← Eesti

2-21-14242/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 20. jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-14242 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Tal

) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu

  1. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 126 14, p 14;
  2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-56-17, p 25): - - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‑s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104lg 2; vt ka Riigikohtu 25.

novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4; vt ka Riigikohtu 25.

novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15). 4.

  1. Maakohus tuvastas kostja seletuse põhjal, et kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Lojaalsuskohustus tähendab mh, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma tööandja vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist. Lisaks rikkus kostja bussijuhi ametijuhendi p 3.5, mis näeb ette, et bussijuht peab oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes. Kui töötaja ülesanne on bussi juhtimine, peab ta järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses (LS) sätestatud nõudeid. Sama kohustus lasus kostjal ka ametijuhendi p-de 3.1 ja 3.2 alusel. Kostja rikkus LS § 14 lg 2, mis kohustab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. 4.
  2. Kostja rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju. Liiklusõnnetuse teatise ja piltidega on tõendatud, et kostja juhitud bussi parempoolne küljeklaas purunes ja bussikerele tekkisid kriimud. OÜ Keil M.A. arve tõendab, et õnnetuse tõttu tekkinud kahjustuste parandamine läks hagejale maksma 2637,62 eurot. Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (

§ 115lg 1, § 128 lg-d 1–3).

4.5. Kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hooletusest

§ 104lg 3 tähenduses, st jättes järgimata käibes vajaliku hoole. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 3

(7)4.5.
  1. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kui TVK tuvastas, et kostja oli raskelt hooletu ja kostja ei ole TVK otsust vaidlustanud, siis on kostjale siduv TVK järeldus süü vormi kohta ja kostja ei saa tema süü astet kohtumenetluses vaidlustada. TVK seisukoht kostja süü kohta on õiguslik hinnang, mis kujunes faktiliste asjaolude pinnalt. Kostjale on siduv TVK otsuse resolutsioon, kuid talle ei ole siduvad otsuses esitatud õiguslikud hinnangud. Kostjal on õigus vaidlustada TVK hinnangut süü vormi kohta kohtumenetluses. Kostja vaidlustaski kohtus hageja väidet, et ta rikkus töölepingut raske hooletuse tõttu. Kohus saab hinnata kostja süü vormi, arvestades muu hulgas kohtumenetluses kogutud tõendeid. 4.5.
  2. Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Teine lõige sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 4.5.
  3. Kostja on töötanud bussijuhina kokku seitse aastat ja teda saab pidada kutseliseks bussijuhiks. Kutselise bussijuhi hoolsusstandard on tavapärasest kõrgem. Temalt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust kõrgendatud hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi asjaolusid. Kostja selgitustest nähtub, et töövahetust alustades oli bussiga parkimiskohalt tagurdamine möödapääsmatu. Õnnetuse toimumise ajal oli parkimisplats libe ja kaetud lumega. Bussil olid suverehvid, kuigi üldjuhul peavad sõidukid talvel kasutama talverehve. Kostja stažeerimisel ei õpetatud talle bussiga tagurdamist, kuigi tööandjalt võiks oodata lõõtsbussi juhtimise võtete, sh tagurdamise, juhile õpetamist. Lõõtsbussiga töötamise ajal on kostja tagurdanud paarkümmend korda. Bussi tagumise osa murdumine toimus kohe esimesel tagurdamisel põhjusel, et tee oli libe. Samuti libises bussi keskosa (lõõtsakoht) vastu teist bussi siis, kui kostja üritas teist korda tagurdades parkimiskohalt välja sõita, jälgides samal ajal, et bussi tagumine osa/lõõtsasüsteem uuesti blokeeringu peale ei läheks. Vahemaa kostja juhitud bussi ja kõrvalasunud bussi vahel oli kõigest pool meetrit. Lõõtsasüsteemi blokeeringust vabanemiseks kasutas kostja tavapärast võtet. Õnnetusjuhtumi puhul on tegemist liikluses tavaliselt realiseeruva riskiga. Kostja juhitud bussi ei suudetud sirgeks teha ka siis, kui saabus liiklusinspektor. Üritati veel taganeda ja ette sõita, kuid vaatamata sellele buss ikka lohises teise bussi vastu. Kohale kutsutud tehniline abi lahendas olukorra selliselt, et puksiirauto lohistas bussi eemale ratta külge seotud trossi abil. 4.5.
  4. Kostja tunnistas oma süüd osaliselt. Ta nõustus, et tagurdas liiga kiiresti: Aeglasemalt tagurdades oleks ta märganud, et bussi lõõtsaosa hakkas liikuma teise bussi poole. Kostja avaldus ei muuda süüvormi hooletusest raskemaks. Lõõtsbussiga ei ole võimalik tagurdada ülemäära kiiresti. Kostja küll ei selgitanud, mis kiirusega ta tagurdas, kuid arvestades asjaolusid on usutav, et õnnetusjuhtumit ei põhjustanud ainuüksi kostja valesti valitud kiirus. Tagurdamise kiirusel ei olnud teistest faktoritest oluliselt suuremat mõju avarii tekkimisel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt põhjustas avarii asjaolude kogum: ebasobivad ilmaolud (libe ja lumega kaetud parkimisplats), parkimisplatsi reljeef, suverehvid bussil, väike vahemaa kostja bussi ja teise bussi vahel, lõõtsbussiga tagurdamise võtete kostjale õpetamata jätmine ning kostja valitud sõidukiirus. Seejuures kasutas kostja lõõtsasüsteemi blokeeringust lahti saamiseks tavapärast võtet. Väheoluline ei ole ka see, et avarii puhul on tegemist liikluse jaoks tavapärase riskiga, mis realiseerus loetletud asjaolude kogumi tõttu. 4.
  5. Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kostja rikutud kohustuste eesmärk oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (

§ 127lg 2). Seega on kahju hüvitamise üldised eeldused täidetud. 4

(7)4.
  1. Kuna kostja rikkus töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise suuruse määramisel juhinduda TLS § 72 lg-st
  2. Viidatud säte näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohtupraktika järgi on hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu
  3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 30). 4.
  4. Hüvitise suuruse määramisel arvestas maakohus järgmiseid asjaolusid: - - - - - avarii toimumise ajaks oli kostja töötanud hageja juures bussijuhina kokku seitse aastat ja enne avariid on kostja sõitnud lõõtsaga bussiga peaaegu kaks aastat. Kostja on kutseline bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist; lisaks käsitlevale liiklusõnnetusele on kostja varem sooritanud tööülesannete täitmisel veel kaks avariid järgmiselt:
  5. veebruaril 2020 riivas kostja bussi tagumise parema osaga teepiiret ja
  6. veebruaril 2021 riivas kostja bussiga sõiduauto peeglit; kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu; liiklusõnnetuse põhjustasid järgmised asjaolud: kostja oli sunnitud tagurdama, tal puudus võimalus sõita bussiga ettepoole; parkimisplats oli libe ja kaetud lumega; bussi tagumine osa murdus sellepärast, et plats oli libe; kostja valis tagurdamisel tema hinnangul ebasobiva sõidukiiruse; kostja bussi keskosa libises vastu teist bussi ehk peale kostja tegevuse aitasid teeolud busside kokkupõrkele kaasa; bussil olid suverehvid, kuigi tööandjalt võiks oodata busside varustamist rehvidega, mis vastavad aasta hooajale; hageja ei õpetanud stažeerimisel kostjale lõõtsbussiga tagurdamist. Kostja on küll tagurdanud lõõtsbussiga 20 korda, kuid arvestades avarii tekkimisele kaasaidanud asjaolusid (keerulised teeolud, väike vahemaa hageja bussi ja kõrvalasunud bussi vahel, bussil olid suverehvid) ei ole kohtu hinnangul 20 tagurdamise manöövri sooritamine piisav selleks, et tagurdada lõõtsbussiga ohutult õnnetuse ajal olnud rasketes oludes; kostja töötamise ajal ei ole hageja korraldanud bussijuhtide koolitusi; kostja keskmine töötasu on 1455,09 eurot; hagejale tekkinud kahju on 2637,62 eurot; avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega, sest taolised liiklusõnnetused juhtuvad tavapäraselt hageja tegevusalal; hagejal oli võimalik sõlmida kaskokindlustusleping, mis piiraks vastutust liiklusõnnetuse korral 600–3000 euroga. Hageja väitel tähendaks kaskolepingute sõlmimine lisakulu 250 000 – 600 000 eurot, aga ta ei tõendanud, et sellise kulu kandmine põhjustaks suutmatuse jätkata majandustegevust. TVK istungil hageja avaldas, et osadele bussidele on sõlmitud kaskolepingud krediidiasutuse nõudel. Maakohus ei pidanud õigeks, et hageja majandustegevusele omase riski realiseerumisel tekkinud kulud jäävad ebamõistlikus ulatuses töötaja kanda. Samas nõustus kohus hagejaga, et vabatahtliku kindlustuslepingu puudumine ei ole asjaolu, mis vähendab või piirab töötaja vastutust. Kaskokindlustuse puudumine ei anna alust vähendada automaatselt töötajalt töölepingu rikkumise tõttu nõutava kahjuhüvitist alla tööandja väikseima põhiomavastutuse määra. Vabatahtliku kindlustuslepingu mittesõlmimine on üks asjaolu, mida saab hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. 4.
  7. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leidis asus maakohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist 400 eurot. TVK mõistis kostjalt välja 600 eurot ja TVK otsus on kostja suhtes jõustunud. Neil kaalutustel jäi rahuldamata hagi välja mõista täiendav hüvitis 1246 eurot. 5
(7)HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
  1. Hageja esitas
  2. jaanuaril 2023 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et põhjendatud ja kohane kahjuhüvitis on 400 eurot – see summa moodustab kogukahjust ainult 15%. Osaliselt vaidlustab hageja maakohtu tuvastatud asjaolud seoses parkla libeduse ja talverehvide kasutamise kohustusega – parkla ei olnud ebatavaliselt libe ja bussi rehvid olid nõuetekohased. Hagejal ei olnud kohustust kostjat täiendavalt koolitada. Kaskokindlustuse puudumine ei piira töötaja vastustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel. Hageja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud, aga võib paluda tagastada riigilõivu.
  4. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.
  5. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu
  6. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga).
  7. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
  8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Kaebus on seega ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus võis lihtsustatud korras lahendatavas asjas tuvastada parkla libeduse kostja seletuse põhjal (TsMS § 405 lg 1 p 5). Isegi kui maakohus eksis suve- ja talverehvide osas, siis ei toonud see kaasa ebaõiget lahendit, sest kõnealune asjaolu oli vaid üks paljudest, millega kohus arvestas süü vormi ja hüvitise suuruse määramisel. Maakohus järgis asjakohaselt senist kohtupraktikat ka seoses kaskokindlustusega – seegi on üks paljudest asjaoludest, millega hüvitise määramisel arvestada. Kokkuvõttes tegi maakohus piisavalt põhjendatud ning esile toodud asjaolude ja esitatud tõenditega kooskõlas oleva kaalutlusotsuse. Kuivõrd maakohus ei eksinud diskretsiooni teostamisel oluliselt, siis ei saa kõrgema astme kohus hüvitise suuruse määramise otsustusse sisuliselt sekkuda (vt nt Riigikohtu
  9. veebruari 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2497, p 26 teine lõik). Ringkonnakohus ei pea oma määrust pikemalt põhjendama, sest vastav kohustus poleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu
  10. aprilli 2019 määrus tsiviilasjas nr 217-13363, p 15 teine lõik).
  11. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt kohtuasja lahendusele. Hageja kaebus ei sisalda eraldi väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta. 6
(7)
  1. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud (v.a riigilõiv, vt järgmine p 13) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.
  2. Hageja on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
  3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.