Obsah (6)

§ 384§ 180§ 318§ 339§ 326§ 245

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7070 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kr

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 30.09.2016 kohtuotsusega karistati A.E KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi 3 aasta 4 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A.E karistusaja hulka eelvangistus alates 08.03.2016 ning karistuse kandmise alguseks loeti 08.03.2016.

§ 180

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti A.E menetluskulud osaliselt, s.o summas 528 eurot riigi kanda ning menetluskulud summas 1435 mõisteti välja A.E-lt (360 eurot riigi õigusabi kulud, 1075 eurot sundraha). Menetluskulud tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.1. Sama 30.09.2016 kohtuotsusega karistati Aleksei Kuznetsi KarS § 64 alusel liitkaristusega 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Kuznetsi karistusaja hulka eelvangistus alates 08.03.2016 ning karistuse kandmise alguseks loeti 08.03.2016.

§ 180lg-te 1 ja 3 alusel jäeti A.

Kuznetsi menetluskulud osaliselt riigi kanda ning menetluskulud ülejäänud summas 1435 eurot, mõisteti välja A. Kuznetsilt (360 eurot riigi õigusabi kulud, 1075 eurot sundraha). Menetluskulud tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2. Viru Maakohtu 30.09.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.E , kes palub muuta maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja teha uus otsus, millega jäetakse suurem osa menetluskuludest riigi kanda. Apellant märgib, et kokkulepe oli sõlmitud karistuse osas ning ei puutunud menetluskulusid, seega nõustudes kokkuleppega ei nõustunud A.E väljamõistetud menetluskulude jaotamisega. Menetluskulude jaotamine on tehtud ilma apellandi nõusolekuta. A.E leiab, et sellega on rikutud

1. peatüki 2 jao sätteid. A.E varaline seis on väga raske, samuti puuduvad tal sugulased, kes teda toetaks ning vangistuse tõttu on töötamise ja teenimise võimalused piiratud. Kuna rahalisi vahendeid ei ole ja süüdimõistetu peab täitma ka vabanemisfondi, puudub tal ilmselge võimalus hüvitada menetluskulusid. Selline võlg peale vabanemist raskendab tema resotsialiseerumist. 2.
2. Viru Maakohtu 30.09.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav A. Kuznets, kes palub muuta maakohtu otsuse menetluskulude osas ja teha uue otsuse, millega jätta osa menetluskuludest veel riigi kanda, kuna ta ei näe lähema nelja aasta jooksul nende maksmiseks võimalust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsioonidega, leiab, et A.E ja A. Kuznetsi apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada nende esitajatele. 3.
4. Riigikohus on kokkuleppemenetluses tehtud otsuse edasikaebamise osas selgitanud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3).

Praegusel juhul ei ole A.E ja A. Kuznets viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Tehtud on üksnes deklaratiivne viide

-i

1. peatüki
2. jaole. Mõlemad rõhutavad üksnes korduvalt, et oma varalisest seisust tulenevalt ei ole ta võimeline menetluskulusid tasuma. 3.
3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning maakohtu otsusega, esimese kohtuastme poolset menetlusnormide rikkumist ei avastanud. Tuvastamist leidis, et 30.09.2016 sõlmisid prokurör Anu Toluk, süüdistatavad A.E ja tema kaitsja Sergei Politšev ning A. Kuznets ja tema kaitsja Arvo Suuban kokkulepped (kohtutoimik, lk 25-26, 27-28), mille kohaselt lisaks süüditunnistamisele ja karistuse mõistmisele jõuti kokkuleppele ka menetluskulude osas, kus märgiti, mis ulatuses jäävad menetluskulud riigi kanda ja süüdistatava kanda jäävad kohtumenetluses tekkivad kulud ning sundraha, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kokkulepped oli allkirjastatud prokuröri, süüdistatavate ja kaitsjate poolt. Täidetud oli

§ 245

lg 1 p-st 12 tulenev nõue, mille kohaselt peavad pooled, s.o prokurör, süüdistatav ja kaitsja, jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses, aga ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180

lg 2 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises (p 12). Praegusel juhul on osapooled antud küsimustes kokkuleppele jõudnud. 3.

1. Viru Maakohus arutas eelkirjeldatud kokkulepet avalikult kohtuistungil 30.09.
2. A.E ja A. Kuznets kinnitasid kohtule vastates, et on kokkuleppest aru saanud ning vabatahtlikult andsid nõusoleku, jäädes istungil varasemate kokkulepete juurde. Maakohus samal kuupäeval tehtud otsusega kokkulepped ka kinnitas, mõistes kohtuotsusega muuhulgas A.E-lt ja A. Kuznetsilt kummaltki välja menetluskulud, so sundraha 1075 eurot ja kaitsjatasu 360 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul. Seega ei ole tuvastatav kriminaalmenetluse rikkumine.
3. Eelnevast lähtudes ja juhindudes

§ 318

lg-st 4,

§ 326lg-2 p-st 3 jätab ringkonnakohus A.E ja A.

Kuznetsi apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastab esitajatele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3