4-19-4946/51

(4)Samuti tunnistati V.N süüdi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15 1 lg 1 järgi ja karistati 8-päevase arestiga. Karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi lõpetati menetlus V.N-i suhtes teos kuriteotunnuste esinemise tõttu ja tagastati toimik kohtuvälisele menetlejale menetluse jätkamiseks. Kohus mõistis Valeri V.N-ilt välja menetluskulu 227 eurot (so ekspertiisitasu 168 eurot ja narkootilise aine tarvitamise tuvastamisega seotud kulu 59 eurot). Mõistetud menetluskulu määrati tasumisele 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitas välja, et KarS § 218 lg 1 järgi etteheidetavas väärteos esinevad kuriteotunnused ning seetõttu tuleb VtMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlus lõpetada ning toimik tuleb kohtuvälisele menetlejale tagastada menetluse jätkamiseks. V.N-ile etteheidetavas väärteos LS § 201 lg 2 järgi (02.08.2019 episood) leidis tõendamist, et V.N juhtis 02.08.2019 kell 01:11 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 27 kilomeetril mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtu hinnangul pani V.N teo toime tahtlikult kuna oli enne sõitma asumist teadlik, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus. Kohtu luges tõendatuks ka NPALS § 151 lg 1 kvalifitseeritavad väärteod (02.08.2019 ja 04.08.2019 episoodid). Narkootilise aine tarvitamise tuvastamise proovid nii 02.08.2019 kui ka 04.08.2019 olid positiivsed ning reageerisid erinevatele amfetamiini vormidele. Ekspertiisiaktiga nr 19E-AS0886 asus ekspert seisukohale, et V.N-i juurest 04.08.2019 leitud minigripp kilekott sisaldas amfetamiini jälgi ja tablett sisaldas 44% metüleendioksümetamfetamiinihüdrokloriidi, mis sisaldas seega 0,19 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Metamfetamiin ja MDMA kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on V.N-ile ette heidetavad teod õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. Teod pani V.N toime tahtlikult. Karistust mõistes leidis kohus, et V.N tuleb karistada arestiga. Varasemad rahatrahvid on V.N tasumata ning vaatamata varasematele rahatrahvidele on ta jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist, mistõttu ei oma rahatrahvid sellist mõju, mis täidaks karistuse eesmärgid. Karistust kergendavad asjaolud kohtu hinnangul puudusid. Kuivõrd V.N varasemalt väärtegude eest arestiga karistatud ei ole võib jääda määratav arest sanktsiooni keskmises määras. 2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas 17.12.2019 apellatsiooni V.N. Esitatud apellatsioonis taotleb V.N 04.08.2019 teostatud ekspertiisi tühistamist, kuna tehtud ekspertiis näitas juba 02.08.2019 ekspertiisiga tuvastatud narkootilise aine tarvitamise jääke. Ta on tunnistanud, et tarvitas enne 02.08.2019 amfetamiini. Samal päeval teostatud ekspertiis kinnitas seda. Järgmine ekspertiis tehti talle 04.08.2019 ja see näitas jälle amfetamiini tarvitamist. Kuna ta ei olnud pärast 02.08.2019 narkootilisi aineid tarvitanud, siis järelikult tuvastati 04.08.2019 teostatud ekspertiisi käigus sama amfetamiini jäägid, mida ta oli enne 02.08.2019 tarvitanud. V.N taotles apellatsiooni läbivaatamist kohtuistungil ning soovis sellest osa võtta. 3. 06.01.2020 esitas V.N ringkonnakohtule apellatsiooni lisa, milles avaldab soovi kanda temale määratud 18-päevast aresti osade kaupa pühapäeviti, kuna vabanemisel asub ta tööle, et teenida raha. 4. Ringkonnakohtu istungil toetas V.N oma apellatsiooni. Tema hinnangul on teda karistatud sama teo eest kaks korda, sest 04.08.2019 läbi viidud ekspertiis tuvastas sama aine, s.o amfetamiini tarvitamise kui varasem ekspertiis. Seoses sellega oleks pidanud maakohus mõistma talle lühema karistuse. 2

(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud väärteomenetlusõigust. Maakohtu otsus on põhjendatud ning maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärtegude raskuse ja menetlusaluse isiku käitumisega, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti tulenevalt apellatsioonis esitatud etteheidetest järgnevalt. Tulenevalt VTMS §-st 146 vaatab ringkonnakohus apellatsiooni läbi kaebuse piirides ja apellatsiooni esitamise tähtaega järgides. Sellest tulenevalt jääb apellandi poolt 06.01.2020 esitatud apellatsiooni lisa läbi vaatamata, kuivõrd see on esitatud apellatsioonitähtaja väliselt (apellatsiooni esitamise tähtaeg lõppes 25.12.2019). Esmalt märgib ringkonnakohus, et 04.08.2019 ei olnud tegemist ekspertiisidega, vaid narkootilise aine tuvastamisega indikaatorvahendi abil (2 kd tl 4). Nimelt fikseeriti 04.08.2019 V.N-i uriiniproovist positiivne indikaatorvahendi näit, mis reageeris metüleendioksümetamfetamiinile (MDM), metamfetamiinile (MET) ja amfetamiinile (AMP). V.N on ise kontrolli käigus selgitanud, et jõi esmaspäeval (
2. juulil 2019) joogi sees mingit ergutit väsimuse peletamiseks, sest oli olnud öö otsa magamata. Samal päeval koostatud väärteoprotokollis on V.N juhtunu kohta samuti selgitanud, et jõi
3. juulil 2019 joogi sees ergutit (2 kd tl 3). 02.08.2019 tuvastati V.N indikaatorvahendi kasutamise abil narkootilise aine tarvitamine. Indikaatorvahend reageeris amfetamiinile. V.N selgitas seejuures, et oli tarvitanud umbes 5 päeva tagasi joogi sees amfetamiini või mingit energia pulbrit (1 kd tl 16-17). Kuna 02.08.2019 peeti V.N kinni narkootilise aine tarvitamise kahtlusega ajal, mil ta juhtis mootorsõidukit, siis oli vaja selgitada, kas V.N juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Seetõttu viidi ta joobe tuvastamiseks Wismari Haiglasse. Arst tuvastas V.N värina laugudes. Arstliku läbivaatuse käigus tunnistas V.N, et tarvitas 4 päeva tagasi amfetamiini suu kaudu (1 kd tl 12). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et laboratoorse uuringu käigus fikseeriti V.N-i uriinist leitud ainetest amfetamiin (AMP), metamfetamiin (MET) ja fluorometamfetamiin (FMA) (1 kd tl 11). Arst-toksikoloogiaekspert MT andis nende andmete põhjal arvamuse, et V.N esinesid 02.08.2019 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnised, kuid joovet ei olnud (1 kd tl 10). Eeltoodust nähtub, et V.N-i selgitused narkootilise aine tarvitamise osas ei ole järjepidavad ega omavahel kooskõlas. 02.08.2019 on ta sündmuskohal politseinikule selgitanud, et tarvitas amfetamiini 5 päeva tagasi. Pärast seda Wismari Haiglas teostatud arstliku läbivaatuse käigus on ta aga arstile tunnistanud, et tarvitas amfetamiini 4 päeva tagasi. Kuupäevadest või nädalapäevadest ei ole ta kummalgi juhul rääkinud, kuid teadis, et tarvitas amfetamiini. Seevastu 04.08.2019 on ta juba päris täpselt mäletanud, et tarvitas ainet 29.07.2019, kuid selleks ei olnud mitte amfetamiin vaid mingi erguti. V.N-i ütlused ei ole kooskõlas ka tuvastatud asjaoludega. 02.08.2019 leiti uuringu käigus V.N-i uriinist AMP, MET ja FMA jääke, 04.08.2019 aga AMP, MET ja MDM jääke. Seega on kahe päeva jooksul asendunud üks narkootiline aine teisega, s.o FMA MDM-ga. Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et V.N-i ütlused narkootiliste ainete tarvitamise asjaolude suhtes ei ole usaldusväärsed ega anna seetõttu alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 3