalt
lõikele 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks
§-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada D Z(surnud xxx) pärandvara (pankrotis) pankrotihalduriks.
lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada. 2.6. Vastavalt
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 2.7. Pankrotimenetluse kulud
MS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukuludeks on mh riigilõiv.
lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskuludeks käesolevas asjas ka pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot, mis tuleb avaldajale välja maksta pankrotivara arvelt.
lg 6 kolmanda lause alusel mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 3 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks, seega on ajutise halduri tasuks xxx eurot, koos käibemaksuga kokku xxx eurot . Ajutine haldur taotleb
lg 6 alusel ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu xxx eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele pankrotivara arvelt Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood 12981813) kasuks, so. büroo kasuks mille kaudu ajutine haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.