Obsah (8)

§ 120§ 2§ 121§ 37§ 45§ 43§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2023, Tartu Kohtuasja number 3-22-2683 Kohtuasi Osaühingu Albatrek ja Martinite OÜ kaebus Tartu Linn

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. Osaühing Albatrek ja Martinite OÜ esitasid Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale
2. augustil 2021 Põik 5 // 7 ehitusloa taotluse ja projekti, sellele järgnevalt
3. detsembril 2021 Fortuuna 7 // 9 // Põik 5 // 7 // 9 // 11 ning seejärel
4. veebruaril 2022 Fortuuna 7 // 9 //Põik 5 // 7 // 9 // 11 ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ja
5. juunil 2022 Fortuuna 7 // 9 // Põik 5 // 7 // 9 // 11 ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti.
6. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond edastas osaühingute esindajatele
7. juulil 2022 kirja nr 7-1/EPD-20-
8. Sellest nähtub, et arhitektuuri ja ehituse osakond oli viimati
9. aprilli
10. a kirjaga nr 7-1/EPD-20-1364 edastanud ehitusloa taotlejale omapoolsed märkused, misjärel ehitusloa taotlejad olid
11. juunil 2022 esitanud arhitektuuri ja ehituse osakonnale 3-22-2683 selgitused ja vastuväited Fortuuna tn 7, 9 ja Põik tn 5, 7, 9 ja 11 kinnistutele kavandatud korterelamu-büroohoone ehitusloa menetluses tehtud märkustele. Tartu Linnavalitsus vastas
12. juuli
13. a kirjas nr 7-1/EPD-20-1364 viimati nimetatud vastuväidetele.
14. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna
15. juuli
16. a kirjas nr 7-1/EPD-201364 selgitati ehitusloa taotlejatele, et nende
17. juuni
18. a ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti kontrollimisel on tuvastatud puudused. Ehitusloa taotlejatel tuli parandatud ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega esitada Tartu Linnavalitsusele hiljemalt
19. oktoobril
20. Kirjas selgitati, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.
21. Osaühingu Albatrek ja Martinite OÜ esindajad esitasid
22. augustil 2022 Tartu Linnavalitsusele vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles taotlesid Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna
23. juuli
24. a ja
25. juuli
26. a kirjade kui haldusaktide kehtetuks tunnistamist ning ehitusloa väljastamist projekti v05 alusel. Ehitusloa taotlejad leidsid, et Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond jättis
27. juuli
28. a kirjaga nr 7-1/EPD-20-1364 projekti v05 sisuliselt läbi vaatamata.
29. Tartu Linnavalitsuse
30. novembri
31. a kirjas nr 7-1/EPD-20-1364 (pealkirjastatud „Selgitused Fortuuna tn 7, 9 ja Põik tn 5, 7, 9 ja 11 ehitusloa menetluses esitatud seisukohtade osas ning vaide tagastamine“) anti ehitusloa taotlejatele täiendavad selgitused ning märgiti, et hetkel on küsitav, kas vaidlustatud kirjade peale on võimalik üldse vaiet esitada. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond asus seisukohale, et vaidlustatud kirjade puhul ei ole tegemist haldusaktidega, mis oleksid vaidemenetluse korras vaidlustatavad ja seega puudub vaide ese. Kirjas märgiti, et kui vaide esitajad jäävad oma seniste seisukohtade juurde, tuleb Tartu Linnavalitsusel teha ehitusloa väljastamisest keelduv otsus. Hetkel on ehitusprojekt saadetud vaide esitajatele parandamiseks tagasi ning selle uuesti esitamisel saab linnavalitsus teha kaalutlusotsuse.
32. Osaühing Albatrek ja Martinite OÜ esitasid
33. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Linnavalitsuse
34. juuli
35. a haldusakt nr 7-1/EPD-20-1364,
36. juuli
37. a haldusakt nr 7-1/EPD-20-1364 ning
38. novembri
39. a haldusakt nr 7-1/EPD-201364 (vaide tagastamine). Seejuures märgivad kaebajad ka, et soovivad Tartu Linnavalitsuse kohustamist vaadata vaie läbi (vt kaebuse p 8). Kaebajad leiavad, et Tartu Linnavalitsuse
40. juuli
41. a ja
42. juuli
43. a kirjadega jäeti projekt v05 läbi vaatamata ning kaebajad ei nõustu sellega, et kirjade näol oleks tegemist toimingutega. Ühtlasi leiavad kaebajad, et nende
44. augusti
45. a vaie tagastati õigusvastaselt.
46. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Linnavalitsus
47. jaanuaril 2023 kohtule vaidlust puudutava dokumentatsiooni ning selgitas järgmist. 7.
48. Vastustaja
49. juuli
50. a kiri nr 7-1/EPD-20-1364 ning
51. juuli
52. a kiri nr 7-1 /EPD20-1364 ei ole haldusaktid, vaid ehitusloa menetluses antud kirjalikud selgitused ehitusprojektis tuvastatud puuduste kohta. Haldusakti ehk Tartu Linnavalitsuse korraldust ehitusloa väljastamiseks või selle väljastamisest keeldumiseks ei ole hetkel väljastatud. Vastustaja hinnangul ei võimalda

esitada kaebust ehitusloa menetluses antud kirjalike selgituste/kirjade tühistamiseks, mistõttu puudub kaebajatel kirjade tühistamise nõude osas kaebeõigus. 7.

1. Kaebajatele on
2. novembri
3. a kirjas nr 7-1/EPD-20-1364 selgitatud, et juhul, kui nad ei nõustu ehitusloa menetluses antud selgitustega esitatud ehitusprojekti puuduste kohta ning nõuavad jätkuvalt ehitusloa väljastamise otsustamist vaidlusaluse ehitusprojekti osas, on neil võimalik esitada ehitusprojekt muutmata kujul läbi ehitisregistri tagasi (hetkel on vaidlusalune ehitusprojekt ehitisregistris tagastatud kaebajatele parandamiseks ning menetluse jätkamiseks 2 3-22-2683 peaksid kaebajad ehitusprojekti uuesti esitama) ning linnavalitsus saab seejärel otsustada ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise. 7.
4. Kaebajad ei ole ehitusprojekti läbi ehitisregistri (ehitusprojekti menetlus toimub ehitisregistri vahendusel ja seal reguleeritud menetluse alusel) uuesti esitanud, mis oleks võimaldanud linnavalitsusel otsustada ehitusloa väljaandmise üle nõuetekohase haldusaktiga, ja mis oleks nii vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses vaidlustatav. Seega on ehitusloa menetlus hetkel jätkuvalt pooleli ning vastustaja ootab, kas ja millal kaebajad esitavad muudetud või muutmata ehitusprojekti uuesti. Ilma ehitusprojekti vastustajale ehitisregistris tagasi saatmata ei ole võimalik ehitusloa menetlust jätkata. 7.
5. Kuna pooleli olevas ehitusloa menetluses ei ole veel haldusakti välja antud ning menetluses antud kirjalike selgituste kirjade puhul ei ole tegemist haldusaktidega, jõudis vastustaja seisukohale, et
6. augusti
7. a vaides puudub vaide ese ning kaebajatel ei ole seega õigust vaiet esitada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1). 7.
8. Ehitusloa väljastamisest keeldumine haldusaktiga on vastustaja praktikas äärmiselt harv ning erandlik. Vastustaja praktika on teha ehitusloa taotlejaga koostööd ja selgitada võimalikult põhjalikult, millised puudused projektis on. Eeltoodu tõttu on vaidlusaluses ehitusloa menetluses esitatud ehitusprojekt korduvalt parandamiseks tagasi saadetud. Vastustaja eesmärk vaatamata vaide eseme puudumisele on olnud veelkord põhjalikult selgitada projektis esinevaid puuduseid ja vastuolu kehtivate õigusaktidega. Vastustaja eesmärk ehitusloa menetluses on saada nõuete vastav projekt, mis võimaldaks anda välja ehitusloa. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kaebajad on kaebuses taotlustena välja toonud, et nad soovivad Tartu Linnavalitsuse

1. juuli
2. a haldusakti nr 7-1/EPD-20-1364,
3. juuli
4. a haldusakti nr 7-1/EPD-20-1364 ning
5. novembri
6. a haldusakti nr 7-1/EPD-20-1364 tühistamist. Lisaks nähtub kaebuse põhjenduste punktist 8, et täiendavalt
7. novembri
8. a haldusakti nr 7-1/EPD-20-1364 tühistamisele soovivad kaebajad ka seda, et kohus kohustaks vastustajat vaatama
9. augusti
10. a vaiet uuesti läbi. Kohus märgib, et olukorras, kus kaebajad soovivad
11. juuli
12. a ja
13. juuli
14. a kirjade tühistamist, ei saaks kohus kaebuse võimaliku rahuldamise korral teha vastustajale samaaegselt ettekirjutust nende samade kirjade peale esitatud vaide uuesti läbivaatamiseks. Vaidemenetluse läbimine ei saa praegusel juhul olla eesmärk omaette. Kui kaebaja saavutaks oma eesmärgi kohtus tühistamisnõuete rahuldamise teel, puuduks vajadus sama küsimust uuesti vaidemenetluses lahendada. Pealegi poleks see õiguslikult võimalik, sest HMS § 79 lg 1 punktide 4 ja 5 kohaselt tagastatakse vaie, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või toimub kohtumenetlus. Eelnevat arvestades mõistab kohus kaebuse nõudeid nii, et kaebajad esitavad asjas üksnes tühistamisnõuded
15. juuli
16. a,
17. juuli
18. a ja
19. novembri
20. a kirjade tühistamiseks. Selliselt on kaebajad oma nõuded välja toonud ka kaebuse esimesel leheküljel esitatud taotlustes. 9.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb viidatud sätte alusel tagastada ning põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 3 3-22-2683 9.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et Tartu Linnavalitsuse
2. juuli
3. a kirja nr 7-1/EPD-201364 (tl 20-21p) ja
4. juuli
5. a kirja nr 7-1/EPD-20-1364 (tl 22-23) puhul ei ole tegemist haldusaktidega, mille osas saaks esitada tühistamisnõude (

§ 37

lg 2 p 1), vaid ehitusloa menetluse kestel antud kirjalike selgitustega ning ehitusprojektis ja ehitusloa taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisega. Seega kujutavad nimetatud kirjad endast menetlustoiminguid. Ehitusloa väljastamisele suunatud haldusmenetlus lõpeb ehitusloa andmisega (ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1), ehitusloa taotluse läbi vaatamata jätmisega (EhS § 41) või ehitusloa andmisest keeldumisega (EhS § 44). Ühtegi eelnimetatud otsustust vastustaja veel teinud ei ole. Seejuures ei nõustu kohus kaebajate käsitlusega, et vastustaja on

1. juuli
2. a kirjaga nr 7-1/EPD-20-1364 jätnud ehitusloa taotluse/projekti v05 läbi vaatamata. Viidatud kirjas on vastustaja selgelt andnud ehitusloa taotlejatele tähtaja parandatud ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamiseks, märkides, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata. Kirjas sisalduvat viidet, mille kohaselt projekt v05 jäetakse justkui sisuliselt läbi vaatamata, tuleb kohtu hinnangul käsitada arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse arhitekti ettepanekuna, mitte aga vastustaja otsusena. 9.
3. Menetlustoimingute vaidlustamine enne lõpliku haldusakti andmist on võimalik üksnes erandjuhtudel.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-64-11, p 8). Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). 9.
7. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et vastustaja
8. juuli
9. a kiri nr 7-1/EPD-20-1364 ja
10. juuli
11. a kiri nr 7-1/EPD-20-1364 rikuksid kaebajate õigusi sõltumata ehitusloa andmisele suunatud menetluse lõpptulemusest. Kohus mõistab, et kaebajad lähtuvad eeldusest, et
12. juuli
13. a kirjas on vastustaja teinud otsuse jätta projekt v05 läbi vaatamata, mistõttu on kaebajate hinnangul ehitusloa andmise menetlus sisuliselt lõppenud. Asjas kogutud tõendid seda siiski ei kinnita ning ka vastustaja
14. jaanuaril 2022 kohtule esitatud vastuse kohaselt on ehitusloa menetlus hetkel jätkuvalt pooleli (vt vastuse p 3.9). Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas
15. juuli
16. a ja
17. juuli
18. a kirjad eraldiseisvalt menetluse lõpptulemusest nende õigusi mõjutavad ning eeltoodu ei ole äratuntav ka kohtule. Vastustajal on tulenevalt EhS § 42 lg-st 1 kohustus kontrollida, kas ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Kohtule
19. jaanuaril 2023 esitatud vastusest nähtuvalt on ehitusloa väljastamisest keeldumine vastustaja praktikas erandlik ja ehitusprojektis puuduste ilmnemisel tehakse ehitusloa taotlejaga koostööd, et saada nõuetele vastav projekt. Kui kaebajad leiavad, et vastustaja esitab ehitusprojektile põhjendamatuid või ülemääraseid etteheiteid, on kaebajatel võimalik oma vastavad seisukohad esitada haldusmenetlust lõpetava otsuse (nt ehitusloa andmisest keelduv haldusakt) vaidlustamisel. Lisaks ei ole kohtu hinnangul praegusel 4 3-22-2683 juhul alust arvata, et vastustaja oleks
20. juuli
21. a ja
22. juuli
23. a kirjade puhul teinud menetluses sedavõrd olulise vea, mis viiks vältimatult õigusvastase haldusakti tegemiseni. Kui ka kaebajate hinnangul on menetlus selle lõppeesmärgi (ehitusluba) saamiseks kujunenud liialt pikaajaliseks või ebaselgeks, on kaebajatel oma õiguste kaitseks võimalik esitada kohustamisvaie või küsida vastustajalt menetluse jätkamise seisukohast vajalikke täpsustusi. 9.
24. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajad on pöördunud kohtusse ennatlikult. Vastustaja
25. juuli
26. a ja
27. juuli
28. a kirjad ei riku eraldiseisvalt menetluse lõpptulemusest kaebajate õigusi ning samuti ei saa asuda seisukohale, et neile järgnev haldusmenetlus lõpeks kindlasti õigusvastase haldusakti andmisega. Kaebajatel puudub seega õigus vaidlustada nimetatud kirju eraldiseisvalt menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist. Kohus tagastab kaebuse Tartu Linnavalitsuse
29. juuli
30. a kirja nr 7-1/EPD-20-1364 ja
31. juuli
32. a kirja nr 7-1/EPD20-1364 tühistamise nõuetes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9.

1. Kohus märgib, et Tartu Linnavalitsuse
2. novembri
3. a kirja nr 7-1/EPD-20-1364 (tl 912) puhul ei ole samuti tegemist haldusaktiga, mille osas saaks esitada tühistamisnõude (

§ 37lg 2 p 1).

Nimetatud kiri on koostatud vastuseks kaebajate vaidena pealkirjastatud pöördumisele, milles kaebajad soovisid Tartu Linnavalitsuse

1. juuli
2. a ja
3. juuli
4. a kirjade kehtetuks tunnistamist ja ehitusloa väljastamist projekti v05 alusel. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 45

lg-st 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse Tartu Linnavalitsuse

1. juuli
2. a kirja nr 7-1/EPD-20-1364 ja
3. juuli
4. a kirja nr 7-1/EPD-20-1364 tühistamise nõuetes, ei ole Tartu Linnavalitsuse
5. novembri
6. a kirja nr 7-1/EPD-20-1364 eraldiseisev vaidlustamine kohtus lubatav. Seda, et nimetatud kiri rikuks kaebajate õigusi iseseisvalt, asjas ei nähtu. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse Tartu Linnavalitsuse
7. novembri
8. a kirja nr 7-1/EPD-20-1364 tühistamise nõudes samuti

§ 121lg 2 p 1 alusel.

10. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11.

§ 108lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Vastustajal ei saa praegusel juhul olla menetluskulusid tekkinud. Kui need on siiski tekkinud, jäävad need vastustaja enda kanda, sest kohtupraktikast tulenevalt ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt tõenäoline, kui kohtuvaidluse ese ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu 1. aprilli 2021. a kohtuotsus asjas nr 3-18-1442, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebajate poolt tasutud riigilõiv (kokku 40 eurot; tl 30) jääb kaebajate kanda, sest

§ 104

lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lõike 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5