Obsah (4)

§ 58§ 221§ 7§ 2

4-21-3251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2021, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-3251 (233021002405) Kohtunik I

§ 58

lg 3 sätestatud rikkumise toimepanemise eest

§ 221

lg 1 alusel 25 trahviühikuga, s.o 100 eurot menetlusalune isik E.I ik XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx Kaebuse esitanud isik Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155-156 maakohus otsustas: Jätta E.I esitatud kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.07.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233021002405 E.I karistamises

§ 58

lg 3 sätestatud rikkumise toimepanemise eest

§ 221

lg 1 alusel rahatrahviga 25 (kakskümmend viis) trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is, nr 932200221023778606 Swedbank AS-is, nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. 1 4-21-3251 Kohus selgitab, et kui rahatrahvi ei ole tasutud täies ulatuses, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 21.10.
2. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MAAKOHUS TUVASTAS
3. 27.07.2021 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III juhtivuurija Alan Vladimirov väärteoasjas nr 233021002405 üldmenetluse otsuse, millega karistas E.I (ik XXX) liiklusseadus (

) § 221 lg 1 alusel juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule sõitmise eest, rikkudes

§ 58lg 3, rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o.

100 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri avariipolitseinik Ivan Zi koostatud 28.06.2021 väärteoprotokolli kohaselt pani E.I teo toime 28.06.2021 kell 11:38 Tallinna mnt 52, Narva linn, Ida-Viru maakond, juhtides sõidukit BMW 318D reg-märgiga xxx, liikudes Tiimanni tn suunas.

1. 10.08.2021 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku edastatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. E.I soovib esitatud kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi juhtivuurija Alan Vladimirovi 27.07.2021 otsus väärteoasjas nr
2. E.I leidis, et 28.06.2021.a. kell 11.40 paiku ma sõitsin autoga BMW reg märk x ristmikule Tallinna mnt 52, Narva. Oli roheline foor, kui aga ma tegin pööramist paremale, foor sai kollaseks. Selleks, et ei peata ristmiku keskel, ma jätkasin pööramist ja lõpetasin manöövri. Mind peatas politseiauto. Politseinikud ütlesid, et ma sõitsin ristmikule keelava foori ajal, kuid tõendada seda ei saanud. Mina selgitasin, kuidas ma tegin manöövri, selleks et, ei rikuks autode liikumist ristmikul. Politseinukud koostasid protokolli, mina ütlesin koheselt, et ei ole rikkumisega nõus. Ei ole nõus rikkumisega. Rikkumine ei ole tõendatud. Tõenditeks on ainult kaks politseinikku- Z Z ja X X põhjendamatud ütlused. Lisan ristmiku pildid, mis on tehtud 02.07.2021.a. Vastavalt Liiklusseaduse § 58 lg 1 Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma. Kuna ristmikul puudus stoppjoon ja stoppjoonemärk, pidi ma ristmikult parema poole ära sõitma.
3. 12.08.2021 edastas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur kohtule väärteotoimiku. 2 4-21-3251
4. 31.08.2021 määrusega võttis kohus E.I kaebuse menetlusse ja määras vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas E.I kaebuse ärakirja koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Kohus andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada maakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, sh menetlusalusel isikul kaitsja menetluses osalemise soovi taotlus kuni 17.09.
6. Kirjalikku vastust kohtuväline menetleja kohtule esitatud kaebusele ei esitanud.
7. Täiendavaid seisukohti E.I ei avaldanud. Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas
8. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Olles tutvunud väärteotoimikus kogutud tõenditega, kaebuse esitaja seisukohtadega ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et E.I tegevus on väärteomenetluse otsuses kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi

) § 221 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist.

1. Viru Maakohus edastas 31.08.2021 menetlusosalistele kaebuse menetlusse võtmise määrus. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile edastas maakohus määruse e-posti aadressil ida@politsei.ee. KIS andmetel on määrus kätte saadud isiklikult. Kohtul puudub ka alus kahelda määruse kättesaamises, sest Viru Maakohtuga suheldes kasutavad osapooltena kohus ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur just sedasama e-posti aadressi, tegemist on ametiasutusega ning nimetatud e-posti aadress on ametlik politseiga suhtlemise kanal. Kohus tegi ettepaneku väärtoeasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses vastavalt kaebuses esitaja sooviavaldusele. Kuna Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur kohtu ettepanekule vastu ei väidelnud, siis kohtu seisukoht on, et selline käitumine ongi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri nõusolek väärteoasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
2. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
3. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
4. Vaidlust ei ole selles, et 28.06.2021 kella 11:38 paiku juhtis E.I Narvas Tallinna maanteel sõiduautot, liikudes Tiimanni tänava suunas ning ületas Tallinna 3 4-21-3251 mnt ja Tiimanni tn ristmiku. Peale ristmiku ületamist peatas teda politsei ning talle koostati väärteoprotokoll ristmiku ületamise eest keelava fooritule põledes. 12.

§ 221

lg 1 kohaselt karistatakse juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on foori keelavad tuled kollane ja punane.

Kollane tuli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kui kollane tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Punane keelab liikuda. 13. Menetlusalusele isikule heidetakse üldmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt ette seda, et ta sõitis fooriga reguleeritud ristmikule foori keelava tule ajal.

§ 58

kehtestab reguleeritud ristmikul liiklemise nõuded sõltuvalt foori tuledest, reguleerija märguannetest ning ristmikul olevatest liikluskorraldusvahenditest ja nende paiknemisest. Õiguslikult heidetakse E.I-le ette reguleeritud ristmikul liiklemise nõuete ehk

§ 58

lg 3 rikkumist, mille kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Teokirjelduse kohaselt toimus rikkumine Narva linnas Tallinna maantee ja Tiimanni tänava vahelisel ristmikul.

§ 2

p 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kohtu hinnangul on Narva linnas Tallinna maantee ja Tiimanni tänava vahelisel alal ristmik, mis on reguleeritav foorituledega.

1. Et kindlaks teha foori tulede põlemise järjekord ja sel ajal menetlusaluse isiku liikumise trajektoor, peab pöörduma toimikus leiduvate muude tõendite juurde.
2. Tunnistaja X X ütluste (lk 13) kohaselt, olles teenistuses, liiklusjärelevalve käigus märkas koos avariipolitseinik Z Ziga, et mootorsõiduk xxx ületas Tallinna mnt Tiimanni tn ristmiku keelava tuli all. Tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tuvastatud, et tunnistaja ei ole kaebuse esitaja tuttav. Ei ole tuvastatud, et X Xil oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et X X on politseiametnik, iseenesest ei anna alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses, kuna enne tunnistajana ülekuulamist teda oli hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest ning mida tunnistaja on kinnitanud omakäelise allkirjaga tunnistaja ülekuulamise protokollis. X X teeb antud ütlustes viite, et liiklusjärelevalvet viidi läbi koos avariipolitseinik Z Ziga. Tunnistaja ütlustest on arusaadav, et nii tunnistaja kui avariipolitseinik nägid sõidukit, mis ületas ristmiku keelava tule ajal.
3. Väärteoasjas on avariipolitseinik Z Z koostanud väärteoprotokolli (lk 12), milles heidetakse E.I-le ette, et ta juhtis mootorsõidukit sõites foori keelava tule ajal ristmikule. Tunnistaja X X antud ütlused haakuvad väärteoprotokollis kajastatud etteheitega rikkumise toimepanemise kohta. Tunnistajana ülekuulamisel on X X avaldanud lisaks sedagi, et Viktoria sõnade kohaselt ta ületas ristmikku see hetk, kui roheline tuli hakkas muutuma kollaseks. Väärteoasja materjalidest selgub seegi, et tunnistaja andis ütlusi enne menetlusaluse isiku ülekuulamist. Seega X Xil puudus võimalus teada, mida meneltusalune isik ülekuulamisel avaldab. Kohtu seisukoha järgi puudub alus kahelda tunnistaja antud ütlustes.
4. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 14) andis E.I järgnevad ütlused: „Sõitsin autoga Tallinna maantee mööda ristmikul „Tempo“ kaupluse juures valgusfooril pöördusin paremale valgusfoor oli roheline, kui pöörasin oli kollane. 4 4-21-3251 Koheselt peatas politseipatrull. Rikkumist ei teinud. Politseinikute poolt esitatud süüdistusega ei ole nõus.“ E.I kohtule esitatud kaebuses (lk 2-6) selgitab, et sõitis autoga BMW reg märk zzz ristmikule Tallinna mnt 52, Narva. Oli roheline foor, kui aga ma tegin pööramist paremale, foor sai kollaseks. Selleks, et ei peata ristmiku keskel, ma jätkasin pööramist ja lõpetasin manöövri. Eeltoodust nähtub, et menetlusalune isik on väärteomenetluse kestel andnud ütlusi, mille kohaselt on foorituledel kindel värv – roheline või kollane. E.I on oma ütlustes erinevatel seisukohtadel, millal roheline tuli kollaseks läks. Vahetult peale sündmuse toimumist on E.I seisukohal, et alustas manöövrit ja ka pöördus paremale foori rohelise tule ajal ning seejärel läks tuli kollaseks. Kaebuses asub E.I aga abstraktsemale seisukohale, et oli roheline tuli, tehes pööramist, läks foor kollaseks.
5. Kohus peab tõepäraseks ja reaalsusega kooskõlas olevaks seda, et inimese visuaalse taju puhul on üldteada tõsiasi see, et kui inimene teab, mida ta pilguga otsib, siis ta leiab selle ka kergemini üles. Tuleb arvestada, et tunnistaja X X oli tööl just sihiga vaadelda juhte aspektist, kas nad täidavad liikluskorralduse reegleid. St X Xi tähelepanu oli keskendatud tööülesannete täitmisele, liiklusjärelevalvele. Samuti tuleb arvestada, et aeg rikkumise toimepanemisel oli vähemalt nii pikk, et tunnistajale oli arusaadav ja ta teadvustas, et ka paarimees märkas rikkumise toimepanemist. Kohus võtab X Xi taju tuvastamisel arvesse sellegi, et tunnistaja on omakäelisi ütlusi andes teinud ülekuulamise protokollis paranduse. X X on asunud tule värvi kirjeldades kirjutama sõna „puna“, selle sõna maha kriipsutanud ja märkinud tule värvuseks „kollane“. Tunnistaja on omakäelise allkirjaga kinnitanud paranduse õigsust. Kohus on seisukohal, et tunnistaja, andes ütlusi märkas tehtavat eksimust ning parandas tule värvuse õigeks. Kõige eelkirjeldatu tõttu on X Xi tajukogemus märkimisväärselt vahetum ja rikkalikum kui kohtul või menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve käigus. Tunnistajal on olemas erialane kogemus. Kohtu hinnangul on täiesti usutav, et X X, olles vahetult jälginud E.I juhitavat sõidukit ja otsinud tema liikumise trajektoori vastavuses foori tulede värvusega, sai olla veendunud, et tema poolt tajutu on see, mida ta ka nägi. Tema vaatas liiklust ning ta tajus sündmust informatiivsemana, kui see tundub vastava kogemuseta inimesele. Kuigi tunnistaja ei märgi, millist värvi keelav tuli oli fooris, on ta veendunud et tegemist oli keelava fooritulega. Nii kollane kui punane foorituli keelavad liikumise. Ja fooritule vilkumisest tunnistaja ei räägi.
6. Erinevalt X Xist, ei tegelenud E.I väärteo toimepanemise ajal liiklusalase kontrolliga ning, kohtu arvates, pole eluliselt usutav, et ta pööras erilist tähelepanu foori tulele. Nagu nähtub X Xi ütlustest, väärteo toimepanemise ajal ta oli töökohustusi täitmas ning tema tähelepanu oli sihilikult ning aktiivselt pööratud just liiklusalasele kontrollile. E.I on esitatud kaebusele lisanud fotod kõnealusest ristmikust (lk 2-6). Praegusel juhul võib fotodele vaadates järeldada seost väärteoasjaga ja asjas olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on esitatud fotod tõendina lubatavad. Kõnealune Narva linnas Tallinna mnt Tiimanni tn olev ristmik on kohtule hästi teada. Ristmik on üldtuntud. Tallinna mnt-l Narva linnas on suur ja tiheda liiklusega tänav, olles reguleeritud rohkete eri lõikudel asetsevate foorituledega. Et tänavalõik on tõesti suur nähtub ka tõsiasjast, et sõidutee on kolme või neljarealine. Tegemist on tänavaga, kust saabuvad ja lahkuvad Tallinna suunal liiklejad, on oluline tuiksoon linnas. Ka Tiimanni tänava puhuselt on tegemist suure tänavaga, mis viib suurte kortermajadega elurajooni. Ka on arusaadav, millal kõnealused fotod on tehtud ning et foto on tehtud suunal, kus Tallinn jääb foto tegija selja taha. Fotode tegemise aeg on neli päeva hiljem peale rikkumise toimepanemist. Fotodelt on näha, et tõesti valgusfoori ees 5 4-21-3251 puudub stoppjoon või stoppjoonemärk. Arvestades selgepiirilist ruudustikku ja joone kulumise astet, ei ole tõenäoline, et joon selle fotol kujutatud kujul oleks tänavale tehtud peale kõnesoleva rikkumise toimumist. Teekattel on kasutatud märgist 947 fooriga ülekäigurada. Kohtu seisukoha järgi esitatud fotod kinnitavad protokollis kajastatut. Liikumise keelavad nii kollane kui punane tuli. Kollase tulega peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Kohus on seisukohal, arvestades foori paiknemise kohta ristmikul ja liiklust reguleerivaid märgiseid, siis on E.I andnud end õigustavaid ütlusi.
7. Arvestades, et liikumist reguleeriv foor asus Tallinna mnt-Tiimani tn ristmikul Narvas juhist paremal pool Tempo poe poolses tänavalõigus, et otse sõitja vastas sõitjale reguleerivat foorituld ei ole ning arvestades E.I antud ütlusi, mille kohaselt pööramise ajal tuli muutus kollaseks, ei ole antud menetlusaluse isiku antud ütlused eluliselt usutavad. Kui juht oli kõnealusel ristmikul juba pööramise situatsioonis, siis puudus tal võimalus näha fooritulede põlemise järjekorda. Need lihtsalt ei ole sõitjale nähtavad. Seda enam, et foori eesmärk ongi anda signaale enne manöövri sooritamist. Keelava tule süttimisel põleb reeglina jalakäijatele jalakäigurajal lubav ehk roheline tuli, mistõttu on rikkumisega kaasnev potentsiaalne oht suurem. Praegusel juhul ongi väärteoasja raames esitatud fotolt näha, et lõikuva, s.o Tiimanni tn ületamine on jalakäijate jaoks reguleeritud fooriga, mis koosneb kahest foorisektsioonist. Jalakäijafoor reguleerib jalakäija, kergliikurijuhi ja robotliikuri liiklust. Foori ülemises osas on punane, mis keelab jalakäijal, kergliikurijuhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed, ja all roheline, mis lubab jalakäijal, kergliikurijuhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed. Kohus on seisukohal, et E.I on nihutanud antud ütlustes ja esitatud kaebuses tule värvi muutumise aja endale sobivaks ning on andnud ütlusi, mis õigustavad manöövri sooritamise lõpuleviimist süüdistuses nimetatud ajal ja kohal.
8. Lähtudes asjaolust, et menetlusaluse isiku poolt antud ütlustes esinevad omavahelised teatavad vastuolud, samuti on need vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, eelkõige tunnistaja ütlustega ja fotodel kujutatuga, saab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlusi arvestada üksnes selles osas, millises need riimuvad teiste tõenditega.
9. Toetudes nii tunnistaja ütlustele kui ka fotodel jäädvustatule, saab järeldada, et kaebaja eiras teadlikult

§ 58lg 3 sätestatud nõuet.

Kohus on seiskohal, E.I on kaebuses viidatud

§ 58

lg 1 sätte mõtet mõistnud täiesti valesti kui ta nimetatud sättega püüab põhjendada kollase tulega ristmikule sõitmist. Tõendid ei kinnita kaebuses esitatud väiteid. Tõendid kinnitavad, et BMW reg-märgiga xxx, sõitis ristmikule keelava tule ajal, mis keelab liikuda.

§ 58lõigetes 1 ja 2 sätestatud olukordi ei esinenud.

Tõsikindlalt on tõendatud, et BMW reg-märgiga 254 GRL sõitis ristmikule keelava tulega, peatumata lõikuva sõidutee ääres ja rikkus sellega

§ 58lg 3 sätestatud nõudeid.

Seega on menetlusaluse isiku tegu õigusvastane ja see tegu vastab

§ 221lg 1 ettenähtud väärteokoosseisule.

Süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. 23. Võttes arvesse teo asjaolusid leiab kohus, et E.I pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, mis vastab

§ 221lg 1 subjektiivse koosseisu tunnustele tulenevalt Kar

S § 15 lg-st

1. Võttes arvesse, et nii tunnistaja kui ka isiku enda ütluste kohaselt ei püüdnudki ta ristmikule lähenedes sõidukit pidurdada, on ilmne, et E.I pidas võimalikuks, et ta ületab ristmiku keelava fooritulega, lootes seda vältida kohusetundetuse tõttu. 6 4-21-3251
2. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu. E.I on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas
3. Vastavalt

§ 221

lg 1 sätetele karistatakse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 221

lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot, seega antud väärteo eest ettenähtud karistuse keskmise määra (23,5 trahviühikut ehk 94 eurot) lähedal. 26. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas ristmiku foori keelava tule ajal.

§ 221

lg 1 näeb ette karistuse ristmikule sõitmise eest foori keelava tule ajal, milleks on nii kollane (seaduses ette nähtud eranditega) kui ka punane tuli. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik stoppjoone puudumisel võis jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni, kuid käesoleval juhul sõitis foori keelava tule ajal ristmikule. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et E.I rikkus

§ 58

lg 3 sätestatud peatumisnõuet Narva ühel suurema liikluskoormusega teel asuval ristmikul ja seda juba alanud tööpäeva keskpäevase tipptunni ajal, mil üldteadaolevalt, liigub linnaliikluses tavapärasest enam sõidukeid. Isiku süü suuruse ja teo ebaõiguse hindamisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest. Nagu kohus viitas, praegusel juhul pani E.I teo toime tööpäeva keskpäeval elava liiklusega kesklinna tänaval asuval ristmikul. Menetlusalune isik on omandanud juhtimisõiguse, demonstreerides oma teadmisi riiklikul sõidueksamil ja lisaks omab juhiluba, mis ei ole esmane. Seega peavad menetlusalusel isikul olema pikemaajalisemad liiklusalased kogemused. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asjaolusid ei esine. Kohus seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes tuleb ülalkirjeldatud rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Keelava kollase fooritulega ristmikule sõitmine on niivõrd sagedane, et keelatud ja lubatud käitumise piir on hägustumas.

§ 58

lg 3 sätestatud normi eesmärgiks on liikluse sujuv ja ohutu toimimine, seevastu siit tulenevat peatumisnõuet ignoreerides lüheneb teistele liiklejatele jääv reaktsiooniaeg ja seeläbi suureneb liiklusoht ning selline käitumine ei saa olla lubatav. Punase tulega kehtib aga absoluutne liikumiskeeld. Kohtu hinnangul on süü suuruse hindamisel aktuaalne seegi, et liiklusrikkumise pani E.I toime tahtluse intensiivses vormis. Kokkuvõtvalt on kohus veendumusel on E.I süüd pole võimalik hinnata väga suureks, ent ka mitte väga väikeseks. 7 4-21-3251 E.I on kehtiv liiklusalane karistus. Märgitust järeldab kohus, et E.I käitumine ei pruugi olla õiguskuulekas. Nimetatuga on kohtuväline menetleja karistuse määramisel ka arvestanud. Hinnates üldpreventiivseid kaalutlusi, siis märgib kohus, et foori keelava tule ajal sõitmine on alati endas abstraktset ohtu kätkev süütegu. Oma tegevusega seadis E.I ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise. Arvestades, et E.I on varemgi väärteo korras karistatud liiklusalase rikkumise toimepanemise eest, on kohus seisukohal, et mõistetav karistus on põhjendatud karistuse keskmise määra lähedane. Nii nagu kohtuväline menetleja on ka määranud 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kui isik paneb toime väärtegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse majanduslikku olukorda. E.I on täisealine töökohustusi täitev aktiivne inimene. E.I ei ole välja toonud ja ka kohus ei näe põhjust kohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut 100 euro suuruse rahatrahviga, mis on võrdeline 25 trahviühikuga ja mis jääb karistust ettenägeva normi keskmisest karistusmäärast veidi ülespoole. Võttes arvesse kohtu poolt eelkäsitletud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja pole karistusotsuse tegemisel, sh karistusmäära kindlaks tegemisel eksinud materiaalõiguse kohaldamise põhimõtete vastu. Kohaldatud karistuse määr võtab arvesse kõiki karistuse mõistmise olulisi aspekte, mida kohus eelnevates alapunktides ka käsitles. 27. Kohtu hinnangul ei ilmnenud kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kaebuse arutamisel kohtus ei leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 8