← Eesti

1-21-5229/34

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-21-5229

  1. november 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Kriminaalasi Tiit Lastiku süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus Tiit Lastiku kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa, kassatsioon Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Merike Lugna
  4. oktoober 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a otsus osaliselt, s.o osas millega: 1.
  10. Tiit Lastik tunnistati süüdi oma abikaasa kehalises väärkohtlemises
  11. juunil 2021; 1.
  12. Tiit Lastik tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi; 1.
  13. Tiit Lastikult mõisteti välja kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 1070 eurot ja 64 senti (sh käibemaks).
  14. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
  15. mõista Tiit Lastik õigeks oma abikaasa kehalises väärkohtlemises
  16. juunil 2021; 2.
  17. tunnistada Tiit Lastik KarS § 121 lg 1 järgi süüdi pere tugiisiku kehalises väärkohtlemises
  18. juunil 2021; 2.
  19. mõista Tiit Lastikule KarS § 121 lg 1 järgi karistuseks 5 kuud vangistust ning jätta mõistetud karistus KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui T. Lastik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et T. Lastik on käitumiskontrolli ajal kohustatud läbima kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammi; 1-21-5229 2.
  20. jätta kohtueelses menetluses ja maakohtus Tiit Lastikule osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasust 713 eurot ja 76 senti (sh käibemaks) riigi kanda; 2.
  21. mõista Tiit Lastikult Eesti Vabariigi kasuks välja 356 eurot ja 88 senti (sh käibemaks) kaitsjale enne apellatsioonimenetlust määratud riigi õigusabi tasu katteks; 2.
  22. eelmises punktis märgitud kaitsjatasu tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 29 eurot ja 74 senti.
  23. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
  24. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  25. Jätta Tiit Lastiku kaitsjale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi eest makstud tasu 162 eurot riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  26. Tiit Lastikut süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et: 1)
  27. veebruaril 2021 kella kolme paiku öösel lõi ta oma abikaasat käega näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti haaras ta abikaasa alaealisel tütrel juustest, tõmbas ta maha ning tiris mööda põrandat, tekitades lapsele füüsilist valu; 2)
  28. juunil 2021 kella 17.30 paiku lõi ta oma abikaasat käega näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu; 3)
  29. juunil 2021 kell 20.47 haaras ta pere tugiisikul kätest, tõmbas vastu valamukappi ning lükkas vastu uksepiita, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Sellega põhjustas T. Lastik kannatanule füüsilist valu ja marrastused seljal. Maakohtu otsus
  30. Pärnu Maakohtu
  31. detsembri
  32. a otsusega tunnistati T. Lastik KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning teda karistati ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Maakohus leidis lühidalt järgmist.
  34. veebruari
  35. a tegude kohta kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 71 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel ütluste andmisest keeldumise tõttu avaldatud T. Lastiku abikaasa ja viimase tütre ütlused lahknevad vägivalla kasutamise osas süüdistatava ütlustest. Kannatanute kehaline väärkohtlemine on siiski tõendatud nende kohtuistungil avaldatud ütluste, Häirekeskusesse tehtud kõne ja politsei vormikaamera salvestustega. Kannatanute ütluste usaldusväärsust toetavad ka sündmuspaigale saabunud politseiametniku ütlused.
  36. Süüdistatava ütlused lahknevad kannatanu ja tema tütre kohtuistungil avaldatud ütlustest ka
  37. juunil 2021 kella 17.30 paiku toimunud sündmuse osas. Abikaasale näkku löömine on 2

(6)1-21-5229 tõendatud kannatanu ja tema tütre kohtuistungil avaldatud ütluste, pere tugiisiku ja sotsiaaltöötaja kohtuistungil antud ütluste ning sündmuspaigal viibinud politseiametniku koostatud lähisuhtevägivalla infolehega.
  2. juunil 2021 kell 20.47 toime pandud kehaline väärkohtlemine on samuti tõendatud. Kannatanud tugiisiku ja tunnistajana üle kuulatud sotsiaaltöötaja ütlused kinnitavad kannatanu lükkamist ja sellega valu tekitamist. Apellatsioon
  3. Kaitsja taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist, kaitsealuse õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt taotles kaitsja T. Lastiku vabastamist kontrollnõuete järgimise kohustusest. Kaitsja leiab, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti ning rikkus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei saa kohtulahend üksnes ega valdavas osas rajaneda tõendil, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Ringkonnakohtu otsus
  4. Tallinna Ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega T. Lastik mõisteti süüdi
  7. veebruaril 2021 toimepandud kehalises väärkohtlemises. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
  9. veebruaril 2021 toimepandu osas esinevad vastuolud kannatanute kohtueelses menetluses antud ütluste, Häirekeskusesse tehtud kõne ja politsei vormikaamera salvestuse vahel. Tekkinud on kõrvaldamata kahtlus T. Lastiku süüdiolekus ja see tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Politseiametniku ütlused pole tõend KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses, kuna on alust arvata, et temaga suhelnud kannatanu moonutas tõde. Eeltoodust tulenevalt pole
  10. veebruaril 2021 väidetavalt toimunud kehaline väärkohtlemine tõendamist leidnud.
  12. juunil 2021 kella 17.30 paiku toime pandud kehalise väärkohtlemise puhul ei ole maakohtus uuritud tõendite vahel vastuolusid, mis tõstataksid kahtlusi süüdistatava süüdiolekus. Lisaks süüdistatava abikaasa ja viimase tütre kohtueelses menetluses antud riimuvatele ütlustele on T. Lastiku süü tõendatud lähisuhtevägivalla infolehe ning tunnistajate ristküsitlusel antud ütlustega, mis on tõendid KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses.
  14. juunil 2021 kell 20.47 pere tugiisiku vastu toime pandud väärkohtlemise osas pole vaidlust, et süüdistatav lükkas kannatanut, mille tulemusel viimane kukkus ning sai seljale marrastused. Süüdistatav põhjustas seeläbi kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustuse. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  15. T. Lastiku kaitsja taotleb kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja kriminaalasja saatmist apellatsioonikohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonimenetluse kulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Kaitsja leiab kokkuvõtvalt järgmist.
  16. Maa- ja ringkonnakohus on T. Lastikut
  17. juunil 2021 abikaasa löömises süüdi mõistes rikkunud KrMS § 15 lg-t 3, kuna valdavas osas on tuginetud kannatanu ja tema tütre ütlustele. Neid ei olnud kaitsjal aga võimalik kohtuistungil küsitleda. Lähisuhtevägivalla infolehte, mis põhineb 3
(6)1-21-5229 kannatanult saadud teabel, nagu ka pere tugiisiku ja sotsiaaltöötaja ütlusi, ei saa käsitada muu olulise tõendina, mis kinnitaks kannatanu ja tema tütre kohtus avaldatud ütlusi. Kannatanu tütre ütluste kohaselt tema ise löömise juures ei viibinud. Kuivõrd pere tugiisik ja sotsiaaltöötaja ei saanud löömise kohta teavet kannatanult eneselt, pole nende ütlused lubatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Samuti kohaldasid kohtud valesti materiaalõigust, kui tunnistasid T. Lastiku süüdi pere tugiisiku kehalises väärkohtlemises. Tegemist oli teise isiku keha väheintensiivse mõjutamisega, millega ei kaasne tüüpilise tagajärjena ei valu ega tervisekahjustust. Kui süüdistatav seda aga siiski põhjustas, siis üksnes ettevaatamatusest. Kassatsioonivastus
  1. Prokuratuuri hinnangul on kassatsioon põhjendamatu, kuna süüdistatava toimepandud kehaline väärkohtlemine on tõendatud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et pere tugiisiku ja sotsiaaltöötaja ütlused on tõendid KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Tunnistajate teave kannatanu löömise kohta pärineb viimase tütrelt, kes vahendas vahetult enne rääkimist tajutud asjaolusid, ning puudub alus arvata, et ta polnud enam tajutu mõju all või moonutas tõde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Osas, mis puudutab T. Lastiku süüdimõistmist ja karistamist pere tugiisiku kehalises väärkohtlemises
  3. juunil 2021, on kohtuotsused seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks ei ole alust. Juhindudes KrMS § 363 lg 4 p-st 1, kolleegium seda tegu puudutavaid kaitsja väiteid põhjalikumalt ei käsitle.
  4. Kassaatoril on aga õigus selles, et maa- ja ringkonnakohus on T. Lastikut
  5. juunil 2021 abikaasa löömises süüdi mõistes rikkunud KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei või kohtulahend üksnes ega valdavas ulatuses tugineda selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik küsitleda.
  6. Praeguses asjas tunnistasid maa- ja ringkonnakohus süüdistatava süüdi abikaasa kehalises väärkohtlemises, mis leidis aset
  7. juunil
  8. Väärkohtlemine loeti tõendatuks kannatanu ja tema tütre kohtus avaldatud ütluste, lähisuhtevägivalla infolehe ning pere tugiisiku ja sotsiaaltöötaja ristküsitlusel antud ütlustega. Nendest tõenditest nähtus, et löömise juures viibisid üksnes süüdistatav ja kannatanu. Viimase tütar kuulis köögist kannatanu ja süüdistatava karjumist ning läks vaatama, mis juhtus. Kööki jõudes nägi ta nutvat kannatanut, kes väitis, et süüdistatav lõi teda näkku. Pere tugiisik sai väidetavast löömisest teada kannatanu tütrelt ja sotsiaaltöötaja omakorda tugiisikult.
  9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui tunnistajad on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest teadlikuks kannatanu vahendusel, saab tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud alustest. Kui sellist alust ei ole, on tunnistajate ütlused käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil saab ja tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. veebruari
  11. a otsus nr 1-19-10157/71, p 10 ja
  12. veebruari
  13. a otsus nr 1-18-1247/58, p 37). Praegusel juhul heidab kaitsja ringkonnakohtule ette seda, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks kasutati selliste tunnistajate ütlusi, kelle ütlusi ei oleks tohtinud tõendina arvestada, ning sellega rikuti KrMS § 66 lg 21 p 2 nõudeid.
  14. KrMS § 66 lg 21 p 2 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste 4
(6)1-21-5229 sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Praegusel juhul kuulis kannatanu tütar tema kohtus avaldatud ütluste kohaselt ema ja süüdistatava tülitsemist ja karjumist ning suhtles kannatanuga kohe pärast väidetavat löömist. Eeltoodule tuginevalt leiab kolleegium, et kannatanu poolt oma tütrele löömise kohta öeldut tuleb lugeda ütlusteks vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes, ning kuivõrd kohtud ei tuvastanud, et kannatanu oleks seejuures tõde moonutanud, on tema tütre kohtus avaldatud ütlused iseseisev tõend kannatanu löömise kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses.
  1. Ringkonnakohus ja prokuratuur on seisukohal, et ka pere tugiisiku ja sotsiaaltöötaja ristküsitlusel antud ütlused on tõendid KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Kolleegium sellega ei nõustu ja selgitab, et nii alates
  2. septembrist 2011 kehtiva KrMS § 66 lg 21 p 2 sõnastus kui ka sätte kohaldamispraktika osutavad üheselt, et KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses on teine isik see, kes ise kogeb tõendamiseseme asjaolusid ja vahetult selle järel veel tajutu mõju all olles räägib tajutust tunnistajale (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus nr 1-20-2143/118, p 31 ja
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-38-12, p 15). Öeldut toetab ka Riigikohtu praktikas omaks võetud arusaam, et ütluste väärtus tõendina on seda tugevam, mida lähemal asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. oktoobri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-76-11, p 8.1). Praegusel juhul pärineb tugiisiku ja sotsiaaltöötaja teadmine juhtunu kohta vahendlikult tunnistajalt. Seetõttu saavad pere tugiisiku ütlused tõendada vaid asjaolu, et kannatanu tütar teavitas tugiisikut sellest, et kannatanu väitel lõi teda süüdistatav. Sotsiaaltöötaja ütlused saavad omakorda tõendada seda, et pere tugiisik teavitas teda kannatanu tütrelt saadud teabest. Kummagi mainitud tunnistaja ütlused ei saa aga tõendada väidetavat löömist. Vajadusel saanuks pere tugiisiku ütlusi kasutada kannatanu tütre ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.
  9. Kohtud tuginesid T. Lastiku süüdimõistmisel ka lähisuhtevägivalla infolehele. Viimasest nähtub, et tegemist on
  10. juunil 2021 politseiametniku loodud dokumendiga, millele kantud teabe kohaselt teavitas kannatanu tütar politseid oma ema kehalisest väärkohtlemisest samal päeval kell 17.
  11. Lisaks sisaldab infoleht politseiametniku lühidalt kirja pandud kannatanu väidetavat selgitust juhtunu kohta. Samas ei võimalda kõnealune dokument teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et infolehel kajastatud selgitus pärineb tõepoolest kannatanult eneselt, ega hinnata, kas kannatanu oli politseitöötajaga suhtlemise ajal veel tajutu mõju all või kas ta võis tõde moonutada. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et lähisuhtevägivalla infoleht saab praeguses asjas iseseisvalt tõendada vaid asjaolu, et
  12. juunil 2021 pärast kella 17.39 viibisid politseiametnikud seoses teatega vägivalla kasutamise kohta süüdistatava ja kannatanu elukohas, mille kohta täideti ka vastav infoleht. Enamat infoleht ei tõenda, mistõttu ei ole tegemist iseseisva tõendiga selle kohta, et T. Lastik lõi
  13. juunil 2021 oma abikaasat.
  14. Kokkuvõtvalt tõdeb kolleegium kaitsjaga nõustudes, et ainsad iseseisvad tõendid T. Lastiku abikaasa kehalise väärkohtlemise tõendamiseseme asjaolude kohta on kannatanu ja tema tütre kohtueelses menetluses antud ning kohtumenetluses avaldatud ütlused. Kuivõrd mõlemad keeldusid kohtus ütluste andmisest, tugineb T. Lastiku süüdimõistmine abikaasa löömises valdavas ulatuses selliste isikute ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik küsitleda. Seega on kohtud T. Lastikut abikaasa löömises süüdi mõistes rikkunud KrMS § 15 lg-t
  15. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 mõistes.
  16. Eelnev toob kaasa T. Lastiku õigeksmõistmise abikaasa kehalises väärkohtlemises
  17. juunil
  18. Kuna süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu langevad ära kvalifitseerivad tunnused (teo toimepanemine lähisuhtes ja korduvus), tuleb süüdistatavale etteheidetav tegu kvalifitseerida 5
(6)1-21-5229 KarS § 121 lg 1 järgi. See tingib ühtlasi süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamise. Nimelt karistasid kohtud T. Lastikut 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mis ületab KarS § 121 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni ülemmäära. Kolleegium jagab kohtute seisukohti, mis puudutavad T. Lastiku süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks karistada T. Lastikut KarS § 121 lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ja süüdistatava kontrollnõuetele ja kohustustele allutamise kohta.
  1. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik ning kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 1-15-9051/62, p 42). Maakohus mõistis T. Lastikult kohtueelses ja kohtumenetluses määratud riigi õigusabi tasu katteks välja 1070 eurot ja 64 senti (sh käibemaks). Kuivõrd T. Lastikule esitatud süüdistus hõlmas kolme kehalist väärkohtlemist, millest kahes ta on õigeks mõistetud, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta riigi kanda kaks kolmandikku kaitsjatasust, s.o 713 eurot ja 76 senti. Ülejäänud kolmandik, s.o 356 eurot ja 88 senti, tuleb süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.
  4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. aprilli
  8. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Kolleegium tühistab T. Lastiku süüdimõistmise abikaasa kehalises väärkohtlemises
  9. juunil
  10. Sellest tingituna tuleb ka tühistada tema süüditunnistamine ja karistamine KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kolleegium tunnistab T. Lastiku süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistab teda 5 kuu pikkuse vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui T. Lastik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning osaleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Kolleegium tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsuse osaliselt ka enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu puudutavas osas, jättes 2/3 määratud riigi õigusabi tasust riigi kanda ning muutes eeltoodust lähtuvalt KrMS § 180 lg 3 alusel määratud igakuise makse suurust. Muus osas jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  11. Riigikohtu
  12. juuni
  13. a määrusega arvati menetluskulude hulka T. Lastiku kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 162 eurot (sh käibemaks). KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.