Obsah (5)

§ 418§ 63§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4006 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Va

) § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ja

§ 418

lg 1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

§ 65

lg 1 alusel suurendati Ursel Veimannile mõistetavat karistust osaliselt Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti talle liitkaristuseks 14 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse alguseks loeti

1. november
2. Kohtuotsus jõustus osaliselt
3. jaanuaril
6. novembril 2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Ursel Veimanni ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MAAKOHTU MÄÄRUS
7. Viru Maakohtu
8. detsembri
9. a määrusega jäeti Ursel Veimann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 3.
10. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Ursel Veimanni puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Ursel Veimann on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. 3.
11. On positiivne, et Ursel Veimann on vangistuse jooksul täitnud hoolikalt täitmiskava ja läbinud individuaalnõustamise ja vestlused impulsiivsest ja vägivaldsest käitumisviisist. Samuti see, et ta soovib elama asuda Haapsallu MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse, kus võimaldatakse tal osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Valmidus sõltuvusprobleemiga tegeleda näitab süüdimõistetut heast küljest. 3.
12. Ursel Veimannil on elukaaslane ja tütar, kellega isik vangistuse jooksul suhtleb. Kohtuistungil väljendas ta soovi tütre kasvatamisest rohkem osa võtta. Seega on tal olemas tugi ja lähedased, kelle toele loota. Siiski on süüdimõistetu suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga tuttavad, kellega ei ole suhted katkenud ja kellega suhtleb vangistuse ajal edasi. Kriminaalsete hoiakutega inimestega suhtlemine võib mõjutada isiku edasisist seaduskuulekat käitumist. 3.
13. Kinnipeetav on omandanud vangistuse jooksul
14. taseme abikoka kutsehariduse. Enne vangistust ei olnud tal kutseharidust ning töötas enda sõnul psühhiaatriakliinikus hooldajana. Ühtlasi on ta teinud erinevaid liht- ja abitöid. Vangistuse jooksul on ta töötanud majandustöödel ning tootmistööl. Alates
15. novembrist 2019 töötab ta pagarina. Tööharjumuste loomine tagab talle paremad eeldused töökoha hoidmisel vabaduses. OÜ Marberg juhatuse liikme P.L. sõnul on kinnipeetavale töökoht ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud. Tööd on tal võimalik teha ka elektroonilise valve kohaldamise ajal. Tööandja sõnul on tegemist detailide kokkupanemisega, mis tuuakse kohapeale. Siiski on kaheldav, kas Ursel Veimann suudab turvakodu tegevustes osalemisega samaaegselt töötada. 3.
16. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kinnipeetav on varasemalt kuritegusid toime pannud materiaalse olukorra tõttu (võla väljanõudmine viis tapmiskatseni, narkokuritegu) ning et tal on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus, puudub veendumus, et materiaalsest olukorrast tulenev risk oleks väike või väheoluline. Iseloomustuse kohaselt puudub Ursel Veimannil isikut tõendav dokument, seega võib isiku tööle vormistamine või riiklike toetuste vormistamine olla raskendatud. Kuigi iseloomustuse kohaselt K-Raha andmetel jooksvad nõuded puuduvad ja isikul on vabanemisfondis 1962 eurot, on siiski kaheldav, kas ta suudab vabaduses elatuda seaduslike rahaliste vahendite kaudu. Kohtul puudub veendumus, kas süüdimõistetu on oma mõttemaailmas teinud sellised muutused, mis tagaksid õiguskuuleka elu tagasihoidlike materiaalsete vahendite kaudu. 3.
17. Piisavaks garantiiks pole ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektrooniline valve võimaldab küll kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega ta tegeleb ja kellega ta suhtleb. Piisavaks garantiiks pole ka tema allutamine kriminaalhooldaja kontrollile. Kantud karistuse ajal ei ole toimunud isiku käitumises muutusi, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismustrite muutumises. Tuleb nentida, et edulootus seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Käesoleval hetkel ei kaalu Ursel Veimanni isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud, nagu sotsiaalprogrammides osalemine ja elukoha olemasolu, üle negatiivseid argumente, milleks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning narkootiliste ainete sõltuvus. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. 2 MÄÄRUSKAEBUS
18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Alar Salu, paludes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks Ursel Veimann vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja põhjendused on kokkuvõetult järgmised. 4.
19. Jääb selgusetuks, mida peaks Ursel Veimann tegema veenmaks kohut sõltuvuse osas. Narkootikume tarvitas ta viimati üle 7 aasta tagasi. Vanglas on ta viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Lisaks on ta osalenud kõikvõimalikes programmides ja vestlustes, viibinud ja hinnatud eriala spetsialistide poolt, st läbinud kõik selleks pakutavad võimalused. Ursel Veimann on avaldanud tahet läbida veel kord sõltuvuse taastumise programm. Jääb arusaamatuks, mil määral ja ulatuses motiveerib või pärsib lähedastest eemal viibimine sõltuvuse taastumise programmi läbimist. Arusaamatuks jääb seegi, kuidas alkoholija narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise ajal paralleelselt turvakodus elades võib tekkida tagasilangus. 4.
20. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on tõsikindlalt väidetud, et Ursel Veimanni suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavad. Samas ei ole üheselt ega selgelt näha nendega suhtlemise tihedust, neid isikud vms, mis annaks tõenduslikult eeldada sellise väite paikapidavust. Ühest küljest ümbritsevad Ursel Veimanni kriminaalkorras karistatud isikud, teisest küljest isegi juhul, kui mõni isik suhtlusringkonnast võis olla karistatud, võib karistus olla arhiveeritud. Veelgi enam, pelgalt kirja adressaadi või telefoninumbri omaniku alusel ei tohi teha sellekohaseid järeldusi. Minimaalselt võib seda oletada, kuid sellise oletuse pealt tuleb rakendada printsiipi in dubio pro reo. Suisa alternatiivina pakub just MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodu lahendust, kust Ursel Veimann saab uue suhtlusseltskonna ning on võimalik täielikult võõranduda vangla poolt nimetatud kriminaalse taustaga tuttavatest. 4.
21. Samaaria rehabilitatsioonikeskuses viibides on võimalik töötada. Seda kinnitab MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodu juhi vastus. 4.
22. Pea igal kinnipeetul on kohustused, mis kajastuvad ühtses K-Raha süsteemis. Kinnipidamise järgselt moodustasid Ursel Veimanni kohustused/nõuded üle kahekümne ühe tuhande euro. Käesoleval hetkel need tal puuduvad. Eeltoodu ilmestab tema tahet paraneda, aga ka võimet materiaalselt toime tulla. Samuti ei saa hinnata kasinate rahaliste materiaalsete vahendite järgi tulevikus õiguskuulekat käitumist. 1962 eurot on kaitsja hinnangul piisav, et alustada tabula rasa. MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus sisult kulud puuduvad. 4.
23. Süüdimõistetu on võtnud osa kõikidest võimalikest kinnipidamisasutuses pakutavatest programmidest ja loengutest, on õppinud omale eriala, töötab omandatud erialal, ta ei ole rikkunud reegleid mille eest oleks saanud karistada ja seejuures täitnud korrektseks täimisplaani. Kuigi Ursel Veimann on küsinud täiendavaid programme, koolitusi ja tööd, ei ole kinnipidamisasutuse spetsialistid suutnud talle enamat pakkuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Ursel Veimann ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele. 6.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud 3 edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Määruskaebuses esitatud põhiseisukohta võib mõista selliselt, et maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud, tehes seeläbi kaalutlusvea.

1. Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Ei saa eitada, et Ursel Veimanni on võimalik määruskaebuses toodud viisil iseloomustada positiivses võtmes. Ta on osalenud aktiivselt taasühiskonnastavates tegevustes, õppinud, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud sõltuvusainete tugigrupi tegevustes ja sõltuvusrehabilitatsioonis ning teinud aktiivselt tööd. Väärib märkimist, et tegevuste läbiviijate hinnang on tema suhtes olnud igati positiivne. Samuti pole tal ühtegi distsiplinaarkaristust. Positiivne on seegi, et Ursel Veimanni vabanemisfondi on kogunenud raha, mis tähendab, et ta on rahalised nõuded tasunud.
2. Samas ei kaalu eeltoodu üles tema ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Kolleegiumi hinnangul on maakohus süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel igati õigustatult omistanud olulisema tähenduse just neile. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Ursel Veimannil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esimesel korral (Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega) karistati teda koos kaastäideviijaga suure varalise kasu saamise eesmärgil toime pandud narkootikumi käitlemises. Harju Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega karistati teda tapmiskatse ja tulirelva ebaseadusliku kasutamise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt suundus Ursel Veimann koos kaaslastega
9. aasta novembrikuu õhtul kuriteoohvriga kokkulepitud kohta, et viimasega arveid klaarida, st võlgu välja nõuda. Kohtumispaika haaras ta kaasa tulirelvaks ehitatud gaasipüstoli. Kohale jõudnuna suundus ta kannatanu juurde, lõi teda rusikaga näkku ning tulistas ühe lasu tema peapiirkonda, kaks lasku jalgade piirkonda ning jätkas peksmist. Kui kannatanu püüdis põgeneda, keerates süüdimõistetule selja, asetas Ursel Veimann relvatoru vastu kannatanu selga ning sooritas kontaktlasu. Tulirelva laskudega tekitas süüdimõistetu kannatanule hulgaliselt vigastusi: laskehaava vasakul pool alaseljal kuuli peetumisega pehmetes kudedes, puutelasuvigastuse vasakul alalõua piirkonnas, kolm laskehaava vasakul reiel. Niisamuti tekkisid kannatanule vigastused ka süüdimõistetu rusikalöökidest. Eelöeldu kõneleb üheselt, et Ursel Veimann on oma tahtmise saavutamiseks valmis halastamatult pruukima jõhkrat vägivalda. Võttes veel arvesse Ursel Veimanni poolt toime pandud suuremahulist narkokuritegu – kahesaja liitri GHB veo korraldamist – , pole tema puhul välistatud narkootikumidegagi seotud kuriteod. Nii raskeid kuritegusid toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked.
10. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks suurendab omakorda ka Ursel Veimannil diagnoositud narkosõltuvus. Väärib märkimist, et kanepit ja kokaiini tarvitas ta igapäevaselt enne vangistust pikka aega (4-5 aastat enne vahistamist). On küll positiivne, et Ursel Veimann on vanglas läbinud mitmeid sõltuvuskäitumisega seonduvad tegevusi ning tunnistab oma sõltuvusprobleemi. Siiski ei saa jätta arvestamata tõsiasja, et võimaluse narkootikumide tarvitamiseks on temalt võtnud vangistuses viibimine, mis tähendab, et vabaduses ei pruugi reaalne narkootikumidest hoidumine olla sugugi sama lihtne. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, tõenäoliselt ka pärast aastatepikkust vangistust, sest nõuab pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Sõltuvusprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt 4 võrdlemisi lühikese teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Seega on põhjendatud kahelda nii süüdimõistetu narkootikumidest hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Ei ole piisavat kindlust, et seda riski maandab piisavalt ka vabaduses turvakodusse asumine ja seal pakutav võimalus läbida sõltuvuskäitumisega seonduvaid tegevusi. Rehabilitatsioonikeskus ei saa tema tegevust piirata ega tema käitumise eest vastutada. Seega võib ta, vaatamata seal viibimisele, jätkata narkootikumide tarvitamist. Ka MTÜ Samaaria Eesti Misjoni rehabilitatsioonikeskus ei saa garanteerida, et süüdimõistetu pakutava programmi läbiks – see on vabatahtlik.
11. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et nii kriminaalhooldajad kui ka lähedased on Ursel Veimanni iseloomustanud vastuolulise isikuna – ühelt poolt on teda peetud seltsivaks ja abivalmiks, teisalt aga tujukaks, närviliseks ja agressiivseks. Ka kohtukolleegium täheldab teatavat vastuolu: kuigi Ursel Veinmann on toime pannud raskeid kuritegusid, klaarides arveid jõhkral viisil vägivalda kasutades ning käideldes suures koguses narkootikumi, on teda vanglas iseloomustatud võrdlemisi positiivselt (näiteks on märgitud, et ta pole toime pannud distsiplinaarrikkumisi). Eelöeldu pinnalt järeldub, et hea käitumine vanglas ning aktiivne osavõtt rehabiliteerivates tegevustes ei välista Ursel Veimanni jätkuvat impulsiivsust ja kesist probleemide lahendamise oskust. On loogiline, et inimene käitub erinevates situatsioonides erinevalt. Arvesse tuleb võtta sedagi, et tegu pole tema esimese vangistusega, mis tähendab, et varasem vanglakaristus pole teda mõjutanud oma eluviisi muutma. Seetõttu puudub kohtukolleegiumis praegugi usk, et Ursel Veimann on teinud oma elus lõplikud järeldused ning suudab varasemat kuritegelikku käitumismustrit muuta.
12. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5