← Eesti

4-22-2656/29

Obsah (7)§ 201§ 88§ 96§ 38§ 99§ 90§ 14

4-22-2656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2656 (2670,22,002658) Kohtunik Anu Tammeniit K

) § 88 lg 1 ja 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

20.07.2022.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,22,002658 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Jaber Al Amourile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so summas 400 eurot. Kaebuse sisu KarS § 3 lg 5

1 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Riigikohus on varasemalt selgitanud (3-1-1-56-15 p 9, 4-19-1178 p 11), et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Teisisõnu on õiguslikus mõttes ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. 20.06.2022.a alustati kaebuse esitaja vastu kriminaalasi nr 22230300014 KarS § 348 lg 1 alusel (Lisa 2) väidetavalt teadvalt võltsitud juhiloa kasutamise eest. 21.06.2022.a asendati mõistetav rahaline karistus maksega riigituludesse KrMS § 219 lg 1 alusel (Lisa 3). Antud asjaolu tõendab PPA juhtivametnik Urmas Viigisalu, kelle ülekuulamist Jaber Al Amour 2

(10)4-22-2656 taotleb. Kuna KrMS § 219 lg 1 kohaldamisel expressis verbis asendatakse mõistetavat rahalist karistust, ei saa rääkida, et „karistust ei mõisteta”, so ei kohaldu KarS § 3 lg 5

2 ja karistada sama isikut ideaalkogumis väärteo eest ei tohi. Jaber Al Amour’i tegutsemiskompleks 20.06.2022.a (so väidetav võltsitud juhiloa kasutamine ja väidetav juhtimisõiguseta sõitmine) moodustas juriidilises mõttes ühe teo. Teoainsusest saab rääkida kõigepealt selle pärast, et kaebuse esitaja jätkas liikumist vaid Süüria Araabia Vabariigi juhiloaga so ilma rahvusvahelise juhiloata ainult kohtuvälise menetleja tegevuste tõttu ja PPA heakskiidul. Nimelt, peatas 20.06.2022.a kell 14:15 x linnas x tee 24/2 juures politseipatrull Jaber Al Amour’i poolt juhitud mootorsõiduki Opel Movano reg. numbriga X. Kaebuse esitaja esitas politseiametnikule kontrolliks Süüria Araabia Vabariigi rahvusvahelise juhiloa nr X. Kohale kutsuti Tallinna piiripunkti dokumendieksperdid, et nad juhiloale hinnangu annaks. Esitatud dokument võeti vallasasjana hoiule ning dokumendieksperdid läksid seda enda ametiruumidesse tuvastama. Kuna nad ei osanud öelda, kas tegemist on võltsinguga, Jaber Al Amour’ilt võeti kontaktandmed ja ta vabastati (vt Lisa 2), kusjuures nii kaebuse esitajale, kui ka tema tööandjale ütles PPA ametnik X (tel nr X kasutaja, muud ankeetandmed hetkel teadmata) telefoni teel, et Jaber Al Amour võib jätkata Poolasse sõitmist. Nende asjaolude kinnitamiseks palub kaebuse esitaja üle kuulata nii PPA ametniku X’i, kui ka tööandja M kes vahetult suhtles politseinikuga ja vahendas informatsiooni viimase ja oma töötaja vahel (Lisa 4). Lähtuvalt ülaltoodust, ajaks kui kaebuse esitajat peeti 20.06.2022.a kell 18:25 Tallinn-PärnuIkla maanteel kinni, olid tema tegevused kindlasti kantud samast tahtlusest teoühtsuse kontekstis. Samuti tekib tõsine kahtlus selles, kas väärteo subjektiivne koosseis võis üldse antud asjaoludel olla täidetud. Lõpuks, vajab rõhutamist, et üheski asjas ei olnud läbi viidud korralik ekspertiis rahvusvahelise juhiloa suhtes ning kohtuväline menetleja toetus vaid dokumendieksperdi kirjale (eeldatavasti digitaalselt allkirjastamata e-maili vormis), mis ei anna üldse alust nõustuda, et kaebaja rahvusvahelise juhiloa puhul on tegemist võltsinguga nagu PPA väidab (vt Lisa 2). Kuna ei ole tõendatud, et Jaber Al Amour’il puudus rahvusvaheline juhiluba ja see oli tegelikult kogu aeg kohtuvälise menetleja valduses, ei ole ka väärteo objektiivne koosseis täidetud. Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja kaitsja välja nõuda kohtuväliselt menetlejalt 20.06.2022.a kell 14:15 x linnas x tee 24/2 juures Jaber Al Amour’i sõiduki peatanud PPA ametniku (ametnik X) andmed; uurida lisades 1-4 tõendid ning üle kuulata kaebuses loetletud isikud; Tühistada PPA 20.07.2022.a otsus väärteoasjas nr 2670,22,002658 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus Jaber Al Amour’i suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, 2, 4 alusel; Alternatiivselt Lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1, 2 alusel; Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel. Otsuses on hinnatud seda, et menetlusalune isik esitas 20.06.2022 kell 18:25 Pärnu maakonnas Tori vallas TallinnPärnu-Ikla mnt 121 kilomeetril liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikule välisriigi juhiloa, mis ilma rahvusvahelise loata ei kehti ning see tähendab, et siseriiklikku juhiluba ilma rahvusvahelise loata esitades on juht juhtimisõiguseta isikuks. Sellele on kohtuvälise menetleja otsuses tähelepanu pööratud ning juhindunud

§ 88lg 1.

On juhiload, mis on vastavuses Viini

  1. a teeliikluse konventsiooniga ning on juhiload, mis on vastavuses Genfi
  2. a teeliikluse konventsiooniga. Välisriigi juhiloa kohta saab informatsiooni Transpordiameti kodulehelt https://transpordiamet.ee/valisriigi-juhiluba. Lisaks on ka konventsioonidega mitteühinenud riigid, kelle poolt välja antud juhiluba ei vasta kummagi 3

(10)4-22-2656 konventsiooni nõuetele. Kehtiva põhimõte kohaselt kui riik ei tunnusta juhiluba, tuleb sellele lisada juurde rahvusvaheline juhiluba ning üks on sõltuv teisest st rahvusvaheline juhiluba kehtib koos siseriikliku juhiloaga, alus

§ 96lg 1.

Menetlusaluse isiku poolt politseile juhtimisõigust tõendava dokumendina esitatud juhiluba oli nö siseriiklik ning isikul ei olnud esitada selle juurde nõutavat rahvusvahelist juhiluba. Seega on nõue täitmata ning menetlusalune isik oli juhtimise ajal juhtimisõiguseta. Menetlusalune isik väidab oma kaebuses, et tema tegu moodustab juriidilises mõttes ühe teo KarS § 348 lg 1 (teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine) alusel alustatud kriminaalasjas nr 22230300014 kirjeldatud teoga so võltsitud juhiloa kasutamise asjas. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist pole ühe ja sama teoga ja põhjendab seda järgmiselt. Kriminaalmenetluse aluseks olnud juhtum toimus 20.06.2022.a kell 14:15, teo toimepanemise koht on x linn x tee 24/2 juures. Väärteomenetluse 267022002658 aluseks olnud juhtum toimus 20.06.2022. a kell 18:25, teo toimepanemise koht on X maakonnas, mis asub hoopis teises haldusüksuses. Oluline asjaolu on ka see, et peale esimest politsei poolset peatamist sai menetlusalusele isikule teatavaks, et tema poolt esitatud rahvusvaheline juhiluba on võltsingukahtlusega, seda kinnitas menetlusalune isik ka ise oma kaebuses väärteo otsuse peale. Asjaolu, et isik vabastati kuni asjaolude kontrollimiseni, st ta ei olnud kinnipeetav, ei tähendanud seda, et ta võis asuda mootorsõidukit juhtima, kuid seda menetlusalune isik siiski tegi. Seega esitas Jaber Al Amour esimesel korral politseile võltsimistunnustega rahvusvahelise juhiloa ning samal päeval, kuid teisel korral, olles vahepeal asunud teadlikult ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita mootorsõidukit juhtima, politseile rahvusvahelist juhiluba ei esitanud. Seega pole need teod kantud ühtest tahtlusest ega vaadeldavad ühtse teona ajalises ja ruumilises mõttes. Nii aeg, kui ka teo toimepanemise koht on erinevad, samuti on erinev õigusrikkumine, mille toimepanemist isikule ette heideti. Esimesel juhul oli etteheiteks võltsitud tähtsa isikliku dokumendi esitamine, teisel korral aga juhtimisõiguseta juhtimine. Olenemata asjaolust, kas tegemist oli võltsinguga või mitte, puudus menetlusalusel isikul õigus testkordselt mootorsõidukit juhtima asuda, kuivõrd kehtiv õigus näeb ette kontrollida dokumenti kui esineb võltsingukahtlus.

§ 38

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhil peavad olema liiklusjärelvalvet teostavale isikule esitamiseks kaasas juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Ei piisa sellest, et juhtimisõigust tõendav dokument on isiku arvates olemas. Vältimaks olukorda, et tal ei ole esitada rahvusvahelist juhiluba kuna see oli võltsimiskahtluse tõttu politsei poolt kontrolliks vallasasjana ära võetud, oleks menetlusalune isik pidanud leidma sõiduki juhtimiseks teise kehtiva juhtimisõigusega isiku või kasutama soovitud sihtpunkti jõudmiseks alternatiivseid vahendeid, näiteks ühistranspordi näol. Menetlusalune isik on ise avaldanud, et töötab rahvusvahelise transpordiveo alal, seega peab ta olema teadlik, millised on nõuded sõiduki juhtimiseks erinevates riikides ja ta oli teadlik, et esitas teisel korral Pärnumaal liiklusjärelvalvet teostavale politseiametnikule ainult siseriikliku juhiloa, mis ei olnud ilma rahvusvahelise juhiloata piisav Eesti Vabariigi territooriumil juhtimisõiguse tõendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et mõlemal juhul oli tegemist mootorsõiduki juhtimisega, ei anna teoühtsust, selle välistab kahe juhtimise episoodi vaheline politsei poolt sõiduki peatamine ning Jaber Al Amouri teavitamine, et tema rahvusvaheline juhiluba on võltsimiskahtlusega. Kohtuväline menetleja lisab väärteotoimikule dokumendi uurimise akti nr X, millelt nähtub, et 20.06.2022 Jaber Al Amour poolt Maardus politseile esitatud rahvusvaheline juhiluba tunnistati juhtivdokumendieksperdi poolt täielikult võltsitud dokumendiks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja kaitsja jäid kohtuistungil kaebuses toodud seisukohtade 4

(10)4-22-2656 juurde. Kohtuvälise menetleja esindajad tuginesid kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodud seisukohtadele ning leidsid, et kaebaja süü antud väärteorikkumise toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palusid jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
  1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausega ei ole arvestatud, kuid menetleja on vastulausega arvestamata jätmist otsuses põhjendanud (vt VTMS § 74 lg 1p 8). Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.
  2. Antud väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Jaber Al Amour juhtis 20.06.2022 kella 18:25 ajal, Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Pärnu maakond, Tallinn – Pärnu – Ikla 121km, paremas pärisuunas, mootorsõidukit Opel Movano registreerimismärgiga X. Eeltoodu on tõendamist leidnud politseiametnikust tunnistaja N. T ütlustega kohtuistungil (vt kohtuistungi protokolli lk 11), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga ning ka menetlusalune isik ise ei ole kohtuistungil eitanud, et juhtis konkreetsel ajal ja kohas nimetatud mootorsõidukit.
  3. Vaidlusaluse teo eest süüdimõistmine sõltub sellest, kas menetlusalusel isikul oli teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, ning kuidas on võimalik tõendada välisriigis omandatud võimalikku juhtimisõigust. 4.

§ 96

lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete või

§ 96lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ja isikul võib olla ainult üks juhiluba või seda asendav dokument (

§ 96lg 1).

Märgitu kehtib ka välisriigis väljastatud juhiloa korral. Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (

§ 88lg 1).

Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (

§ 88lg 2).

Sellisel juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Seega erinevalt inimesest, kellele on väljastatud juhiluba Eestis, saab välisriigis välja antud juhiloa omanik enda juhtimisõigust tõendada ainult kehtiva välisriigi juhiloa või muu juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid mitte liiklusregistri andmetega. 5. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Jaber Al Amourile ette, et ta juhtis Pärnu maakonnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust, kuna liiklusregistris puuduvad juhi juhtimisõiguse kohta andmed ning isikul puudus esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Menetlusalune isik ise on selgitanud, et tal oli kaasas rahvusvaheline juhiluba, aga see võeti samal päeval, so 20.06.2022 sadamas võltsingukahtlusega ära. Seega jäi tema kätte vaid Süüria Araabia Vabariigi siseriiklik juhiluba. Menetlusalune isik ja tema tööandja ka uurisid Tallinnas politseiametnikelt, kas menetlusalune isik võib sellegipoolest edasi sõita ning said enda sõnul jaatava vastuse. 5

(10)4-22-2656 6. Et Pärnus kinnipidamise järgselt oli Jaber Al Amouril esitada politseiametnikele üksnes Süüria Araabia Vabariigi siseriiklik juhiluba, on kinnitanud kohtuistungil ka tunnistaja N. T (vt kohtuistungi protokolli lk 11). Fotod esitatud siseriiklikust juhiloast asuvad kohtutoimiku lk 42-44.

§ 99

lg 1 p 3 näeb ette, et Eesti Vabariigis kehtib Genfi 1949.a teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba.

§ 99lg 11 kohaselt peavad Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Eeltoodu põhjal on tuvastamist leidnud, et Jaber Al Amouril Pärnu Maakonnas 20.06.2022 sõidukit juhtides nõuetele vastavalt juhiluba politseiametnikele esitada ei olnud. Kusjuures käesoleva väärteoasja arutamise ajaks on selge, et kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti Eestsis mootorsõiduki juhtimiseks ei oleks Jaber Al Amouril üleüldse politseile esitada olnud, sest kohtuvälise menetljea poolt esitatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 20.06.2022 kell 14.15 Maardu linnas Jaber Al Amouri poolt politseiametnikele esitatud juhiluba oli võltsing (ekspertiisiakt väärteotoimiku lk 1-2). Kuna välisriigi juhiluba saab olla

§ 96

lg 1 mõttes Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui see on kehtiv, ei ole menetlusalusel isikul võimalik tugineda ka väitele, et tal küll oli juhiluba, aga see asus Pärnumaal kinnipidamise hetkel politsei valduses. Arvestaes, et menetlusalune isik on ise avaldanud menetlejale, et töötab rahvusvahelise transpordiveo alal (vt väärteotoimiku lk 16), usub kohus, et menetlusalune isik oli Eestis mootorsõidukit juhtides teadlik enda juhiloa võltsitusest ning seega endal nõuetele vastava juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumisest. Sellele viitavad ka antud juhiloa saamise asjaolud, mille kohaselt Jaber Al Amouri isa tellis konkeetse rahvusvahelise juhiloa väidetavalt ka ekspediitori ametit pidavalt taksojuhilt taksosõidu käigus ning juhiluba anti üle kohvikus (tl 30-31). Seega on selge, et rahvusvahelise juhiloa saamiseks ei pöördunud Jaber Al Amour ühegi ametiasutuse poole. Seetõttu ei olnud menetlusalusel isikul mootorsõidukit juhtides

§ 96

lg-te 1 ja 2 ning § 99 lg 11 kohaselt võimalik tõendada enda juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult polnud tal 20.06.2022 kella 18:25 ajal, Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Pärnu maakond, Tallinn – Pärnu – Ikla 121km mootorsõidukit juhtides juhtimisõigust ja tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi.

7. Tõsi, Jaber Al Amour on ka väitnud kohtuistungil, et Harjumaal X sadamas kinnipidamise järel, mil temalt võeti ära rahvusvaheline juhiluba, ütlesid politseiametnikud talle ja tema ülemusele (tunnistaja M ), et ta võib sellegipoolest edasi sõita, minna Lätti või Poolasse (vt kohtuistungi protokoll lk 9). Kaebuse lisana on esitanud kohtule ka kuvatõmmised, milles M kinnitab menetlusalusele isikule, et ta võib sõita edasi (vt väärteotoimiku lk 20-21). M kinnitab kohtuistungil menetlusaluse isiku ütlusi, ning selgitab, et politseinik vastas talle, et kõik on hästi ja Jaber Al Amour saab Poolasse edasi minna (vt kohtuistungi protokoll lk 3). Vastupidiselt M ile ja menetlusalusele isikule, on X sadamas Jaber Al Amouri kinni pidanud politseiametnikud K. S ja R. R kohtuistungil andnud ütlused (vt kohtuistungi protokoll lk al 6), et selgitasid Jaber Al Amourile, et ta ei ole kinnipeetud ning võib vabalt liikuda, kuid sõidukiga edasi liiklemiseks ja mootorsõiduki juhtimiseks on tarvis leida asendusjuht. Tunnistajad on veendunud, et menetlusalune isik sai neist ka aru, sest väljendas vastava selgituse osas oma meelehärmi nii kõnes kui ka kehakeelega (R. R ütlused protokolli lk 9). Täpsustavalt on tunnistaja kirjeldanud, et kui inimesele midagi ei meeldi, siis tekivad teatavasti mingid refleksid käitumises. Samuti selgitasid tunnistajad sündmuskohal vastavaid asjaolusid läbi Jaber Al Amour telefoni viimase ülemusele M ile. Politseiametnikest tunnistajad on kohtuistungil andnud sündmuse kohta täpseid ja usutavaid ütlusi, mis on 6

(10)4-22-2656 kokkulangevad ning neis ei ole mingit alust kahelda. Kusjuures kohtu hinnangul on M i kohtuistungil antud ütluste põhjal ka aru saada, et politseinikud on talle vastavaid asjaolusid tutvustanud. So M on ise selgitanud (vt istungi protokolli lk 3), et “ Politsei arvas, et ta tegelikult ikkagi saab sõita Poolasse aga kui ei saa siis nad teevad talle protokolli, viivad auto kuskile politsei parklasse ja selgitavad talle kõike ise.“ ning et „Kell 16.11 Jaber kirjutas mulle, et politseinikud ütlesid talle, et ta saab vabalt Eestis liikuda, kuid nad ei andnud Jaberile mingit paberit ega protokolli, mis tõendaks, et teda kinni peeti ega ka ega ka sellist paberit, mis tõendaks, et tema rahvusvaheline juhiluba ära võeti. Siis otsustas Jaber teekonda jätkata, sest ta oli kindel, et politseinikud andsid talle selleks loa.“. Vastavast M i poolt viimati viidatud omavahelisest suhtlusest ei ole kohtule kuvatõmmist esitatud, mis näitab, et väärteotoimiku lk 20 asuvad kuvatõmmised on vaid teatud katked Jaber Al Amouri ja M i vahel toimunud sõnumite vahetamisest 20.06.2022 ning seetõttu ei ole vastava vestluse põhjal võimalik kindlaks teha, kuidas menetlusalune isik või ka M jõudsid otsusele, et Jaber Al Amour jätkab ilma rahvusvahelist juhtimisõigust tõendava dokumendita teekonda. M i seisukohti, et edasi liiklemisel võib Jaber Al Amouril juhtimisõigust tõendavat dokumenti siiski vaja minna, on väljendanud kohtuistungil ka menetlusalune isik ise, andes ütlusi (vt kohtuistungi protokolli lk 12-13), et kui teda peatatakse kuskil Lätis või kuskil piiri peal, siis on see standardne, et palutakse dokumente ja menetlusalune isik annab dokumendid. Ning edasi, et peale Muugal politsei poolt kinnipidamist ei tahtnudki menetlusalune isik enda sõnul Eestist lahkuda, vaid räägib, et: „Ma tahtsin minna kohta, kus puhata tee peal ja oodata kuni ma saan aru, mis siis politseiga peaks juhtuma. Selle osas, et politsei pakkus mul puhata Tallinnas sain mina aru, et mul on vabadus puhata üleüldiselt Eestis, et mitte ainult Tallinnas“. Antud ütlusi kohus usutavaks ei pea. Seda esiteks seetõttu, et ülalpool toodult on kohus juba viidanud menetlusaluse isiku ütlustele, milles politseinikud lubasid tal väidetavalt minna Lätti või Poolasse (vt käesoleva otsuse p 7 esimene lõik ning kohtuistungi protokolli lk 9), samas käesolevas lõigus välja toodud ütlustes aga möönnud selgelt, et tema arvates lubati tal asjaolude selgumiseni liikuda üksnes Eesti piires. Seega ei ole menetlusalune isik olnud oma ütlustes järjepidev ning seda olulises asjaolus, st kas üldse ja millises ulatuses tal lubati edasi sõita sõidukiga. Lisaks oleks Jaber Al Amour selgelt ka Tallinnas või Tallinna lähedal leidnud piisavalt tanklaid või muid kohti, kus puhata ja politsei seisukohti oodata. Ometigi oli ta teistkordseks politsei poolt kinnipidamise hetkeks liikunud Tallinnast täpselt selles suunas, kuhu tema teekond viis, so Poola suunas ning jõudnud juba Tallinnast ca 120 km kaugusele (väärteoprotokollis toodud teo toimepanemise koht Tallinn-Pärnu-Ikla tee 121 km). Ehk ainuke tõele vastav selgitus saab olla, et Jaber Al Amour ei liikunud Muugalt ära puhkekohta otsima, vaid jätkas teekonda Poola suunas, vaatamata asjaolust, et ta teadis, et rahvusvahelist juhtimisõigust tõendavat dokumenti tal kinnipidamisel ei Eestis ega ka väljaspool (nt Läti Vabariiki jõudnuna) mootorsõiduki juhtimise kohta esitada ei ole. Seega on M i ülalpool tsiteeritud ütluste kui ka Jaber Al Amouri poolt väljendatu põhjal selge, et nii tunnistaja kui ka Jaber Al Amour mõistsid, et rahvusvaheline juhiluba võeti menetlusaluselt isikult võltsimiskahtlustega ära ning ühtegi paberit talle asemele ei antud, millega ta saaks endal juhtimisõiguse olemasolu tõendada, samuti mõisteti ka, et edasi sõites on võimalik, et politsei teeb protokolli ning toimetab juhitud sõiduki parklasse. Nii ka juhtus, kuna vaatamata kahtlustele ning rahvusvahelist juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumisele, otsustas Jaber Al Amour teekonda jätkata. Ehk usutavad on politseiametnikest tunnistajate ütlused, et kuigi isik vabastati peale võltsimistunnustega juhiloa esitamist kuni asjaolude kontrollimiseni, st ta ei olnud kinnipeetav, ei tähendanud seda, et ta võis asuda mootorsõidukit juhtima ning Jaber Al Amouri seda politsei selgituste põhjal ka mõistis, kuid seda menetlusalune isik siiski tegi. 7
(10)4-22-2656 8.

§ 88

lg 1 alusel peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument ning

§ 90

lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega tuleb asuda seisukohale, et tuvastatud on Jaber Al Amouril käitumises olemas

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. 9. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on leidnud otsuses, et tegemist oli tahtliku rikkumisega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Jaber Al Amour pani

§ 201lg-s 1 kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult.

Kohus leiab, et Jaber Al Amour pani liiklusnõuete rikkumise toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Tähele tuleb panna, et Jaber Al Amour ei ole väitnud ei kaebuses ega ka kohtuistungil, nagu ta ei oleks kursis asjaoluga, et tema rahvusvaheline juhiluba võeti võltsimiskahtlusega politsei poolt temalt ära. Kaudse tahtluse puhul peab isik teo toimepanemise ajal võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (KarS § 17 lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (KarS § 17 lg 3). Tulenevalt

§ 14

lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ükski tõend ei näita, et Jaber Al Amour ei oleks teadnud, et autoga Eesti Vabariigis liiklemiseks (ja siit läbi sõites ka järgnevates riikidel liiklemiseks) on tarvis rahvusvahelist juhtimisõiguse olemasolu tõendavat juhiluba. Seega pidi Jaber Al Amour pidama vähemalt võimalikuks, et teostab temalt juhiloa äravõtmise järel konkreetse sõiduki juhtimisega süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pidama võimalikuks vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. So menetlusalune isik teadis, et temalt võeti juhiluba võltsimiskahtlusega ära ning liikluses edasi osaledes tal politseile juhtimisõigust tõendavat dokumenti esitada ei ole, mistõttu pidi ta võimalikuks pidama süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda, kui ta jätkab sõiduki juhtimist. Seega on tegemist toime pandud tahtliku süüteoga.

  1. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka, et käesolevas väärteoasjas Jaber Al Amourile etteheidetav tegu ei moodusta juriidilises mõttes ühe teo KarS § 348 lg 1 (teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine) alusel alustatud kriminaalasjas nr 22230300014 kirjeldatud teoga, so võltsitud juhiloa kasutamisega. Selgitada tuleb, et kriminaalmenetluse aluseks olnud juhtum toimus 20.06.2022.a kell 14:15, teo toimepanemise koht on x linn x tee 24/2 juures (vt ka selles osas ka tunnistaja U. V ütluseid kohtuistungil protokolli lk al 5). Väärteomenetluse 267022002658 aluseks olnud juhtum toimus 20.06.
  2. a kell 18:25, teo toimepanemise koht on Pärnu maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 121 km. Oluline on, et peale esimest politsei poolset peatamist sai menetlusalusele isikule teatavaks, et tema poolt esitatud rahvusvaheline juhiluba on võltsingukahtlusega. Asjaolu, et isik vabastati kuni asjaolude kontrollimiseni, st ta ei olnud kinnipeetav, ei tähendanud seda, et ta võis asuda mootorsõidukit juhtima, kuid seda menetlusalune isik siiski tegi. Seega esitas Jaber Al Amour esimesel korral politseile võltsimistunnustega rahvusvahelise juhiloa ning samal päeval, kuid teisel korral, olles vahepeal asunud teadlikult ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita mootorsõidukit juhtima, politseile rahvusvahelist juhiluba ei esitanud. Seega pole need teod kantud ühtest tahtlusest ega vaadeldavad ühtse teona ajalises ja ruumilises mõttes. Nii aeg, kui ka teo toimepanemise koht on erinevad, samuti on erinev õigusrikkumine, mille toimepanemist isikule ette heideti. Esimesel juhul oli etteheiteks võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine, teisel korral aga juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Seega ei ole tegemist sama teoga, mille eest oleks isikut juba karistatud.
  3. Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Väärteomenetluse 8

(10)4-22-2656 lõpetamst on menetlusalune isik taotlenud kohtule esitatud kaebuses. Kohus leiab, et VTMS § 30 rakendamine ja väärteomenetluse lõpetamine ei ole menetleja kohustus. VTMS § 30 lg 1 on sõnastatud, et menetleja võib menetluse lõpetada. Selline sõnastus tähendab, et ka juhtudel, kui menetlusalune isik on täitnud VTMS § 30 lg 1 p 2, 3 tingimused (näiteks hüvitanud kahju või võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis), ei ole menetlejal kohustust väärteomenetlust lõpetada. Ehk antud sättest tuleneb sõnaselgelt, et menetlejal on õigus ja võimalus väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada, kuid tal ei ole sellist kohustust näiteks menetlusaluse isiku nõudmisel. Seetõttu ei ole menetlusalusel isikul ka mitte mingit alust kohtuvälisele menetlejale ette heita asjaolu, et teda karistati antud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga selle asemel, et väärteomenetlus hoopis lõpetada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on menetlusaluse isiku karistamine põhjendatud ning väärteomenetuse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel alust ei ole. Sellel seisukohal on kohus eelkõige põhjusel, et menetlusalune isik ei ole siiani aru saanud ega nõustunud sellega, ta on üldse midagi valesti teinud ning liiklusrikkumise toime pannud.
  1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega Jaber Al Amouri süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Riigikohus on
  3. mai
  4. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kuivõrd tegu on toime pandud tahtlikult, nõustub kohtuvälise menetlejaga, et

§ 201lg 1 nõuete rikkumises tuleb hinnata isiku süüd keskmiseks.

14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200 trahviühikut või kuni 30 ööpäeva aresti. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida arvestades sellega, et teadaolevalt isikut Eesti Vabariigis varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ei ole, saab pidada igati kohaseks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud 9

(10)4-22-2656 menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi keskmises ulatuses - 100 trahviühikut. Kuna kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on keskmises määras karistuse kohaldamine õiguspärane.
  1. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 400 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus Jaber Al Amouri karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. Menetluskulud
  2. Jaber Al Amouri kaitsja Yaroslav Radzivill on esitanud kohtule taotluse mõista Jaber Al Amouri kasuks välja 2300 euro suurune kaitsjatasu, mille menetlusalune isik on kohustunud tasuma advokaadibüroole Advokaadibüroo Radzivill OÜ talle osutatud õigusabi eest. VTMS § 38 lg-st 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Yaroslav Radzivill on taotluse kohaselt osutanud õigusabi 16,5 tunni vältel, kusjuures ühe tunni maksumus on nõustamisel 100 eurot ja edasi 150 eurot (käibemaksuta). Kohtule on esitatud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud. Kohtu arvates tuleb kaitsja poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega pidada üldiselt vajalikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks tuleb lugeda ka tunnihinda. Seega tuleb menetluskuluks lugeda õigusabi osutamine kogumaksumusega summas 2300 eurot (ilma käibemaksuta). KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jääb kaitsja tasu menetlusaluse isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.