Obsah (7)
§ 76§ 113§ 418§ 63§ 65§ 68§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2022 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4006 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Kohtuasi Vi
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Jätta Ursel Veimann vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Harju Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõisteti Ursel Veimannile
§ 113
lg 1 - § 25 lg 2 ja
§ 418
lg 1 järgi ning
§ 63lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel, tulenevalt lühimenetlusest, vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.
§ 65
lg 1 alusel suurendati osaliselt Harju Maakohtu 14.04.2016 otsusega mõistetud karistust mõistetava karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust.
§ 681
(6)lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse alguseks loeti
- november
- Kohtuotsus jõustus osaliselt 18.01.
- Viru Vangla esitas 11.11.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ursel Veimanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse kandmise algus 03.11.2015 ja lõpp 03.11.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 03.11.
- Kinnipidamisasutuses Ursel Veimanni kohta koostatud iseloomustuse kohaselt osales tema individuaalnõustamises tema poolt teistele isikutele tekitatud kahju mõistmiseks, ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest. Vestlused läbi viidud 21.08.2018, 18.09.2018, 25.04.2019 ja 03.07.
- On läbinud vestlused impulsiivsest ja vägivaldsest käitumisviisist 25.04.
- ETEV vabanemise korral asub elama aadressile xxx turvakodusse. Asutus on andnud nõusoleku kinnipeetav Ursel Veimann'i võtmise kohta programmi. Juhataja M N on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Isik on lõpetanud x Põhikooli. Ajavahemikus 06.11.2018-20.01.2020 omandas vanglas abikoka eriala kutse. TÖR andmetel on isik enne vangistust töötanud x 01.06.2014-03.03.
- Kuna elukutse puudub, on teinud erinevaid liht- ja abitöid, käinud ka Soomes lammutus- ja katusetöid tegemas. OÜ x juhatuse liikme P L sõnul on kinnipeetavale töökoht ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud. Tööd on võimalik teha ka elektroonilise valve kohaldamise ajal. Tööandja sõnul on tegemist detailide kokku panemisega, mis kohapeale tuuakse. P L on enda sõnul vangistuse ajal kinnipeetavat rahaliselt toetanud ja on nõus teda ka ennetähtaegse vabanemise korral igakülgselt abistama. Ajavahemikul 01.02.2017 - 14.03.2018 töötas Viru Vanglas tootmistööl, kuid töötamine katkestati, sest ohustas enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Lisaks on käesoleva vangistuse jooksul töötanud majandustöödel ajavahemikel 06.08.2016 05.11.2016 ning 06.11.2016 - 19.07.
- Alates 04.11.2019 töötab köögitöölisena - pagarina. 10.11.
- a seisuga K-Raha andmetel jooksvad nõuded puuduvad ja tema vabanemisfondis on 1962 eurot. Isik on pikaajaliselt elanud koos elukaaslasega, kellega on
- a sündinud tütar. Suhtluskonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega ei ole suhteid katkestanud ja suhtleb vangistuse ajal edasi. Käesoleva vangistuse jooksul suhtleb tütrega ja lähedastega telefoni - ja lühi/pikaajaliste kokkusaamiste teel. Viimased 4-5 aastat enne vangistust tarvitas peamiselt narkootikume, kuid seltskonnas sedagi koos alkoholiga. Käesoleva vangistuse jooksul läbis ajavahemikul 15.02.2017 - 07.04.
- a sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja 31.10.2018 programmi jätkutegevused. Lisaks läbis käesoleva vangistuse jooksul sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna ja osales x tugigrupi tegevustes. Isikul on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. On enda sõnul igapäevaselt tarvitanud narkootikume 4-5a jooksul enne vahistamist - suitsetas kanepit ja tarvitas kokaiini tavaliselt koos GHB-ga. Tunnistab sõltuvust, samuti suutmatusest sellest iseseisvalt vabaneda. Käesolevalt toimepandud kuritegu toime pandud narkojoobes olles. 2
(6)Selgitab, et on käesoleval hetkel on õppinud enda vigadest ning soovib enda käitumist parandada. Motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemidega. Arvestades Ursel Veimanni ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Ursel Veimanni tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav Ursel Veimann tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale Ursel Veimann'ile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll 24 kuud ja katseaeg kuni 03.11.2029. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Ursel Veimann'ile järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 2'1 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
§ 75
lg 2 p 3 - mitte omama, kandma ja kasutama relva;
§ 75
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks -asuma tööle 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist või võtma end arvele Eesti Töötukassas;
§ 75
lg 2 p 8 - osalema vägivaldset käitumist käsitlevas sotsiaalprogrammis;
§ 75
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele 12 kuuks, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;
§ 75
lg 4 - isiku enda võetud lisakohustus, mille kohus on kinnitanud - kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada - osaleda x turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 06.12.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Peale vabanemist hakkab õiguskuulekalt elama ja asub tööle. On teinud järeldusi ja soovib vabaduses saada tütre kasvatamisest osa. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ursel Veimanni tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Ursel Veimann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et Ursel Veimann on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Ursel Veimann avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise 3
(6)valve seadet. Maja sisekorra eeskirjade kohaselt võetakse kõigilt teenusele tulijatelt allkiri selle kohta, et nad on nõus asuma elama ühte tuppa elektroonilise valve all oleva isikuga, seega on kõik võimalikud täisealised isikud andnud nõustumuse elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Samuti on nõustumuse andnud turvakodu juhataja. Ursel Veimannil on elukoht vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida Ursel Veimanni puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Ursel Veimanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist elektroonilise valve alla. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Ursel Veimanni puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Ursel Veimann on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on Harju Maakohtu 30.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus ja teine Harju Maakohtu 14.04.2016 otsusega mõistetud karistust, mis liideti hilisemale karistusele. Ursel Veimanni käitumine vangistuses hõlmab erinevaid positiivseid aspekte. Positiivne on, et isik on vangistuse jooksul läbinud hoolikalt täitmiskava ja läbinud muuhulgas individuaalnõustamise ja vestlused impulsiivsest ja vägivaldsest käitumisviisist. Kohus hindab positiivselt, et isik soovib elama asuda aadressile x Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse, kus isikul oleks võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Asutus on andnud nõusoleku kinnipeetav Ursel Veimann'i võtmise kohta programmi. Kohus on asja materjalidest tuvastanud, et isik on kuriteo toime pannud narkootiliste ainete mõju all. Materjalide kohaselt on isikul diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik tunnistab sõltuvust, on nõus astuma samme enda olukorra parandamiseks ja valmis läbima 6-12 kuulise programmi. Kohtu hinnangul näitab valmidus probleemiga tegeleda isikut positiivsest küljest. Ometi ei ole kohtul veendumust, kas isik on käesoleval ajal piisavalt motiveeritud, et läbida programm täies ulatuses viibides eemal lähedastest. 4
(6)Isikul on elukaaslane ja tütar, kellega isik vangistuse jooksul suhtleb. Kohtuistungil on isik väljendanud, et soovib tütre kasvatamisest vabaduses rohkem osa võtta. Kohus leiab, et on positiivne, et isikul on realistlik eesmärk, mille poole püüelda. Materjalide kohaselt on isikule valmis tööd pakkuma P L , kes on kinnitanud, et on aastate jooksul Ursel Veimanni ja tema perekonda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetanud ning arutanud ühiskonda tagasitulemise väljavaateid. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on olemas tugi ja lähedased, kelle toele loota. Iseloomustuse kohaselt on isiku suhtluskonnas kriminaalse taustaga tuttavad, kellega ei ole suhted katkenud ja kellega suhtleb vangistuse ajal edasi. Kohtu hinnangul võib kriminaalsete hoiakutega inimestega suhtlemine mõjutada isiku edasisist seaduskuulekat käitumist. Kohtul ei teki veendumust, et isik on enda väärtushinnangutes teinud juba enne karistuse täielikku kandmist selliseid muutusi, mis suudaksid isikut hoida seaduskuulekate eluviiside juures ka kriminaalsete eluviisidega inimestega suheldes. Hinnates isiku tööharjumusi, siis on kohtu hinnangul positiivne, et isik on omandanud vangistuse jooksul
- taseme abikoka kutsehariduse. Enne vangistust ei olnud isikul kutseharidust ning töötas enda sõnul psühhiaatriakliinikus hooldajana. Samuti on isik teinud erinevaid liht- ja abitöid. Kohus hindab positiivselt, et vangistuse jooksul on isik töötanud majandustöödel ajavahemikel 06.08.2016-05.11.2016 ja 06.11.2016-19.07.
- Ajavahemikul 01.02.2017 - 14.03.2018 töötas Viru Vanglas tootmistööl, kuid töötamine katkestati, sest ohustas enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Alates 04.11.2019 töötab köögitöölisena – pagarina. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on välja kujunenud tööharjumus. Kohus leiab, et positiivsete tööharjumuste loomine tagab isikule paremad eeldused töökoha hoidmisel vabaduses. OÜ xxx juhatuse liikme P L sõnul on kinnipeetavale töökoht ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud. Tööd on võimalik teha ka elektroonilise valve kohaldamise ajal. Tööandja sõnul on tegemist detailide kokku panemisega, mis kohapeale tuuakse. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on olemas kindel töökoht, kuid arvestades asjaolu, et isik soovib vabaneda MTÜ x turvakodusse, siis on kaheldav, kas isik suudab samaaegselt töötada ja osaleda turvakodu tegevustes. Nimelt on tegemist turvakoduga, kus isikul oleks võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Seega võivad isiku võimalused töötada olla piiratud programmis osalemise tõttu. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et isik on varasemalt kuritegusid toime pannud materiaalset olukorra tõttu((võla välja nõudmine viis tapmiskatseni, narkokuritegu) ja isikul on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus, siis puudub kohtul veendumus, et materiaalsest olukorrast tulenev risk oleks väike või väheoluline. Iseloomustuse kohaselt puudub Ursel Veimannil isikut tõendav dokument, seega võib isiku tööle vormistamine või riiklike toetuste vormistamine olla raskendatud. Kuigi iseloomustuse kohaselt K-Raha andmetel jooksvad nõuded puuduvad ja isikul on vabanemisfondis 1962 eurot, siis on kaheldav, et isik suudab vabaduses elatuda seaduslike rahaliste vahendite kaudu. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus, et isik on oma mõttemaailmas teinud sellised muutused, mis tagaksid õiguskuuleka elu tagasihoidlike materiaalsete vahendite kaudu. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus märgib, et täiendavat riski kujutab narkootiliste ainete sõltuvus ning kuigi isik on tunnistanud sõltuvust ja soovib asuda elama xxx turvakodusse, siis võib elu vabaduses viia tagasilanguseni. Teadaolevalt on vangistuses viibimise ajal narkootiliste ainete tarvitamine takistatud, kuid vabaduses võib isik kriminaalsete hoiakutega inimeste kaudu omandada narkootilisi aineid. Kohtu seisukoha järgi ei ole piisavaks garantiiks ka elektroonilise valve kohaldamine. Teada on, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega 5
(6)isik tegeleb ja kellega suhtleb. Piisavaks garantiiks ei pea kohus allumist kriminaalhooldaja kontrollile. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Kantud karistuse ajal ei ole toimunud isiku käitumises muutusi, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismustrite muutumises. Tuleb taas nentida, et edulootus seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Kohtul on võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Ursel Veimanni suhtes kohtul usaldus puudub. Ursel Veimanni käitumine ja elukorraldus vabaduses ei ole selline, mis tekitab kohtus usalduse, et isik suudab oma elu ennetähtaegsel vabanemisel korraldada seaduskuulekalt. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse jooksul isik väljendanud selliseid muutusi, et kohtul tekiks usaldus toimunud muutuste püsivuses. Käesoleval hetkel ei kaalu Ursel Veimanni isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, elukoha olemasolu) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, narkootiliste ainete sõltuvus). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ursel Veimanni Harju Maakohtu 30.06.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)