Obsah (7)

§ 424§ 200§ 65§ 68§ 74§ 75§ 78

1-17-10971 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruaril 2018.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-17-10971 (1723020046

§ 424(alates 01.11.2017.a § 424 lg 1) järgi kokkuleppemenetluses.

Abiprokurör Alan Rüütel Süüdistatav N.L – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: Xxxx; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; põhiharidus; töökoht: xxxx OY. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 14.01.2010.a Harju Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 alusel ning kohaldades

§ 65

lg 2 vangistusega 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 6 (kuus) päeva.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 06.05.2009.a.

Karistus kantud 03.02.2015.a. Väärteokorras 9 (üheksa) kehtivat karistust. Kaitsja Eva Rivis KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada N.L

§ 424

(alates 01.11.2017.a § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt

§ 75

lg 1 kohustada N.L’it täitma

§ 75

lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; 1 - 1-17-10971 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21, 5, 8 ja § 75 lg 4 alusel määrata, et N.L on kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; allub narkootikumide ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik; osalema sotsiaalprogrammis. Määrata N.L katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel arvestada N.L’ile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 07.02.2018.a.

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus N.L’il algab, kohtulahendi jõustumisest. N.L’i suhtes pole tõkendit kohaldatud. Menetluskulud N.L’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulud summas 219,00 eurot (kakssada üheksateist eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 198,00 eurot (ükssada üheksakümmend kaheksa eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 93,50 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha vahe 45 eurot (alates 01.01.2018.a on sundraha II astme kuriteo puhul 750 eurot) – jätta riigi kanda. 2 Edasikaebamise kord 1-17-10971 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK N.L’it süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 31.05.2017.a kella 00:17 ajal Harjumaal, Rae vallas, Jüri alevikus, Aleviku teel mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist ja kanepist). Sellise käitumisega rikkus N.L liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega N.L pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424

(alates 01.11.2017.a

§ 424lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

24.11.2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alan Rüütel, süüdistatav N.L ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale N.L’ile

§ 424

(alates 01.11.2017.a

§ 424

lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 1 (üks) aasta, mis jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdlane kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustub N.L mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 3

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustub N.L osalema sotsiaalprogrammis.

1-17-10971

§ 75

lg 2 p 5 alusel allub N.L narkootikumide ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Lisakaristust ei kohaldata, sest N.L vajab juhtimisõigust, et viia tema ülalpidamisel olevat raske liikumispuudega last kooli ja Tartusse taastusravile. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (705 eurot), joobe tuvastamise tasu (219 eurot) ning kaitsjatasu (kohtueelses menetluses 144 eurot, millele võib lisanduda kaitsja tasu kohtumenetluses) väljamõistmine, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. 07.02.2018.a toimunud kohtuistungil N.L kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatava N.L’i kaitsja Eva Rivis märkis, et kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, palus see kinnitada. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Sundraha mõistmisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot, seega sundrahaks on alates 01.01.2018.a 750 eurot. Kokkuleppest tulenevalt tuleb süüdistataval N.L’il hüvitada kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud sundraha, s.o 705 eurot. Sundrahade vahe, s.o 45 eurot, tuleb jätta riigi kanda. Seega tuleb, N.L temale esitatud süüdistuses

§ 424

(alates 01.11.2017.a § 424 lg 1) järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 4